Tegevusnäitajad:

1. Enda töö kavandamine:

kavandab oma tegevused, arvestades tööülesandeid ja organisatsiooni tööplaani/tegevuskava, teeb selles koostööd kolleegidega; kavandab õppetegevust lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitlusest, õppekavast ja sellega seonduvatest dokumentidest ning tagasiside analüüsist; koostab, kohandab või muudab koostöös kolleegidega nõuetekohase mooduli rakenduskava, arvestades sihtrühma ja lõimingu aspekte.

2. Õppetegevuse kavandamine:

püstitab õppe eesmärgi lähtuvalt õppekava ja mooduli õpiväljunditest, arvestades võtmepädevusi ja eriala- ning üldõpingute lõimingut; valib õpiväljunditest, sihtrühmast, õppija eripärast ja lõimingust lähtuvalt õppemeetodid; valib õppetööks asja- ja ajakohase õppevara, lähtudes õpiväljunditest ja õppija eripärast, tagab õppematerjalide õigeaegse olemasolu vastavalt organisatsiooni töökorraldusele; planeerib õpiväljunditest lähtuva, õppija eripära arvestava hindamismetoodika

Enda töö ja õppetegevuse kavandamine

Olles mitte õppetajast tudeng, siis ma püüan antud pädevust tõestada enamjaolt läbi oma pea 20 aastase teenistuskogemuse Eesti Kaitseväes (edaspidi KV), kus ma olen teeninud instruktorina erinevates struktuuriüksustes, lisaks õpetaja- instruktorina Kaitseväe Akadeemias ning viinud läbi enda erialast väljaõpet ja täiendkoolitusi Kaitseväe, Kaitseliidu ja ka teiste partnerite üleselt. Lisaks tööalasele kogemusele lisan ka õpingute käigus saadud kogemusi- nt. minitundide planeerimine.

Väljaõppe/ õppetegevuse (edaspidi VÕ) ja enda tegevuse planeerimise aluseks Kaitseväes kasutan erinevaid sellekohaseid eeskirju ja juhendeid (enamus neist kahjuks AvTS § 35 alusel piiranguga "Asutusesiseseks kasutamiseks") nagu "Sõjaväelise väljaõppe planeerimise eeskiri"(edaspidi SVE), erinevad ohutuseeskirjad (edaspidi OE) ja õppekavad (nt sõjaväeline juhtimine maaväes, sõjaväeline juhtimine vanemallohvitseridele). 

Minu kogemused VÕ läbiviimisel ja planeerimisel on sõduri baas- ja välioskused, erialarelva õpetamine ning läbi rotatsiooni ja pideva enesearenduse on lisandunud ka luure ja õpikogemused.

Väljaõppe juhtimisel, -planeerimisel, -läbiviimisel ja -toetamisel juhindun SVE-st, sest nii nagu eeskirjas sõnastatud, on see sõjaväelise väljaõppe alusdokument ja selle järgimine on kohustuslik. Eeskiri määrab samuti kindlaks väljaõppe põhimõtted ja selgitab kuidas rakendada SAT-mudelit (ingl systems approah to training) väljaõppelahenduse väljatöötamisel, väljaõppe läbiviimisel ning väljaõppe hindamisel. Lisaks SVE lisadega kehtestatakse väljaõppe mõisted (lisa 1), väljaõppe dokumendid (lisa 2), ametikoha pädevustasemed (lisa 3), õppimise valdkonnad ja tasemed (lisa 4), pädevustasemete samakõlastustabel (lisa 5) ja väljaõppe meetodid ja nende valik (lisa 6).

Väljaõppe planeerimise ja -läbiviimise eelselt ja järgselt on KV-s üheks tegevuse lahutamatuks osaks õpikogemustega (KV õpikogemuste eeskiri) tutvumine ja nende kogumine samuti õppurite ja kaas õpetajate tagasiside kogumine ja selle kasutamine. 

Ma pean VÕ planeerimisel ja läbiviimisel väga oluliseks keskkonda, kus õppur peab õppima. KV-s on oht ja ohuolukorras viibimine üks võtme elemente, aga väljaõppe faasis peab õppur tundma ennast turvaliselt (nii vaimselt kui füüsiliselt). Kui ei saa keskkonnaga luua õppetingimusi, mis tekitaksid õpihuvi/ motivatsiooni, siis tuleb see saavutada abivahendite/ materjalidega ja enda ja abikoolitajate pädevusega. Lisaks olen alati püüdnud õppuris tekitada huvi ja kuuluvustunnet läbi arutelude ja nende nägemuse/ arusaama küsimise ning selle läbi õpetatavat teemat edasi arendades. Nii saavad õppurid minu arvates teemast paremini aru, kui ma räägin "nende keeles", kasutan selgitamiseks nende näiteid, kas neid siis kinnitades või ümber lükates. 

Kui varasemalt kasutasin tunnile struktuuri loomiseks KV-s kasutatavat koolituskaarti/ plaankonspekti (SVE vorm nr 6, lisa 2) ja pedagoogilised teadmised pärinsesid Rakenduspedagoogika õpikust ja käsiraamatust "Instruktori abiline", siis nüüdseks olen ülikoolist saanud uusi teadmisi nt Gagne mudeli ja Bloomi taksonoomia näol. 

Gagne mudeli järgi on tunni ülesehitus järgnev:

• Õpilaste tähelepanu haaramine

• Õppetunni eesmärkidest informeerimine ja õpilaste motiveerimine

• Varem õpitu meelde tuletamine

• Uue materjali esitamine/õppimine

• Õppimise suunamine

• Õpitu kontrollimine

• Õpitust tagasiside kindlustamine

• Õppimisele hinnangu andmine

• Õpitu kinnistamine ja üldistamine

Esimene tõsisem Gagne mudeli kasutamine oli minitunni planeerimisel ja tunnikonspekti koostamisel, mida tegin koos oma kaasõppuri Mairoga. Selle mudeli punkte järgides on väga mugav enda tundi kavandada. Selle abil on hea tundi osadeks jaotada ning samuti aitab ka abivahendeid ja jaotusmaterjale koostada. Olgu need siis kordamisküsimuste välja mõtlemine või hinnangu/ hindamise meetmeid luues. Gagne mudeli "toimimist" käisin ma ka enda praktika raames Laululinnu lasteaias vaatlemas (vaatlusprotokoll, refleksioon). Ja sealt sain ainult kinnitust, et see mudel on toimiv ja isegi piiratud ajaga ja ka  "keeruliste" õppijatega, annab see tunnile hea struktuuri ja õpilastel on lihtsam teadmisi omandada. Eriti kui teema jätkub või ka siis, kui erinevad õpetajad "ehitavad" oma tunni sama moodi ülesse.

Kuna minu ja Mairo minitunni üks teema oli ka Bloomi kognitiivne taksonoomia, siis sain teadmised, kuidas ja milleiseid õpiväljundeid peaksin tunni lõpuks määrama.

Bloomi taksonoomia kohaselt jagunevad õppe-eesmärgid: 

1. Teadmised (meeldejätmine ja reprodutseerimine). 

2. Mõistmine (interpreteerimine, arusaamine).

3. Rakendamine (kasutamine).

4. Analüüs (osadeks lahutamine).

5. Süntees 

6. Hindamine. (Krull, 2000)

Sellist kombinatsiooni kasutasin koos oma õppegrupiga (mina, Denis, Mihkel, Rene- Henri), kui koostasime töökava ja sellele vastavat hindamismudelit. Bloomi taksonoomiat ja Gagne mudelit kombineerides saime määrata enda teemale õpiväljundid, vastavalt neile planeerida õppemoodulid ning eelnevate koostöös hindamismudeli. See kõik tundus esmapilgul väga lihtne, aga nii mahukal teemal leida sobivad (ka sobiv hulk) õppe-eesmärgid ning hindamismudel oli üpris väljakutsete rohke. Eks selles oli oma roll ka sellel, et oli keeruline leida seda "ühist" aega, et koos arutada. Enamasti me täitsime jagatud dokumenti ja üksteise võidu kommenteerisime ja põhjendasime oma valikuid. Kuid õnneks oli meil grupis antud teema ekspert, kes olles saanud justkui mitte formaalseks liidriks omas alfa hääleõigust ja teised nõustusid tema otsustega. 

Need kaks mudelit võtan ma kindlasti endaga kaasa, sest nii saan tundi veel struktuursemalt ülesse ehitada ja õppurile arusaadavamaks teha. Samuti eesmärkide sõnastamine ja määramine (või olemasoleva sõnastuse mõistmine) aitab mul õpetajana paremini kontrollmeetmeid välja töötada ja ka väga mahuka teema edastamisel lühikese ajaga hoida loogilist ülesehitust ning õpetatava omandamist lihtsustada.