ELU projekti probleem ja meetodid
Kaspar Rummi ja Andres Jõesaare juhendatud ELU projekt “Meediapädevuse e-õpivahendite loomine. Vol.2” on jätkuks ELU projektile “Meediapädevuse e-õpivahendite loomine”. Eelmise aasta projekt lahendas Moodle’i kursuse “Meediapädevus, tark meediakasutus ja võitlus infokorratuse vastu” digitaalsete ja kaasahaaravate õppevahendite vähesust. Probleemi lahendamiseks loodi uudseid tehnoloogilisi lahendusi.
Loogilise jätkuna sai Vol. 2 projekti rühma ees püstitatud eesmärk luua ja testida erinevates sihtrühmades meediapädevuse õpetamise kaasaegseid e-õpivahendeid, kasutades selleks samuti uudseid digitaliseeritud lahendusi. Näiteks nagu interaktiivsed videod, fototöötlust, podcaste jms. Projekti väljundit on plaanis kasutada teemakohase moodle’i kursuse loomiseks või olemasoleva arendamiseks. Projekti rühm jagunes kolmeks grupiks. Erinevad grupid valisid välja kindlad sihtrühmad ja vastavalt oma nägemusele töötasid välja oma lahenduse püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Projekti teema on väga ajakohane, omab tugevat teoreetilist alust ja on igati väärt tähelepanu. Loodame, et projekti tulemus pakub alust edasiseks mõtteaineks meediapädevuse arendamiseks.
Grupp 1:
Sihtrühmaks oli vanemaealised inimesed. Eesmärgiks oli tõsta eakate teadlikkust ohtudest, mis meediat kasutades võivad esile kerkida ning kuidas probleemsetes olukordades käituda. Grupi jaoks oli eakate teadlikkuse tõstmine ohtude eest ning selle teemalise info levitamine väga oluline, eakatele loodi rohkem õpetlikke vahendeid, kuidas end kaitsta petturite ja ohtude eest internetis.
Projekti üldisel läbiviimisel lähtuti teenusedisaini põhimõtetest. Teenusedisain kui valdkond tegeleb teenuste funktsionaalsuse ja osutamisprotsessi analüüsiga kliendi vaatekohast (Klaar, 2015).
Grupp 2:
Eesmärk oli muuta noori allikakriitilisemaks, et leviks vähem valeuudiseid ja valeinformatsiooni. Selleks koostati e-õpivahend Moodles, kasutades interaktiivsete õppematerjalide valmistamiseks mõeldud rakendust H5P-d. Sihtrühmaks valiti gümnaasiumivanuses õpilased, et arendada noorte kriitilist mõtlemist, infokirjaoskust ja meediapädevust. Grupi soov oli luua õppevahend, mis oleks gümnaasiumi õpilastele heaks tööriistaks, et anda neile oskused ümbritseda ennast tõese informatsiooniga. Moodle keskkond annab võimaluse tagada kättesaadavus noorte seas ka õpilastele väljaspool meie valitud koole, et ka nemad võiksid leida õppematerjalist abi. Projekti teostamisel toetuti ERR allikatele -videod jms. Toetava allikana kasutati artiklit, kus on välja toodud teema tõsidus. Arutletakse valeuudiste iseloomustuse ja tuvastamise üle ning antakse ülevaade valeuudiste mõjust inimestele (Zhang & Ghorbani, 2020).
Grupp 3:
Eesmärgiks oli luua õppevideo, mis aitab tõsta noorte teadlikkust sotsiaalmeedias olevatest ohtudest. Kiire tehnoloogia arenguga suureneb ka interneti-petturite aktiivsus. Kuigi tundub, et informatsiooni on selle teema kohta palju, siis reaalsus on see, et jätkuvalt on olemas inimesi, kes ei oska pettureid ära tunda. 2022 aasta RIA Küberturvalisuse aastaraamatus tuuakse välja õngitsus lehtede kohta info, et 2021 aasta jooksul on selle osakaal eriliselt tõusnud ja see tõuseb veelgi (Riigi Infosüsteemi Amet, 2022). Sihtgrupi valikut ja probleemi toetab ka uuring, mis viidi läbi Soomes, Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus. Uuringus osalesid noored vanuses 11-17 eluaastat ning uuringust tuli välja noorte jaoks palju probleeme tekitav õngitsuskirjade temaatika. Andmepüük ehk phishing ja kelmused ei ole noorte jaoks võõrad (Laste Nõuandev Paneel, 2021).
Lõpp tulemusena valmis interaktiivne õppevideo, mis paneb õppijad kaasa mõtlema ja analüüsima enda käitumist internetis. Sihtrühmaks on 13-17 aastased noored, kes toimetavad igapäevaselt internetis. Video (digivahendite) õppevahendina kasutamist ning sellega kaasnevat tõhusamat õppimist ja kriitilise mõtlemise arendamist kinnitavad ka mitmed uuringud (näiteks Bradley et al., 2009; Gedera & Zalipour, 2021; Valentova & Brecka, 2020).