5. Viitamine

Mis on viitamine?

Viitamine tähendab lugeja juhatamist allikani, kust pärineb info. Kasutades nii enda varasemat loomingut kui teiste autorite loomingut (teksti, mõtteid, seisukohti, andmeid, jooniseid, vms) peab autoritele viitama nii teksti sees ja ka kasutatud allikate loetelus.

Erinevatel allikate tüüpidel on erinevad vormistusnõuded. Näited kasutatud allikate korrektsest vormistamisest leiab altpoolt. Viited peavad olema täpsed, et töö lugeja saaks soovi korral viidatu originaalallikast üles leida.

Plagiaat

Plagiaat ehk loomevargus on teise inimese loomingu või enda varasema materjali kasutamine ning sellele viitamata jätmine.

Plagiaadiks loetakse:

● sõnasõnalist autorile viitamata teksti taasesitust, sh tõlget;

● sõnasõnalist teksti taasesitust (tsiteeringut), sealhulgas ka tõlget, mis viitab küll autorile, kuid tekstile ei ole lisatud jutumärke;

● viitega või viiteta parafraseeringut, kus muudetakse vähesel määral teise autori loodud teksti, mis tähendab, et on muudetud vaid üksikuid sõnu või sõnade järjekorda. Originaalteksti peamine sõnum tuleb oma sõnadega ümber sõnastada;

● viitamist allikatele, mida tegelikult ei ole kasutatud. See tähendab, et allikate loetelu peab kajastuma tekstisiseses viitamises ja vastupidi;

● teise autori kirjutatud tööd;

● teise autori osutatud olulise abi mainimata jätmist;

● autoplagiaati, seejuures ka enda poolt koostatud ja mõnes teises aines hinnatud materjali osalist või täielikku taasesitamist nõuetekohase viiteta;

Allikatele peab viitama nii otsesel tsiteerimisel, parafraseerimisel kui ka refereerimisel. Kasutada võib ka kaudset viitamist, kuid seda vaid juhul, kui originaalallikas on kättesaamatu.

Tsiteerimine, parafraseerimine ja refereerimine

Tsiteerimine on teise autori seisukohtade täpne edasiandmine, mis vastab originaalallikale nii sõnastuses, õigekirjas kui ka kirjavahemärkide osas. Tsitaat eraldatakse jutumärkidega. Tsitaadist väljajäetavad sõnad või lauseosad asendatakse sulgudes mõttepunktidega. Tsitaadi viide märgitakse pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke ning see sisaldab autorit ja ilmumisaastat, näiteks (Tamm, 2023). Raamatust võetud tsitaadile lisatakse raamatu lehekülje number, kust tsitaat on võetud, näiteks (Tamm, 2023, 56).

Parafraseerimine on teise autori teksti osa edastamine oma sõnadega. Parafraseerimisel ei kasutata jutumärke ning lõigu lõppu tuleb lisada viide autorile, ilmumisaastale, näiteks (Kask, 2023) ja raamatu puhul lehekülje numbrile, näiteks (Kask, 2023, 56). Seejuures peab meeles pidama, et üksikute sõnade muutmine on plagiaat.

Refereerimine on algallikast pärineva info kokkuvõtlik esitamine oma sõnadega. Refereeringu korral viidatakse autorile ja ilmumisaastale, näiteks (Vaher, 2021) ning raamatu puhul ka leheküljele, näiteks (Vaher, 2021, 58).

Kaudne viitamine

Kaudne viitamine tähendab teise allika vahendusel allikale viitamist, mida enam ei ole võimalik kätte saada. Kaudset viitamist tuleks võimaluse korral vältida. Viitamisel tuleb teksti sees viidata mõlemale allikale, eristades selgelt tegelikult kasutatud allikat. Näiteks (Saar, 2023, viidatud Lepp, 2017 kaudu).

Kasutatud allikate loetelus kajastatakse ainult tegelikult kasutatud allikas.
Näide teksti sees: Sokrates (470-399 eKr) uskus, et kõik probleemid on lahendatavad eetilistel alustel ehk vastavalt sellele, mis on hea (viidatud Anderson, 1931 kaudu).

Kasutatud allikate loetelus: Anderson, J. (1931). Socrates as an educator. The Australian Journal of Psychology and Philosophy, 9(3), 172-184. DOI: 10.1080/00048403108540941

Tekstisisene viitamine

Tekstisisesel viitamisel tuleb ühesuguse perekonnanimega autoreid eristada eesnimetähe abil, näiteks (Vaher, M., 2019; Vaher, T., 2021). Kui refereering või parafraseering koosneb ühest lausest, pannakse punkt pärast viidet (autor, aasta). Mitmest lausest koosneva refereeringu või parafraseeringu korral on viide pärast viimast lauset lõpetavat punkti ning viide lõppeb ka punktiga. Kui allikal puudub autor, märgitakse viites pealkiri (pika pealkirja puhul esimesed sõnad), mõttepunktid ja aastaarv. Raamatust võetud allikale lisatakse ka lehekülje number (nt Elukestva õppe ..., 2010, lk 15).

Kui allikal on rohkem, kui kaks autorit tuleb esmakordsel viitamisel kõik autorid välja kirjutada, näiteks (Kask, Kuusk, Pärn, 2001), järgnevalt võib kasutada esimese autori perekonnanime ja lisada lühend jt või et al, näiteks (Kask jt, 2001) või (Kask et al, 2001).

Kui allikal puudub avaldamise kuupäev, siis kirjutatakse viites aastaarvu asemel eestikeelsetel allikatel s.a. (ld k sine anno – ilmumisaasta puudub) või kuupäev puudub, ingliskeelsetel allikatel n.d. (ingl. k no date - kuupäev puudub) .

Näide: (Eesti Suusaliit, s.a.) või (Eesti Suusaliit, kuupäev puudub).

Rohkem näiteid leiad Kasutatud allikate peatükis välja toodud viidetelt.

Vaata lisaks Ingrid Maadvere videot sellest, kuidas Wordis viiteid lisada:

Allikas: Maadvere, I. (2012). Uurimistöö GAGis: viitamine (MS Word 2010) [Video]. YouTube. https://www.youtube.com/watch?v=V8-jVFvQ77k

Akadeemiakese video räägib üldiselt, kuidas uurimistöö kirjandusega tutvuda ja viidata:

Allikas: Sihtasutus Akadeemiake. (2014). Kuidas teha uurimistööd 2/6. Kirjandusega tutvumine. Tsiteerimine. Refereerimine. Viitamine [Video]. YouTube. https://www.youtube.com/watch?v=MvlhzAH8Mug

Tabelid, joonised, loetelud