Ohuolukorra all mõistetakse olukorda , mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal.
Õnnetusjuhtumon töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.
Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
korraldama ühenduse hädaabinumbriga 112
tegevuskava päästetööde tegemiseks
määrama töötaja, kes vastutab päästetööde tegemise eest, korraldama neile väljaõppe ning teavitama töötajaskonda.Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale
määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra
andmatöötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks õnnetuseohu tekkimisel
Tuleohutuskorraldus on dokument, milles sätestatakse ettevõtte või asutuse siseselt kehtestatud tuleohutusnõuded, muuhulgas õigused, kohustused ja vastutus ohuolukordade lahendamisel. Üldjuhul koostatakse tuleohutuskorraldus nendes ettevõtetes, mis ei ole tuleohutuse enesekontrolli kohuslased. Tuleohutuskorraldus on üks dokumentidest, mille olemasolu kontrollib ka päästeinspektor.
Tuleohutusaruanne tuleb esitada üks kord aastas 31. märtsiks asukohajärgsele päästekeskusele. Tuleohutusaruannet ja muid enesekontrolli andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.
Enesekontrolli tuleohutusaruanne (edaspidi tuleohutusaruanne) on dokument, mis peab sisaldama:
andmeid ehitise kohta;
andmeid ehitises toimuva tegevuse kohta;
andmeid tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite korrashoiu kohta;
ettevõtte või asutuse tuleohutuskorraldust;
valmisolekut tulekahju korral;
enesekontrolli käigus avastatud puudusi ja nende kõrvaldamise meetmeid;
muud olulist informatsiooni.
Tuleohutusaruande peab koostama järgmiste ehitiste kohta:
1. ehitised, kus päästetöö tegemine on ohtlik või raskendatud:
1.1. üheksa- ja enamakorruselised hooned, välja arvatud eluhooned;
1.2. maa-alused garaažid, mille kogupind ületab 2000 m2;
2. hooned, kus paiknevad elutähtsat või kommunaalteenust pakkuvad ettevõtted või asutused, side- ja navigatsiooniasutused:
2.1. hooned elektri-, soojus-, telekommunikatsiooni-, vee- või kanalisatsioonivarustuse tagamiseks, mille kaudu teenindab ettevõte või asutus vähemalt 10 000 inimest (välja arvatud juhul, kui nimetatud hoonetele ei ole õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõudeid);
3. majutushooned:
3.1. 50 ja enama majutuskohaga majutushooned;
3.2. õpilaste või tudengite ühiselamud või laagrid, kui hoones on majutuskohti enam kui 50 inimesele või kui seal on majutuseks enam kui 25 tuba;
4. ööpäev ringi kasutatavad hooned, kus viibivad hoolealused või muud isikud, kes tulekahju korral ei saa iseseisvalt evakueeruda:
4.1. ravi- või hoolekandehooned, kus on kümme või enam voodikohta või viibib püsivalt kümme või enam isikut, kes ei suuda iseseisvalt või ilma kõrvalise abita evakueeruda;
4.2. kümne ja enama kinnipeetava isikuga vanglad, arestimajad ja muud kinnised asutused, kus viibivad isikud, kelle liikumisvabadus on piiratud pidevalt või teatud aja jooksul;
5. ehitised, kus paiknevad haridus- ja teadusasutused ja kus on alalisi viibimiskohti enam kui kümnele inimesele:
5.1. koolieelsed lasteasutused;
5.2. põhikoolid, gümnaasiumid;
5.3. kutseõppeasutused;
5.4. ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid;
6. ehitised, kus on võimalik suurte rahvahulkade kogunemine:
6.1. kogunemishooned, mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 150 inimest või mille kogupind ületab 1000 m2;
6.2. muu kasutusviisiga hooned, kus asub püsivas kasutamises olev kogunemisruum, mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 150 inimest;
6.3. büroohooned, mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 300 inimest;
7. tööstus- ja põllumajanduslikud ehitised:
7.1. enam kui 1500 m2 pindalaga tööstus- ja laohooned, kus hoiustatakse või töödeldakse peamiselt põlevmaterjali või plahvatusohtlikke aineid ning kus on tuleoht või plahvatusoht (2. ja 3. tuleohuklassiga ehitised);
7.2. kemikaaliseadusest tulenevalt suurõnnetuse ohuga ettevõtete kategooriasse kuuluvad tööstus- või laohooned.
Tulekahju korral tegutsemise plaan (TKTP) on ettevõtte/asutuse töötajatele mõeldud juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korda võttes arvesse asutuse tuleohutusalaseid iseärasusi.
TKTP-le esitatavad nõuded:
Tulekahju korral tegutsemise plaani eesmärk on inimeste ohutuse tagamine ja varalise kahju ärahoidmine tulekahju korral.
Plaan koostatakse enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustusega ettevõttes või asutuses. Plaani koostamise tagab ehitise valdaja.
Ettevõtte või asutuse juht kinnitab plaani ning teeb selle töötajatele teatavaks.
Plaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast (edaspidi tegevuskava) ning skeemidest.
Plaani ja selle juurde kuuluvate osade koostamisel võetakse arvesse ettevõtte või asutuse erisusi, mis võivad mõjutada tulekahju korral tegutsemist.
Mitme ettevõtte või asutuse paiknemisel ühes ehitises peavad koostatud plaanid olema omavahel kooskõlas tagamaks kiire ja ühtse tegutsemise tulekahju korral.
Plaani koostamine on aeganõudev protsess, kuid oma ala spetsialisti käes käib see kiiresti. Oleme valmis koostama Teile just teie ettevõtte eripärasid arvestava tulekahju korral tegutsemise plaani, mis vastab kõigile kehtivatele seadustele ja määrustele. Oleme koostanud rohkem kui 600 plaani ning oleme saanud positiivset tagasisidet tehtud töödele. Suure tõenäosusega on meil olemas kogemus ka just Teie tegevusvaldkonnas plaani koostamisele.
Iga tulekahju korral tegutsemise plaani juurde kuulub kohustuslikus korras nõuetele vastav EVAKUATSIOONISKEEM ehk evakuatsiooniplaan. Skeemid saate tellida meilt. Meie professionaalsed joonestajad koostavad evakuatsiooniskeeme nii olemasolevatele digiprojektidele kui ka paberil olevatele hoone joonistele, mis eelnevalt digitaliseeritakse. Evakuatsiooniskeemide hinda määratakse enamasti kas korruse või suuremate hoonete puhul evakuatsioonialade kaupa. Majutusasutustes tehakse üldjuhul ruumipõhised joonides, mis lisab tööle keerukust ja hinda. Pakkumine küsige aadressilt tuleohutus24@tuleohutus24.ee