Projekti tulemusel on erinevate erialade tudengid loonud kolm erinevat meediapädevuste õpivahendit. Tänu erinevate erialade lõimimisele tulid õppematerjalid huvitavad ning omanäolised. Kõik osalised on veendunud, et meediapädevust toetavaid õpivahendeid on vaja uuendada ja edasi arendada järjepidevalt.
Grupp 1 järeldused õppematerjalide täiendamiseks
Eaka ja vähem arvutit kasutanud kasutaja puhul on soovitatav teha sissejuhatav video, mis selgitab H5P kasutamise põhimõtteid. Samas testkasutajad said kõik suuremalt jaolt programmi kasutamisega hakkama.
Esimese ja teise versiooni vahel oli hästi tunda, et kui tekstid on pikemad ja kirjeldavad tegevusi, siis on ka piltide äratundmise harjutus tehtav. Võiks olla võimalus seadistada nii, et näiteks teatud aja jooksul liigub programm ise järgmise sammu juurde ja küsimus ilmub ekraanile. See teeks kindlasti kasutamist lihtsamaks.
Meediapädevus 2022 sisaldab ka eelmise ELU grupi loodud videot. Alguses tundus, et seda võiks kasutada, kui testides saime kinnitust hüpoteesile, et tekst vahetub kiiresti ja seda on raske lugeda. Tekkis küsimus, kas seda on ka noorema sihtgrupi peal testitud.
Kõige paremini läks kasutajatel tulipunkidega video. Just selline, kus tulipunktid olid video sees. Video lõpus olevat küsimust ei märgatud. Kõige keerulisem oli e-kirja ära tundmine. Selle kasutajaloo juures peab testima muid viise. Ei märgatud tulipunkte selgitaval pildil. Selgitus jäi pigem arusaamatuks.
Kokkuvõttes oli kasutajad positiivselt meelestatud. Tõenäoliselt tekitas teatavat ärevust tõenäoliselt esimest korda sellisesse olukorda sattumine. Algus oli konarlik, kuid pärast läks juba päris edukalt.
Seega võiks hinnata, et sellisel viisil eakatele õppematerjali loomine on tehtav. Peab valima hoolega milliseid meediumeid kasutada.
Grupp 2 poolsed ettepanekud õppematerjali paremaks muutmiseks
Tuleks kaardistada alternatiivsed õppekeskkonnad, mis võimaldavad suure teksti hulgaga infot kuvada mugavalt ka mobiiltelefonides. Üldine kasutajate hinnang oli võrdlemisi positiivne ja kindlasti tasub järgnevatel gruppidel meie poolt koostatud materjaliga edasi töötada. Samuti tasub kaaluda laiemat sihtrühma kui ainult gümnasistid. Mõistlik oleks teha materjali osas mitu raskusastet, et teadmisi veelgi rohkem sihtrühma vajadustest suunata. Kindlasti tasub jätkata interaktiivsete õppemeetoditega, et kasutajal oleks huvitav teadmisi omandada ja kinnistada.
Grupp 3 järeldused õppematerjali täiendamiseks
Video loomisel on vaja leida edaspidi keskkond, mis toetab suuremahulisi faile. Loodud materjali puhul oli sisu ja teema noortele arusaadav ja mõistetav, ettepanek noortelt tuli, et võiks olla jutt videol veidi kiirem. Noortele sobis selline formaat, kus video ja küsimused on omavahel seotus, mis muutis vaatamise põnevamaks ja noored tundsid ennast protsessi kaasatuna.
Näiteid tagasisidest loodud materjalidele:
"Meeldis see, et video keskel olid esitatud küsimused. See aitas infot paremini meelde jätta. Veel meeldis see, et ülesannete lahendamisel oli võimalik vaadata õigeid vastusi. Videot oli huvitav vaadata ning ülesandeid oli huvitava lahendada ka."
"Ülesannet oli huvitav lahendada, anti lühidat aga sisukat ülevaadet meediast ja kuidas seda kontrollida, sain teada palju uut. Video oli ebatavaline ja aitas ülesannete lahendamisel."
"Arvutis on seda testi kõige parem teha kuna telefonis on artikli piltide lugemine veidi raskendatud."
"Sain kõigest hästi aru."
"Tempo võiks kiirem olla."
Bradley, C., Haynes, R., Cook, J., Boyle, T., & Smith, K. (2009). Design and Development of Multimedia Learning Objects for Mobile Phones. ResearchGate. Loetud aadressil: https://www.researchgate.net/publication/241384025_Design_and_Development_of_Multimedia_Learning_Objects_for_Mobile_Phones
Klaar, J.M. (2015). Kuidas tootest rohkem kasu lõigata: sissejuhatus teenusedisaini. Eesti Disainikeskus
Laste Nõuandev Paneel. (2021). Laste kogemused internetis leviva väärinfoga. 2021. aasta Laste Nõuandva Paneeli tulemused. https://www.telia.ee/images/pages/etc/ettevottest/Telia_CAP_laste_kogemus_internetis_leviva_vaarinfoga_EST.pdf
Riigi Infosüsteemi Amet. (2022). Olukorrast küberruumis: turvanõrkuste aasta. In Küberturvalisuse aastaraamat 2022 (pp. 8–13). https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/kuberturve/ria_kyberturvalisuse_aastaraamat_2022_est_veeb.pdf
Zhang, X., Ghorbani A. A. (2020). “An overview of online fake news: Characterization, detection, and discussion” Information Processing & Management, 57(2), 102025. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0306457318306794?casa_token=K-ORd1kMymsAAAAA:OPpSsOaRSVzxobj5o7muuzcqAVwVfoTGbOzC7mpXcK6hjgv3QQucmFwSxMFcwiY1ChZstBCcWw
UNESCO. (2019). Global MIL Week 2019 Feature Conference. Loetud aadsressil:
https://en.unesco.org/global-mil-week-2019-feature-conference/carolyn-wilson
Wilson, C. (2012). Media and information Literacy: pedagogy and possibilities. Comunicar (20) 39, 15-22. Andmebaas Web of Science (12.10.2022).