Antud ELU projekt võttis eri gruppides fookusesse erinevad meediapädevusega seotud probleemid ja sidusgrupid, kuid iga grupp andis enda panuse meediapädevuse arendamisele antud sihtrühmas.
Iga grupi interaktiivsed e-õpivahendid antakse sihtgruppidega seotud inimeste kasutusse, näiteks koolidesse, kus interaktiivseid videosi näidati ja ka tagasisidet küsiti (nt. koolide meedia või informaatikatundidesse). Õppematerjalid on koostatud hetkel asjakohaste materjalide põhjal, kuid teame, et meediamaastik on pidevas muutumises ja arengus, seega peab ilmselt juba mõne aasta pärast vaatama materjale kriitilise pilguga ning kasutamiseks vajadusel täiendama. Eriti oluline on see just turvalisuse küsimustes nagu näiteks libauudised või phishing, kus pettuse teel püütakse saada tundlikku teavet, maskeerides end digitaalses suhtluses usaldusväärseks üksuseks. See on küberrünnaku liik, mis on sageli edukas, sest kasutajad ei ole teadlikud oma haavatavusest või ei suuda mõista riske.
Materjalid on läbinud esimese tagasiside ringi ning on selle põhjal täiendatud, kuid suuremale sihtgrupile jagades võiks küsida uuesti tagasisidet ning selle põhjal materjale edasi täiendada. Hetkel on projekti kolm gruppi teinud tööd iseseisvalt ning loonud eraldiseisvad materjalid. Kuna kõik teemad on omavahel seotud, võiks materjalidest luua ka ühise suurema materjali, ühtlustades õppevahendite keelekasutust, stiili ja ülesehitust. Seeläbi saaks e-õppematerjale jagada ja kasutada ühise paketina, milles on rohkem infot ning infot saaks jagada süstemaatilisemalt.
Antud ELU projekt kestis ühe semestri, seega on piiratud ka loodud e-õppematerjalide maht. Projekti võiks kindlasti korrata, jätkusuutlikkuse eesmärgil võiks tekkida ELU projektile süsteem, milles töötada, et iga grupp ei leiutaks ratast, vaid saaks luua just vajaliku e-õppematerjali, kas siis teemast või sihtgrupist lähtuvalt. See vähendaks potentsiaalset dubleerimist või mõne olulise teema väljajäämist.
Tulevased projektid võiksid võtta koheselt fookusesse ka õppevahendite kättesaadavuse lähtudes sihtgrupist. Juba projekti alguses tuleks mõelda, mis platvorme valitud sihtgrupid kasutavad (nt. koolilastele mõeldud oleks parim luua e-kooli) ja kuidas sinna ligi pääseda. Kui tegemist on kõigile avatud materjalides, võiks samuti mõelda, kuidas tekitada inimestes huvi ning lihtne ligipääs materjalidele.