Füüsikalised ohutegurid on töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid.

Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest  tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.

  Mikrokliima

Halb mikrokliima võib soodustada külmetushaigusi, põhjustada tööga seotud  hingamisteede haigusi nagu bronhiit, kopsupõletik või astma. Niiskuses, tõmbetuules ja temperatuuride suure vaheldumise tingimustes võivad süveneda ka kroonilised liigeshädad ja nahaprobleemid.

Tuuletõmbus (õhu liikumise kiirus on normidest suurem) soodustab keha ebaühtlast jahtumist. Kui ettevõttes on uksed-aknad avatud, siis töötaja, kelle töökoht asub tuuletõmbe käes või peab liikuma tuuletõmbega ruumides, võib haigestuda külmetushaigustesse (nina-, kurgu- ja kopsupõletikulised haigused, põskkoopa põletikud). Samuti võivad tuuletõmbuses ägeneda viirushaigused (herpes, gripp, paragripp ning luu-, lihas- ja liigessüsteemi hädad (õla- või küünarliigeste, põlveliigeste, selgroolülide ja -diskide põletikulised kahjustused).

Soovitatav mikrokliima :

• Tööruumides peavad paiknema piisavad ventilatsioonisüsteemid.

 • Optimaalne temperatuur sisetingimuses talveperioodil 16-19 °C ja suveperioodil 20-22 °C. 

• Vältida tuleb tuuletõmbusi. Tuuletõmbused tekitavad ebamugavust, kui õhu liikumise kiirus ületab 0,4 m/s.

 • Vältida tuleb väga niisket ja väga kuiva õhku. Normaalne õhu niiskus on 30-70%.

 • Liigkuum ja niiske õhk ärritab silmade ja hingamisteede limaskesti ning suurendab südamehäireid, põhjustades samuti masinate seadmete häireid.

• Soovitav on vältida kuumi ja külmi kiirgavaid pindu ning külma ja väga sooja sisekliimat.

Kuumas keskkonnas kaotab organism palju vett, mistõttu võib töötaja saada kuumarabanduse või kuumakrambid. Kuna kuumades töötingimustes naha- ja nahaalused veresooned laienevad, suureneb südamekoormus ja vererõhk võib langeda. Seetõttu võib ka aju ning neerude verevarustus väheneda. Kuuma toimel langeb töötaja töövõime. Kuumakahjustust aitab vältida õige töökorraldus – tuleb teha rohkem puhkepause.

Niiskus

Töötingimused, kus veega kokkupuutes tuleb kasutada pidevalt kummikindaid, võivad soodustada kätel nahapõletikke. Veekindlate jalanõude pidev kandmine võib põhjustada nahaseenhaiguste teket. Niisketes tingimustes võivad süveneda liigesepõletikud. Töö märgades tingimustes nõuab vastavat tööriietust, veekindlat põlle, libisemisvastaseid ja veekindlaid jalanõusid.

Müra

Seoses tööstusharude mehhaniseerimisega on suuremate ettevõtete tööruumides kõrge müratase ning töötajail pole võimalik omavahel suhelda. Müratase on seda suurem, mida enam on paigutatud ruumi masinaid. Kuid see võib olla kõrgem ka aegunud tehnika kasutamisest. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimese kõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB(A), kuid keskendumist nõudva töö korral juba alates 50 dB. Töötajale mõjuva müra ekspositsioonitase 8tunnise tööpäeva korral ei tohi ületada 85 dB. Selle määramisel ei arvestata kuulmiskaitsevahendi kandmist. Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet. Müra otsene toime on kuulmiselundile – ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kuulmisteravus võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3-6 aastase töötamise järel.

Vibratsioon 

Vibratsioon on tahke keha võnkumine, mida mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s2. Üldvibratsiooni toime avaldub kogu kehale. Näiteks, kui vibreeriv masin paneb vibreerima aluspinna, kus töötaja seisab ning vibratsioon kandub põrandalt kogu töötaja kehale edasi.  Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad järgmised kaebused: pearinglus ja peavalu, kuulmise- ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimine. Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikesi veresooni. Vibratsioonikahjustuste vältimiseks ei ole soovitav töötada üle normtööaja. Vibratsioonikahjustust aitab ära hoida töötajate roteerimine ettevõttes – töö erinevatel töökohtadel.

Tolm

 Ebapiisava ventilatsiooni tingimustes võivad tolmuosakesed sattuda töötaja silma limaskestale ja hingamisteedesse. Tolmu ärritava mõju tõttu võib tekkida silmade sügelus, pisarate vool ja laugude punetus. Suuremate tolmuosakeste puhul on võimalik see silmadest välja loputada.  Kui silmade sügelus jääb püsima ja lähemalt uurides ise ei näe sinna sattunud osakesi, siis on tarvis pöörduda silmaarsti poole.

Kukkumisoht, libisemine- libisemist ei põhjusta ainult liikumisteele sattunud vedelikud, vaid ka tahked osakesed, mis kaasnevad enamasti tootmisega, näiteks tolm, saepuru, kiud, graanulid või pulber. Kui ettevõtte tegevuse iseloomu tõttu tehakse osa töid välitingimustes, tuleb nende tööde korraldus ja libedusetõrjega seonduv külmade saabudes veel kord läbi mõelda

Komistamine   Komistamise peamine põhjus on töökoha puudulik korrashoid

El.löök Elektrilöök või olla surmav, kui 50 Hz vahelduvvoolu tugevus ületab väärtuse, mis on umbes 0,05 A.

Masinate ja seadmete liikuvad osad - Masinad peavad olema varustatud kõigi ohutut reguleerimist, hooldamist ja kasutamist võimaldavate oluliste eriotstarbeliste vahendite ja abiseadistega.

Füüsikaliste ohutegurite vältimine: 

• Müra vähendamine, kasutada isikukaitsevahendeid (kõrvaklapid, tropid) mürataset mõõdetakse detsibellides, kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad

• Müratõkked hoonetes  ja tootmisruumides

• Müra „neelavad“ laed, seinad ja põrandad

• Müraallika alla müra summutavad alused (hoiab ära ka vibratsiooni)

• Vältida õhutemperatuuri järske muudatusi

• Vältida tuuletõmbust

• Liigne õhuniiskus, liiga kuiv õhk (norm 40-60% õhuniiskus)