Raadiosides kasutatakse informatsiooni edastamiseks elektrisignaale. Signaalid levivad nii elektrijuhtmetes elektrivooluna kui vabas ruumis elektromagnetilise väljana.
Kõrvuti terminiga „signaal“ kasutatakse raadiotehnikas ka mõistet „elektrilised võnkumised“, mille all mõistetakse mistahes elektrilist protsessi, sõltumatult sellest, kas need võnkumised sisaldavad informatsiooni või ei. Signaalide kirjeldamiseks ja graafiliseks kujutamiseks esitatakse mingi kindla signaali parameetri (pinge või voolu) ajaline sõltuvus.
Joonis 1. Siinussignaali pinge väärtused: amplituudväärtus Um , efektiivväärtus U ja keskväärtus Uk
Joonisel 1 on toodud siinussignaali pinge hetkväärtuse u sõltuvus ajast t. Signaali amplituud- ehk tippväärtus Um mõõdetakse siinuse harjal, mis graafikutel kujutatakse nivooga 100% või pinge u ja amplituudväärtuse suhtena u/Um nagu see joonisel 1 antakse. Nagu jooniselt näha, siinuspinge amplituudväärtus on pinge väärtus nivool 1,0. Signaali efektiivväärtus mõõdetakse nivool 0,707 (70,7%), sellele väärtusele on tavaliselt gradueeritud osutmõõteriistad, voltmeetrid ja ampermeetrid. Signaali keskväärtus mõõdetakse nivool 0,636 (63,6%). Siinussignaali keskväärtuseks loetakse pinge aritmeetilist keskmist poolperioodi jooksul. Kuna tavalised volt- ja ampermeetrid on gradueeritud siinuspinge järgi, siis saab nendega mõõta ainult siinuspinget või voolu, mida rohkem signaal erineb siinusest, seda suurem mõõteviga tekib.