Koostisosade märgistamine

Toidu koostisosad peavad olema kirjas koostisosade loetelus ja sisalduse kahanevas järjekorras. Seetõttu on toidu koostisosade loetelus esikohal põhikoostisosad. Koostisosad, mille sisaldus valmistootes on alla 2%, võib esitada vabas järjestuses teiste koostisosade järel.

Teatud koostisosi võib esitada märgistusel üldnimetusega. Näiteks võib kaneeli, ingverit ja nelki esitada üldnimetusega "vürtsid", eri kalaliike võib koostisosade loetelus nimetada üldnimetusega "kala".

Toidus kasutatakse koostisosi, mis kaotavad töötlemisel niiskust (nt liha). Selliste koostisosade kogus arvutatakse selle põhjal, kui palju koostisosa kulus toote valmistamise etapis ja väljendatakse protsendina valmistoote massist. Kui koostisosade mass kokku ületab 100% valmistoote massist, kirjutatakse protsendilise koguse asemel 100 g valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa kogus massiühikutes. Näiteks: külmsuitsuvorsti valmistamisel liha kuivab, seetõttu on märgistusel kiri 100 g valmistoote valmistamiseks on kasutatud 120 g veiseliha.

Tootes sisalduva liha kogus tuleb esitada protsentides. Osad, mida looma rümbast võib lihaks lugeda, on reguleeritud õigusaktidega. Toidu lihasisalduse arvestamisel ei tohi liha hulka arvestada mehaaniliselt kondi küljest eemaldatud lihamassi, samuti südant, keelt, pealihaseid, randme- ja pöialiigeselihaseid ning saba. Need peavad olema näidatud eraldi koostisosadena.

Sarnaselt on reguleeritud liha rasva-, peki- ja sidekoesisaldus. Näiteks koostisosana esitatava sealiha maksimaalne rasvasisaldus võib olla 30%, imetajate lihal 25%, linnu- või küülikulihal 15%. Kui sisaldus on lubatust suurem, peab rasv, pekk või sidekude olema koostisosade loetelus eraldi nimetatud. Seepärast on näiteks sardellide koostisosade loetelus tihti sealiha kõrval ka pekk.

Allergeenide esitamine

Nõude eesmärk on kaitsta toiduallergikute tervist, sest üha rohkematel inimestel on toiduallergiat või talumatust mõne toiduaine suhtes. Allergiku reaktsioon võib olla kergest nahaärritustest kuni väga raske tervisekahjustuseni. Kuna toiduallergia ei ole ravitav, peavad selle all kannatajad vältima allergiat põhjustavat toiduainet. Seetõttu peab olema teave allergeenide kohta kättesaadav kõigi toitude puhul.

Põhilised allergeenid ehk koostisosad, mis võivad põhjustada allergiat või talumatust, on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1169/2011. 

Allergeenid peavad olema esitatud toidu pakendil või müügikohas muudest koostisosadest trükikirjas eristuvana. Koostisosade loetelus esitatakse allergeenid teistest koostisosadest kirjastiililt, kirjasuuruselt või taustavärvilt eristuvana.

Põhilised allergeenid on gluteeni sisaldavad teraviljad, koorikloomad, sojaoad, muna, kala, piim, pähklid, seller, sinep, seesamiseemned ja E-ained vääveldioksiid ja sulfitid.

Toiduvärvide esitamine

Toiduvärvid on toidus olevad lisaained, mida tootja lisab tootele, et toode oleks ilusama värviga. Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilised orgaanilised värvained ja nende mõju seostatakse laste aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Kui toidu koostises on järgnevad toiduvärvid: 

• E102 (kollane või punakas), 

• E104 (kollane või rohekaskollane), 

• E110 (päikeseloojangukollane), 

• E124 (erkpunane),

• E129 (võlupunane),

siis peab nende värvide kasutamisel esitama pakendil silmapaistval kohal märget "Võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele".

Koostisosade tähemärgisuuruse nõue 

Koostisosade esitamisel tuleb järgida üldist tähemärgisuuruse nõuet. Koostisosade teave trükitakse tähtedes, mille tähemärgisuuruse kõrgus on vähemalt 1,2 mm. Pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 80 cm2, on tähemärgi kohustuslik kõrgus vähemalt 0,9 mm.  

Meenuta ja lahenda ülesanne!