Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni

Töötamine sundasendis – sundasendiks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima tööpäevast vähemalt 50% ühes asendis või peab teostama töid füsioloogiliselt ebaloomulikes asendites ja pideva lihaste pinge all

Näited : töö kuvari taga- sundasend

raskuste teisaldamine –füüsilise töö raskus

ehitustööd- lagede tegemine

õmblustööd-koormus õlavöötmele

Seisvast tööst põhjustatud tervisekaebused:

• valud ja turse jalgadel

• alaselja valu

• tallavõlvi muutused (lampjalgsus)

• liikumishäired

• kaela ja õlgade kangustunne

• probleemid rasedusel

Sundasenditest ja korduvatest liigutustest põhjustatud kutsehaigust nimetatakse ülekoormushaiguseks.

Pidev töö jalgadel põhjustab nii jalaveenide, -liigeste kui ka -lihaste kahjustusi.

Pidev ülakeha pööramine ning raskuste tõstmine koormab selgroo kaela-, rinna- ja nimmepiirkonda, mistõttu töötajatel on tihti nendes piirkondades krooniline valusündroom. Radikuliidi väljakujunemist süvendab jahe temperatuur, tuuletõmbus ja temperatuuride kõikumine töökeskkonnas.

Tervisekahjustuste põhjused raskuste teisaldamisel

• teisaldatav objekt on liiga raske

• teisaldatav objekt on raskesti käsitletav - suured mõõtmed, ebamäärane kuju, raskusastme asukoht on tsentrist väljas, haardekohtade puudumine

• objekt on ebastabiilne või liikuva sisuga (mingi vedelikuga täidetud mahutid

• teisaldatav objekt on paigutatud selliselt, et selle käsitsemiseks on vaja keha kallutada/pöörata

• keha asend on vale või toetuspind ebastabiilne

• on vaja teha kauakestvaid ja sagedasi kehalisi pingutusi

• teisaldatakse liiga kõrgelt, madalalt või liiga kaugelt

Füsioloogiliste ohutegurite riski suurendavad tegurid:

Korduvad samalaadsed kiired liigutused

Äkilised töörütmi muutused

Valesti valitud tööriistad

Vead raskuste käsitsi teisaldamisel

Väikesed vigastused

Töötajate puudus-tööde normeerimine puudub

Liigväsimus

Puhkepauside vähesus või puudumine

Raskuste teisaldamine

Soovitused füsioloogiliste ohutegurite vältimiseks:

Korraldada töökoht nii, et ei peaks töötama ebamugavas asendis

Kasutada töö teostamiseks käte tugesid, kandeseadmeid, abivahendeid

Kujundada töökoht nii, et oleks võimalik vabalt muuta tööasendit

Regulaarne puhkepauside tegemine

Seismistööl ei töötaks pidevalt kummargil või pöördeasendis

Tööd ei tehtaks ülestõstetud või pinges kätega

Töötamisel toetuda mõlemale jalale

Puhkepauside võimalusel istuda

Töötasapind olgu vastavuses töötaja kasvuga ja töö raskusastmega

Sundliigutuste ja sundrütmi puhul on olulised sagedased puhkepausid – poole tunni järel 5 kuni 10 minutit

Füsioloogiliste pingutuskriteeriumite alusel eristatakse kehaliselt väsitavat (rasket) ja mitteväsitavat (kerget) tööd

Kui peale väsitavat tööd ei võimaldata küllaldast puhkust ilmnevad haigestumised

Ülekoormussündroom

Ülekoormushaigused