Monotoone töö  üksluine töö võib tekitada probleeme näiteks siis, kui täidetakse palju rutiinseid, korduvaid ülesandeid või jälgitakse masinate tööd, näiteks pakkimisel, kauba alustele ladumisel või tõstuki juhtimisel.

Töötajale mittevastav töö- töötajale esitatavad tööalased nõudmised ületavad tema võimalused nendega toime tulla (nt ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks);

Halb töö korraldus selle põhjuseks võib olla halb töökorraldus, üle jõu käiv töökoormus, ebaselged kohustused ja rusuv tööatmosfäär. Stressi võib tekitada ka kiusav ülemus või töökaaslased.

• töötajale esitatavad tööalased nõudmised ületavad tema võimalused nendega toime tulla (nt ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks);

• töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt mõjutada (nt võimetus määrata oma töötempot või otsustada, kuidas oma tööülesandeid täita);

• probleemide korral ei saa loota juhtide või kaastöötajate abile ja toetusele;

• tööalased suhted on pingelised (nt tööalane kiusamine või selle tunnistajaks olemine, vägivallaga ähvardavad kliendid);

• esineb rollikonflikt, töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge;

• organisatsioonis valitseb ebakindlus, töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad.

Töötamine üksinda  võib pikema aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

Ebavõrdne kohtlemine

• Isikute põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine, mille tulemusel üks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas või samalaadses olukorras. 

• Ebavõrdseks kohtlemiseks peetakse ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teisest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajäred seetõttu, et ta on esitanud kaebuse ebavõrdse kohtlemise kohta või on toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse. 

Stress

•  Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda väga selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Ühele inimesele ebamugavat pinget tekitav olukord võib olla teisele ergutav, ühel päeval võib tavapäraselt jõukohane tööülesanne näiteks isikliku elu probleemi tõttu tunduda teostamatu või mõjutavad enesetunnet ja töösooritust suhted kolleegide vahel. 

      Depressioon

•  Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressiooni võib kirjeldada kui “olen täiesti masendunud ja tühi” ning “kõik on lootusetu”. 

       Töövägivald

• Töövägivald on füüsiline või vaimne vägivald töökohal, sealhulgas töötaja sundimine tervistkahjustavate ülesannete täitmisele. Töövägivald on ka töötaja diskrimineerimine tema soo, rahvuse, usutunnistuse, vanuse, puude, vms tõttu. 

      Töö kiusamine

• teostamatute tööülesannete andmine, pidev põhjendamatu kritiseerimine vms. Töö kiusamise ohvril tuleks informeerida tööandjat, soovitavalt ka kirjalikult. 

Kuidas ära tunda läbipõlemist ja psühhosotsiaalse riski olemasolu

Töötaja:

• tunneb end kurnatult ja väsinult

• ei naudi  ja ei tee oma tööd sellise entusiasmiga nagu varem

• on kaugenenud kolleegidest

• on negatiivne kõigi ja kõige suhtes

• on loobunud tegevustest, mis varem pakkusid rõõmu

• ei maga hästi

• emotsioonid kõiguvad üles-alla

• Ohuteguritest tuleneva riski vähendamiseks ning töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks võimalikult sobivaks.

• Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi. Samuti tuleb arvestada töötaja töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul. Vältida tuleb pikaajalist üksinda töötamist.  Töökorralduse parandamise eesmärgil paljud ettevõtted püüavad vähendada kutseriske. Töötatakse välja ohutusalased koolitusprogrammid, viiakse sisse sagedamad ja pikemad puhkepausid. Toimub töökohtade riskianalüüs ja töötingimuste parandamine.