4.4 Kasutatud allikad

Viidatud allikate loetelus reastatakse allikad autorite perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua, lähtutakse teose pealkirjast. Allikates tuuakse esmalt välja ladinatähestikuline ja seejärel teisetähestikuline kirjandus originaal transkriptsioonis [8] (nt venekeelsed allikad esitatakse kirillitsas ladinakeelse loetelu järel) ja tähestikulises järjekorras. 

Kasutatud allikates oleva kirje kõik elemendid tuleb esitada algselt kasutatud väljaandega samas keeles (näiteks ingliskeelse allika pealkiri on inglise keeles). Iga kirje esimene rida algab ilma taandreata, järgmised taandrealt, viitekirjete vahel on lõiguvahe 0 pt. 

Kõikide töös kasutatud viidete kohta peab olema kasutatud allikate loetelus kirje ja kõiki kasutatud allikate loetelus olevaid allikaid peab olema töös viidatud. Viitamise ja kasutatud allikate vormistamise nõuded on toodud käesoleva juhendi peatükis Viitamine.

Uurimistöö ja praktilise töö koostamisel saab kasutada mitmesuguseid materjale: ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, ajakirjandust, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulisi mälestusi, intervjuusid jne. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse töö omandab. Pea meeles, et Wikipedia ei ole väärtuslik allikas. 

Kasutatud allikatele tuleb alati teksti sees viidata ja töö lõppu koostada kasutatud allikate loend ehk sellele allikale, mida on kasutatud allikate loendis, peab olema ka viidatud teksti sees. 

Kui veebiaadress on liiga pikk, siis selle lühendamiseks võib kasutada järgmisi keskkondi: inx.lv, bit.ly, vms. Kõikide erijuhtumite korral tuleb nõu pidada töö juhendajaga.

Näiteid allikate loetelu vormistamise ja tekstisisese viitamise kohta leiab Tartu Ülikooli õpiobjektist (2017) Viitamise ABC või Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi dokumendist APA7 viitamissüsteemi lühikokkuvõte. Kõikide erijuhtumite korral tuleb nõu pidada juhendajaga.