Riskianalüüs on tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga.

Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne kui need töötajaid kahjustavad ning mõelda ka lahendustele. Riskianalüüsi praktiliseks osaks ongi ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.

Töökeskkonnas riskide hindamise eesmärk on tagada töötajate tervise ja ohutuse kaitse, ennetades õnnetusi, haigusi ja muid töökeskkonna kahjulikke mõjusid. Riskide hindamine on süstemaatiline protsess, mis aitab tuvastada, analüüsida ja hallata töökohal esinevaid ohte. Selle protsessi põhilised eesmärgid on:

1. Ohutuse ja tervise tagamine: Tuvastades ja kõrvaldades või vähendades ohtusid, luuakse keskkond, kus töötajatel on turvaline ja tervislik töötada.

2. Õigusaktide järgimine: Riskianalüüs on tihti seadusega nõutud, et tagada tööandjate vastutus ja töötajate kaitse.

3. Õnnetuste ja haiguste ennetamine: Ennetavad meetmed aitavad vältida vigastusi, kutsehaigusi ja nendega seotud töökatkestusi.

4. Kulude vähendamine: Tööõnnetused ja haigused võivad põhjustada suuri kulusid nii tööandjale kui ka ühiskonnale (nt ravi- ja kahjuhüvitised, tööprotsessi katkestused). Riskide hindamine aitab neid kulusid vähendada.

5. Töötajate heaolu parandamine: Turvalises keskkonnas töötamine suurendab töötajate rahulolu, motivatsiooni ja produktiivsust.

6. Jätkusuutlikkuse tagamine: Ohutu töökeskkond aitab kaasa ettevõtte mainele, töötajate lojaalsusele ja pikaajalisele edukusele.

Riskide hindamine on seega oluline juhtimistööriist, mis aitab tööandjatel luua turvalise ja efektiivse töökeskkonna, samal ajal järgides seadusandlikke nõudeid, parandades töö kvaliteeti nii töötaja tervist kui ka tema töövõimet ja ettevõtte tulemuslikkust. Kui näiteks töötajat häirib üks või mitu tegurit (müra, tõmbetuul, puhkeruumi puudumine vms), esineb tõrkeid töökorralduses (mittekorras töövahendid, lisaülesanded jne), siis pole ka tema töö efektiivsus parim. Kui töötaja aga näeb ja tunnetab, et temast hoolitakse, aitab see enamasti suurendada töötaja motivatsiooni ja seeläbi parandada ettevõtte tulemusi.

Riskianalüüsi viivad läbi tööandja esindajad, vastav teenusepakkuja või teostatakse see ettevõtte esindajate ja ettevõttevälise teenusepakkuja koostöös. Töökeskkonna riskianalüüsi tegemiseks puudub ühtne metoodika. Seadus sätestab vaid põhinõuded ja iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused. Seaduse kohaselt on viis põhinõuet järgmised:

• Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine.

• Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine.

• Riskide hindamine töötaja tervisele ja ohutusele arvestades esimest punkti.

• Riskianalüüsi kirjalik vormistamine ja säilitamine.

• Riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning selleks vajalike vahendite eraldamine.

Riskianalüüsi teostamise tegevuskava

• Riskianalüüsi töögrupi koostamine ja/või teenuse sisseostmine.

• Töökeskkonnaga tutvumine ja ohutegurite väljaselgitamine. Selleks võiks rakendada nii vaatluseid, vestlusi kui ka küsimustikke.

• Ohutegurite ja riskide hindamine töötaja tervist ja iga arvestades. Selgitatakse välja, kes ja kuidas on ohustatud. Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine.

• Realistliku tegevuskava loomine puuduste kõrvaldamiseks ühes prioriteetsete tegevuste, vastutavate isikute ja ajakavaga.

• Riskianalüüsi vormistamine ja kättesaadavaks muutmine töötajale, juhtkonnale ja vajadusel ka tööinspektorile ning tulemustest töötajate teavitamine.

Mõisted

Ohud

Oht võib olla mis tahes ese või protsess, mis võib tekitada kahju, näiteks materjalid, seadmed, töömeetodid või -tavad.

Riskid

Risk on võimalus, kas suur või väike, et oht tekitab kellelegi kahju.

Riskihindamine

Riskihindamine on protsess, millega hinnatakse töökohas esinevatest ohtudest tulenevaid riske töötajate tervisele ja ohutusele. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs, millega uuritakse järgmist:

• Mis võib põhjustada vigastusi või kahju?

• Kas neid ohte saab kõrvaldada?

• Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus- või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramisel?

Töökeskkonna hindamine

Tööandjal tuleb hea töökeskkonna loomiseks esmalt mõelda, mis asjaolud võivad töötajate jaoks probleeme ja tööstressi tekitada. Selleks tuleb teha riskianalüüs, st hinnata töökeskkonna ohutegureid ning nendest tulenevat riski töötaja tervisele ja heaolule.

Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamisejuhend

Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Ohutegurid võivad olla seotud inimeste, vara ja tööprotsessidega; need võivad põhjustada õnnetusi, kahjustada tervist või töövahendeid, vähendada tootlikkust jne.

Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud vigastuse või haiguse raskusaste ja selle tõenäosus.

                                     Miks peaks riski hindama?                                     

Tööriski hindamise peaeesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida see ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust.

                                          Kuidas riski hinnata?                                         

Töökohaga seotud riske saab hinnata järgmises viies lihtsas astmes:

Selleks et hinnata töökohas esinevaid riske, on vaja teada järgmist:

■            kus asub töökoht ja/või kus tööd tehakse;

■            kes seal töötavad: erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele töötajatele, kes on tööohtude suhtes tavalisest tundlikumad, näiteks rasedad, noored töötajad ja puuetega inimesed. Unustada ei tohi ka osalise tööajaga töötajaid, alltöövõtjaid, külastajaid ega töötajaid, kes töötavad töökohast eemal (sealhulgas autojuhid, kliente külastavad töötajad jt);

■             milliseid töövahendeid, -materjale ja -meetodeid kasutatakse;

■             mida tehakse (näiteks kuidas ja kui kaua midagi tehakse);

■             millised ohutegurid on juba tuvastatud ja millest need tulenevad;

■             millised on olemasolevate ohutegurite võimalikud tagajärjed;

■             milliseid kaitsemeetmeid kasutatakse;

■             milliseid õnnetusi, kutsehaigusi ja teisi tervisehäireid on esinenud;

■             millised on töökohaga seotud õiguslikud või muud nõuded.

Kuidas teavet koguda?

Teavet võib leida järgmistest allikatest:

■             töökohas kasutatavate seadmete, materjalide või ainete tehnilised andmed;

■             tehnoloogiamenetluste kirjeldused ja tööjuhendid;

■             töökohas leiduvate kahjulike või ohtlike ja pingutust nõudvate tegurite mõõtmiste tulemused;

■             andmed esinenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta;

■             kemikaalide  ohutuskaardid;

■             eeskirjad ja tehnilised standardid;

■             teadus- ja tehnikakirjandus.

Teavet saab ka:

■             töökeskkonda  jälgides;

■             töökohas täidetavaid ülesandeid jälgides;

■             väljaspool töökohta täidetavaid tööülesandeid jälgides;

■             töötajaid küsitledes;

■            jälgides väliseid tegureid, mis võivad töökohta mõjutada (näiteks ilmastikutingimusi või kolmandate isikute täidetavaid ülesandeid).

Ohu suuruse järgi tervisele ning rakendatavate abinõude olulisuse ja ulatuse alusel võib tabelis esitatud riskitasemeid selgitada järgmiselt:

Vähene risk (I tase) ‑ oht tervisele on ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud; erilisi abinõusid ei vajata.

Vastuvõetav risk (II tase) ‑ oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus või mõõduka tervisehäire väike tõenäosus. Vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel.

Keskmine risk (III tase) ‑ tervisehäire tekkimise tõenäosus võib ulatuda väikesest kuni suureni, tagajärje raskusaste vastavalt tõsisest tagasihoidlikuni. Sellises olukorras tuleb vastavad abinõud rakendada peatselt (3‑5 kuu jooksul) pärast riski hindamist.

Suur risk (IV tase) ‑ tervisekahjustuse tõenäosus on kas mõõdukas või suur, tagajärje raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Taolised ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist (soovitavalt juba 1‑3 kuu jooksul pärast riski hindamist).

Talumatu risk (V tase) ‑ oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud.

Eraldi kriteeriumina tuleb silmas pidada konkreetsest riskitegurist ohustatud töötajate hulka - tõsisemalt tuleb suhtuda nendesse teguritesse, mis ohustavad üheaegselt paljude töötajate tervist. See on tähtis ka töökeskkonna parendamiseks astutavate sammude olulisuse järjestamisel.