22.APRILL - 6.MAI 2025 ÜLEMAAILMSED KESKKONNATEGUDE PÄEVAD
kas olete valmis midagi muutma? Liituge meiega kampaaniaga Global Action Days 2025, mis on kaks nädalat kestev ökosüsteemi taastamisele pühendatud keskkonnategude päevad.
Kutsume teid osalema ka sel aastal, 2025. aastal, SA Keskkonnahariduse Sihtasutus FEE koordineeritavatel globaalsetel tegevuspäevadel (GAD) , mis on erakordne 15-päevane kampaania, mis ühendab koole, lasteaedu, hotelle, omavalitsusi, randu ja jahisadamaid üle maailma, et teha koostööd jätkusuutliku tuleviku jaoks oluliste algatuste kallal. Kampaania käsitleb selliseid teemasid nagu mulla tervis, loodus linnapiirkondades ja loodusega sidumine.
Selle aasta kampaania ühtib FEE tööga ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendil. Eelmisel aastal osales umbes 500 000 inimest 118 riigist lasteaedadest koolideni, jahisadamatest hotellideni, heategevusorganisatsioonidest kohalike omavalitsusteni. Selle aasta kampaania eesmärk on kaasata ühise eesmärgi nimel veelgi rohkem inimesi!
Kampaania üksikasjad:
Kuupäev: 22. aprill – 6. mai 2025 Asukoht: kõikjal! Kampaania info ja registreerimislink : https://www.fee.global/global-action-days-2025
Siit leiate 5 soovituslikku tegevust https://www.fee.global/global-action-days/activities
Oleme osalemiseks registreerunud: https://www.facebook.com/groups/683208545141374
#GenerationRestoration #GlobalActionDays #EnvironmentalEducation #EcosystemRestoration #biodiversity #environment #climaprotection #hspngr #eepf #fee #prostasiatisfysis
Tegutsemisrohkeid päevi koos lastega!
Rohejaht on noortele suunatud keskkonnaliikumine, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmete sorteerimise, taaskasutuse, ümbertöötlemise, ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse kohta. Rohejaht liikumine on välja kujunenud populaarsetest keskkonnakampaaniatest "Küünlaümbriste jaht" ja "Nutijaht", milles on aastate jooksul kaasa löönud pea 100 000 noort üle Eesti.
Rohejaht on suunatud lasteaialastele ja kooliõpilastele, mistõttu on oodatud osalema kõik lasteaiad ja koolid üle Eesti. Lisaks saavad kaasa lüüa noorte huviorganisatsioonid ja pered või sõpruskonnad, kuid arvestama peab, et vähemalt 51% grupiliikmetest peavad sobituma ühte allolevatest vanusekategooriatest:
Lasteaialapsed kuni 4. klass
5.klass kuni 12.klass
Osalemine toimus vaid gruppides: minimaalne grupiliikmete arv on 3.
Tralli maja osales rühmadega ühiselt ja koguti 5kg küünlaümbriseid(4412tk) ning koostöös Rübliku lapsevanemaga viidi meie maja küünlaümbrised Kuusakoskisse, aitasime muuta Eestimaa keskkonda ROHELISEMAKS! 💚
Suur tänu Ripsiku, Krati, Nupsiku ja Traksiku rühmale, kes tõid kodudest küünlaümbriseid!
Aitäh kõigile, kes kaasa lõid ja meie keskkonda hoiavad!
Eesti Rohelise kooli programm kutsus õppeasutusi ja kõiki huvilisi osa võtma suurest digitaalsest koristusnädalast.
Digiprügi alla kuuluvad vanad e-kirjad, mittevajalikud failid, kasutamata rakendused, topeltfotod jm andmed, mis võtavad ruumi seadmetes ja serverites. Kuigi see prügi pole nähtav nagu paberi- või plastprügi, on sellel reaalne keskkonnamõju – iga fail, mis salvestatakse serverisse, vajab energiaressurssi.
Trallis tehti üleskutse nii töötajatele kui ka lapsevanematele, et vähendada digiprügi meie digiseadmetes. Koostati tabel töötajatele, kuhu märgiti algsed andmed tööarvutis, mobiilis, e-postkastis ja OneDrives. Peale digikoristust märgiti taas tabelisse andmed ja tehti küsitlus, kui palju on muutunud andmemahud seadmetes.
Küsitlusest tuli välja, et
Vanad e-kirjad kustutasin ära ja vähendasin fotode koopiaid 3a peale (oli ka 10a vanu koopiaid veel)Samuti pilvedest üleliigne ära :)
Kustutasin erinevaid pilte telefonist ning kustutasin e-mailis, rämpsposti.
Puhastan postkasti regulaarselt, allalaetud ebavajalikud failid kustutan pidevalt. Arvutist ebavajalikud failid kustutan ja seejärel tühjendan prügikasti.
Tühistasin uudiskirja tellimusi.
Kui palju arvutist, telefonist või tahvelarvutist digiprügi koristasid(maht, palju enne ja nüüd mahtu)?
Kolmest seadmest kokku 60giga
Pilte ca 40, rämpspostist ca 69 kirja
Enda digiharjumuste kohaselt tehti digikoristust ka nö enda tarbimises. Internetti kasutati vähem, sh telefonis oldi vähem.
Äärmiselt vajalik.
Jälgin tihedamini mida kustutada ja mida mitte
Õpetajate ja töötajate arvutid, telefonid ja pilveruum on korrastatud, need töötavad nüüd kiiremini ja efektiivsemalt. See teeb ka igapäevatöö sujuvamaks.
Aitäh õpetajatele, töötajatele ja peredele, kes lõid kaasa digikoristuses!
Tänu teie hoolimisele ja panusele on digiruum nüüd puhtam, selgem ja loodussõbralikum.
Iga kustutatud üleliigne fail aitab säästa energiat ja kaitsta meie planeeti. 🌍
TALVINE AIALINNUVAATLUS 24. - 26.JAANUAR 2025
Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Kuidas osaleda? https://www.eoy.ee/talv/kuidas-osaleda
Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuvatel vaatluspäevadel sai kaasa lüüa iga huviline oma kodus ja olenemata linnutundmise oskusest.
Talvist aialinnuvaatlust korraldab igal aastal Eesti Ornitoloogiaühing.
Tänavune talvine aialinnuvaatlus sai teoks tänu annetamistalgulistele, kes toetasid ettevõtmist 5800 euroga. Suur aitäh!
Möödunud nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel osales esialgsetel andmetel 1300 inimest, kes märkasid oma aedades kokku enam kui 21 000 lindu vähemalt 65 liigist. Kuueteistkümnendat aastat järjest oli kõige enam nähtud liik rasvatihane.
Pühapäeva õhtuks olid oma vaatlusandmed Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud 1300 inimest, kes tegid vaatlusi ligi 700 paigas üle Eesti ja nägid kokku enam kui 21 000 lindu vähemalt 65 liigist. Kõige arvukam liik oli kuueteistkümnendat aastat järjest rasvatihane, kes moodustas pea neljandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, rohevint, koduvarblane ning sinitihane.
Talvise aialinnuvaatluse eestvedaja Andres Kalamees nentis, et tänavu oli vaatluskohtades lindude arv väiksem. “Aasta alguse püsiv lumikate on tänaseks kogu Eestist peaaegu kadunud. Pikalt püsinud soojad ilmad võimaldavad lindudel leida loodusest rohkem toitu, mis ei sunni neid toidumajade juurde kogunema. Pühapäeval oli aedades näha isegi putukaid lendamas,” selgitas Andres Kalamees.
“Keskmiselt loendati vaatluskohas umbes 30 lindu, mis on vähem kui on senine pikaajaline keskmine. Esmamuljete põhjal on tänavu tavapärasest oluliselt vähem kohatud rohevinte ja kuldnokki. Sooja ilma tõttu märkasid vaatlejad aedades mullusest palju vähem leevikesi. Põnevamad liigid olid vöötkakk, mänsak, merikotkas, hangelind, valgepõsk-lagle. Pandi tähele ka hallõgijat, raud- ja kanakulle, kes toidumajade läheduses oma sööki redust jälgisid,” tõi Kalamees välja huvitavaid tähelepanekuid.
Ornitoloogiaühing ootab vaatlustulemusi 31. jaanuarini. Andmed saab sisestada elektroonilisse vaatlusankeeti lehel www.eoy.ee/talv/vaatlused või saata tavapostiga aadressile Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Väga oodatud on andmed ka nendest vaatluskohtadest, kus tunni aja jooksul ei kohatud ühtegi lindu. Lõpliku kokkuvõtte talvisest aialinnuvaatlusest avaldab ornitoloogiaühing veebruaris.
Aialinnuvaatlus on linnuteadlastele oluline seetõttu, et võimaldab koguda rohkesti andmeid just tavaliste lindude kohta, kelle osas piisavas mahus andmeid tihti napib.
Tralli küsitluse põhjal
Vaatluse asukohaks oli:
Tulika mänguväljakul
Kuldse Kodu õunaaed
Tori valla Eametsa külas
Lasteaia õuealal.
Linde määrati:
Ise pilte vaadates aga oli vajadusel ka äpp olemas.
vaatluse põhjal
Väliste tunnuste järgi
Raamatute ja piltide abil.
Milliseid linde vaadeldi?
Varesed (15), rasvatihane (2), tuvi (3)
Vares, varblane
4 leevikest, 4 koduvarblast, 2 puukoristajat, 3 varest, 8 sinitihast, 12 rasvatihast, 1 musträstas
Varesed umbes 50 - 100 lindu. Varblaseid 2 ja rasvatihaseid kuni viis.
Küsimusele kuidas olid lapsed kaasatud linnuvaatlusesse, vastati:
Lastega vaatlesime hommikul linde ja tutvusime uute lindude nimedega. Lapsed pidid ise hoidma silmad lahti ja vajadusel käisid A4 pealt neid vaatamas. Meil oli kaasa prinditud tööleht koos lindude piltidega.
Lapsed jälgisid jalutuskäigu ajal linde. Ühe maja hoovis oli põõsa peale pandud linnumaja ja samal ajal olid seal varblased söömas - lapsed vaatlesid huviga.
Pole juhendatud vaatlust toimunud.
Lapsed juhtisid tähelepanu, et linnud kogunevad puude otsa.
Silmaga vaadeldi ja kõrvaga kuulati.
Aitäh kõigile vaatlejatele!
11. - 14.NOVEMBER 2024 LASTEAIAS TOIDUPANGA KAMPAANIA
Statistikaameti andmetel 2023. aastal:
Suhtelises vaesuses elas 20,2% Eesti elanikkonnast (ligi 274 800 inimest), mis on 2,3 protsendipunkti võrra vähem kui 2022. aastal. Nende leibkondade kuine netosissetulek oli alla 807 euro.
Absoluutses vaesuses oli 2,7% elanikkonnast (ligi 36 400 inimest), vähenedes võrreldes eelmise aastaga 0,8 protsendipunkti võrra. Absoluutse vaesuse piiriks oli leibkonna sissetulek alla 338 euro kuus.
Suhteline vaesus vähenes eelkõige vanemaealiste, üksikvanematega leibkondade ja kolme või enama lapsega perede hulgas. Kõrgeim suhteline vaesus oli Ida-Virumaal (35%) ja Lääne-Virumaal (29,2%).
Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti, ulatudes 7,7%-ni.
Toidupanga toiduabi
Suurema osa Eesti Toidupanga jagatavast toidust moodustab poekettidest päästetud toit, sellele lisanduvad annetatud toit ning Euroopa Liidu toiduabi. 2022. aastal oli toidupanga toidukäive 4,2 miljonit kg. Kõige suurema osa jagatud toidust moodustasid puu- ja köögiviljad (21%), pagaritooted (18%), piimatooted (14%) ja lihatooted (10%). Igal nädalal sai 2022. aastal toiduabi keskmiselt 18 676 inimest, 37 protsenti enam kui aasta varem. Lisaks jagati neljal korral aastas Euroopa Liidu toiduabi kokku üle 84 200 paki.
Meie eesmärgiks on:
võidelda vaesuse vastu
vähendada toiduraiskamist
luua solidaarsust inimeste vahel
Eesti Toidupank saab abivajajaid aidata suuresti tänu eraisikutest toiduannetuste tegijatele, mistõttu on igaühe panus meie jaoks väga oluline. Toidu annetamiseks tutvu palun meie toidu annetamise võimalustega.
Lähemat infot leiab siit.
Millist toitu toidupangale annetada?
Annetusena on oodatud kaua säiliv ehk „parim enne“- tüüpi toidukaup, näiteks konservid, toiduõli, purgisupid, kuivained, hommikusöögihelbed, pudrumaterjal, samuti moosid, mahlad, pähklid, rosinad ja tervislikud maiustused.
Annetatud toidukaubad jõuavad piirkondlikku toidupanka, kust edasi jagatakse toidupakkidena toimetulekuraskustes peredele.
Lasteaias vesteldi sel nädalal toiduraiskamisest, abivajavatest peredest ja Toidupangast. Lapsevanemad rääkisid sellel teemal lastega kodus ja käisid koos poes toiduaineid valimas, mida tuua Toidupanga toodud kastidesse lasteaia koridoris. Meie üllatuseks toodi nii palju toiduaineid, et kahest Toidupanga kastist jäi väheseks ja juurde tuli tuua veel kaste. Neljapäeva lõunast, kui Toidupanga auto järele kastidele.
Suur suur tänu kõigile peredele, kes lastega sel teemal vestlesid ja koos tõite kastidesse toiduaineid, et aidata abivajajaid!
Koos suudame muuta maailma paremaks!
Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalal on igal aastal fookuses üks oluline teema. Sel korral keskendutakse toiduraiskamisele ja toidujäätmete vähendamisele.
Oluline on läbi mõelda, mida igaüks saab teha isiklikul, perekondlikul või kogukondlikul tasandil, et vähendada jäätmete teket, taaskasutada nii palju kui võimalik ning suunata ümbertöötlusesse seda, mida pole võimalik taaskasutada.
Jäätmetekke vähendamise nädalal osalemiseks on võimalik panustada kohalikesse projektidesse, mille leiab ewwr.eu lehelt. Samuti leiab sealt olulisi fakte ja materjale, mida õppetöös kasutada.
MAAILMAKORISTUSPÄEV 9. - 22.SEPTEMBER 2024
Sellel aastal pöörati tähelepanu ühekordsele elektroonilisele sigaretile ehk veibile. Lisaks tervisele on veip kahjulik ka keskkonnale. Loodusesse sattudes leostuvad veibi liitium-ioonakust keskkonda erinevad kahjulikud ained. Jäätmena on väärtuslikke metalle sisaldav veip raskesti käideldav. Veibi ringlusesse saatmine on keeruline tagastuskohtade nappuse tõttu, veipi võetakse vastu jäätmejaamades, väikeelektroonika kogumiskohtades ning veipe müüvates kauplustes. Kasutada saab ka patareide kogumiskaste.
Haridusasutusega Maailmakoristuspäeval osaledes paluti pidada eraldi arvestust loodusest leitud veipide üle ning lisada leitud veipide arv tagasisidesse.
Auhinnaloosis osalemise reeglid:
Loosis osalemiseks registreerisime koristuspäevale oma lasteaed ühtse meeskonnnana.
Loosis osalemiseks pidi lasteasutuse lastest koristusel osalema 10% või vähemalt 100 last.
Võidu korral saab auhinnast osa kogu lasteasutuse pere v.a eriauhinnad.
Meie lasteaias ülalnimetatud veipe koristusel ei leitud. Lasteaias osales koristuses enamus rühmi. Rühmad käisid koristamas nii lasteaia taimekaste(väiksemad lapsed), lasteaia ümbruses kui ka kaugemal Pärnu jõe ja mere ääres. Kokku leiti pea 3kg prügi.
Selle aastased võitjad on järgmised:
NÖEP-i DJ set – Pärnu Mai Kool
Liina Lember töötoad – Salme Lasteaed, Pärnu Lasteaed Trall!!!!!
Loodushariduse teemaline komplekt – Sillaotsa Kooli, Roiu Lasteaed, Elva Linna, Lasteaed Murumuna õppehoone, Karksi-Nuia Lasteaed Alatskivi Lasteaed, Tabasalu Teelahkme Lasteade, Kolkja Lasteaed-Põhikool, Otepää Lasteaed Pähklike(Lepatriinude rühm), Kabala Lasteaed-põhikool(Lustilapse rühm), Veskitammi Lasteaed, Tartu Lasteaed Helika
Meisterdamise töötuba – Tsirguliina kool
Loodusfotost Sven Zacekiga – Tallinna 32. Keskkool, Kuusalu Keskkool
Kohtumine Mihkel Kanguriga – Emili Kool, Ristiku Põhikool
Eesti Loodusmuuseum õuesõppe programm – Kammeri Kool, Rõuge Põhikooli Varstu koolimaja
Eesti Ornitoloogiaühing linnuvaatlusretked – Maarjamaa Hariduskolleegium
Kohtumine Ivo Tsetõrkiniga – Abja Gümnaasium
Õnnitleme kõiki, sest loosiõnn naeratas sel aastal ka meile!
Maailm sai taas puhtamaks! Hoidkem loodust!
Eesti Rohelise kooli programm kutsus õppeasutusi ja kõiki huvilisi osa võtma suurest digitaalsest koristusnädalast 22.- 26.02.2024!*
Võtsime ette enda digiseadmed tööl, kodus või koolis ning korrastasime enda digielu, kustutades kõik ebavajaliku infomüra ja failid, mis kuhjudes digitaalseks prügiks on muutunud..
E-postkasti ummistavad listikirjad, sorteerimata sajad udused puhkusefotod ning eri kasutute teenuste kontod tarbivad kõik energiat läbi seadmete ja programmide, kus neid hoiustatakse ja liigutatakse. Kõik need väikesed igapäeva digiteod kuhjuvad aastatega aga meie planeeti mõjutavaks reaalseks CO2 jalajäljeks. Kui paljud nendest failidest, kirjadest, kontodest aga tegelikult sulle vajalikud ja säilitamist väärt on? Peale heateo loodusele, muudame digikoristades oma elu turvalisemaks, vähendades infomüra ja võites edaspidi aega, kuna leiad enda asju paremini üles.
* Tulenevalt üle-eestilise õpetajate streigi kuupäevast pikendati osalemisaega 26.veebruarini ehk ühiselt osalemiseks võis kampaania tegevusi järgi teha ka veebruaris.
Digipuhastust tehti telefonis või arvutis (nii tööl, koolis kui kodus).
Koristati järjepidevalt ja ei vajatud selleks eraldi päeva.
Kustutati arvutis ja telefonis vanad failid ja pildid
Kustutati ja korrastati faile väliskõvakettal; lisaks kustutati e-mailidelt kirju.
Vabastati üle 90BG jagu ruumi kõikidest seadmetest kokku.
Mida enda digitarbimisharjumuste kohta uut avastati vastati:
Olen teadlik digiprügi olemasolust ja selle kahjulikkusest ning koristan järjepidevalt oma seadmeid, ei vasta meilidele, mida saab edastada suusõnaliselt, ei edasta kirju, kui see pole pakiline jne. Olen läbinud digikoristuse veebikoolituse aastaid tagasi.
Ei teinud kaasa.polnud aega kahjuks
Mina puhastan oma digiseadeid vastavalt vajadusele, mõned sedmed iga nädala ja mõni kord kuus. Kustutasin palju pilte ja dokumente. Puhastan, selleks et seadmetesse ruumi juurde saada ja ja neid puhtamana hoida.
Igapäev proovin kustutada meile telefonist, mis on loetud.
Aitäh, et osalesid!
MAAILMAKORISTUSPÄEV 18. - 22.SEPTEMBER 2023
Sel aastal osales meie lasteaed juba teist korda maailmakoristuspäeval. Kuna maailmakoristuspäev oli pühapäeval, 17.septembril, siis otsustati vabalt valida päev terve järgneva nädala jooksul, mil iga rühm valis ise päeva ja koha seda päeva planeerida ja kus koristada. Sel päeval rühmades arutleti prügi teemal - kus on prügi õige koht? Milline on prügi (prügi on must, vahest ka terav), prügi korjamine, sorteerimine, prügikasti viimine. Prügi leidmisel, selle nimetamine, esimese hääliku määramine.
Toimusid jalutuskäigud, prügi koristamine lasteaia ümbruses, Pärnu jõeäärsel alal ja Pärnu ranna piirkonnas.
Oluline oli laste poolt prügi märkamine ja korjamine (õpetaja) ning hiljem prügile sobiva prügikasti leidmine.
Maailm sai jälle natuke puhtamaks!
Suur tänu märkamast!
ROHELISE LIPU KÄTTEANDMINE TALLINNAS KESKKONNAKONVERENTSIL 5.JUUNIL 2023
Rohelise kooli programmis osalemise üheks oluliseks verstapostiks on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud keskkonnamärgise “Roheline lipp” taotlemine. See antakse välja haridusasutustele, kes on järginud programmi 7-sammulist strateegiat, sh viinud läbi keskkonnaülevaatuse, koostanud tegevuskava ja viinud selle ellu ning pannud paika oma keskkonnapõhimõtted. Seatud põhimõtteid järgitakse nii õppetöös, maja haldamisel kui ka kogu asutuse tegevuse korraldamisel, lisaks lastele ja õpetajatele on keskkonnategevustesse kaasatud kõik haridusasutuse töötajad ja lapsevanemad. Rohelist lippu saavad taotleda haridusasutused, kes on osalenud programmis vähemalt ühe õppeaasta. Rohelise lipu taotlusi saab Eestis programmis esitada kevadel, täpne taotluste esitamise tähtaeg tehakse teatavaks kalendriaasta alguses. Osa Rohelise lipu kriteeriume on välja töötatud FEE poolt, osa määrab iga riik ise. Eesti Rohelise lipu kriteeriumid vaatab läbi Rohelise kooli komisjon, tehes vajadusel nendesse täiendusi.
Keskkonnamärgise “Roheline lipp” taotluse esitamise tähtaeg oli 26.aprillil 2023. Kriteeriumid on näha siin.
Taotluse vaatab läbi hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad liikmed Keskkonnaministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Keskkonnaametist, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametist, Tallinna Haridusametist, Tartu Linnavalitsusest, Tartu loodusmajast ning teistest keskkonnahariduslikest organisatsioonidest ja õppeasutustest. Iga taotlust loeb vähemalt kaks hindajat, vajadusel toimub õppeasutuse külastus ja/või (e-)kohtumised keskkonnatöörühma liikmetega.
Hindamiskomisjoni koosseis kinnitatakse märtsikuus.
2023. a kuuluvad hindamiskomisjoni: Sirje Aher (MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED), Mairi Enok (Keskkonnaministeerium), Liia Varend (Haridus- ja Teadusministeerium), Kalle Kõllamaa (Keskkonnaamet), Reet Kristian (Keskkonnaamet), Marge Tänava (Tartu Linnavalitsus, haridusosakond), Monika Korolkov (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet), Imbi Henno (Tallinna Ülikool), Katrin Saart (Eesti Keskkonnahariduse Ühing), Margit Toomlaid (Rannamõisa Lasteaed), Viive Vellemaa (Tartu Lotte Lasteaed), Kadi Seeme (Tallinna Liivalossi Lasteaed), Kaja Kalmer (Tallinna Laagna Gümnaasium), Meeli Mets (Tartu loodusmaja), Maris Mägi (Tartu loodusmaja), Eeva Kirsipuu-Vadi (Tartu loodusmaja).
Keskkonnamärgis “Roheline lipp” anti õppeasutustele kätte Rohelise kooli aastakonverentsil, mis toimus 5.-6.juunil 2023.a Tallinnas Mektory keskuses.
Roheline lipp omistatakse kaheks aastaks. Lipu saamisele järgneval aastal on kohustus jätkata tegevuskavas toodud tegevusi, viia läbi uus keskkonnaülevaatus ning esitada kevadel vahearuanne (täpne tähtaeg tehakse teatavaks kalendriaasta alguses). Ülejärgmisel õppeaastal tuleb uuesti esitada taotlus keskkonnamärgise “Roheline lipp” saamiseks.
Rohelipu omanikke saab vaadata programmis osalevate õppeasutuste kaardilt SIIN või vaadata siit tabelist. Hetkel on Eestis kokku 102 rohelise lipu omanikku.
5.juunil, tähistamaks maailma keskkonnapäeva, tunnustab rahvusvaheline Rohelise kooli programm iga-aastaselt Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad keskkonnamärgise “Roheline lipp”.
Sel aastal pälvivad oma tubli töö eest tunnustuse 62 lasteaeda ja kooli üle Eesti.
Ülekannet Tallinnas toimuvalt tunnustusürituselt saab järele vaadata veebis: https://www.youtube.com/watch?v=O8BZgf5dFTQ&t=1s
Sündmust toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna linn ja President Kaljulaidi Fond koostöös ettevõtja Janek Pohlaga.
Pärnu Lasteaed Trall sai lipu esimest korda. See on suur tunnustus kogu lasteaiale. Oleme kantud maailmakaardile rahvusvahelise keskkonnamärgisega lasteaiana.
Aitäh kõigile, kes on selle ökomärgise nimel palju panustanud, et meie laste tulevik oleks rohelisem ja elurikkam!
Innustades noori täna hoiame homset maailma!
TRALLIMAJA PÄEVA PIKNIK 31.MAIL 2023
Traditsiooniline Trallimaja päev leidis aset taas 31.mail. Päikselise päeva pärastlõunal algas peredega vahva rongkäik, mis liikus ümber lasteaia lipuväljakule koos rühma lippudega.
Trallimaja päeva juhatasid sisse direktori sõnavõtt ja meie Haldja-Sookolli tervitused. Järgnesid esinemised loovtantsu-joogaringi lastelt õpetaja Kerttu juhendamisel ja koolieelikute laulu-tantsupeol esitatud lõbusad tantsud muusikaõpetaja Hilja eestvedamisel. Peale etteasteid sai suure hoo sisse rühmade piknikud õuealal ja laste põnevad jalgpalliturniirid isade-emadega, mida juhendas meie jalgpalli huviringi treenerid Ralf ja Indrek. Samal ajal said lapsed lasta teha endale näomaalinguid, gitter-tattood, osta masinajäätist.
Võimalik oli oma peenramaale osta taimelaadalt endale rühmas kasvatud taimi: tomateid, kurki, erinevaid lilletaimi.
Samal ajal sõitis lasteaia juurest rong ümberkaudsetel tänavatel peredega lõbusõitu, mis lastele väga meeldis. Peresid oli palju ja see õhtu oli eriline tänu mõnusa kulgemise ja rahuliku koosolemisega, mis ei tahtnud veel ka peale kella 18.30-tki lõppeda.
Suur tänu kõigile toetajatele ja kaasaelajatele, tänu kellele see sündmus päeva kauniks muutis!
SÜDAMEKUUL LIIGUME PALJU LOODUSES JA TOITUME TERVISLIKULT 3. - 28. APRILL 2023
Südamekuul on Trallikatel alati tähtis liikumine ja tervislikult toitumine. Selle õppeaasta tunnuslausegi on -
Liigub suur ja liigub väike, nii on tervist, rõõmu, päikest!
Sel aastal olid nädalad jagatud erinevate teemade vahel.
3. - 7.aprill oli naljanädal, mil hea huumor oli igas päevas. Räägiti tervisest ja värskes õhus viibimisest, mis on tervisele hea- Värskes õhus viibimine rõõmsaks mind teeb!
10. -14.aprill oli pühendatud toidule - "Kuidas maitseb vikerkaar?" Igal nädalapäeval kanti erinevaid vikerkaare värvi riideid ja nädala lõpus koostöös peredega kaeti lauale vikerkaarevärvides meistriteoseid. Vapustavalt mitmekesised tööd tulid rühmadelt.
17. - 21.aprill toimus kodus peredega retseptide meisterdamine - Meie pere retsept "Südamele hea". Retseptid koguti, avati näitus ja lõpuks köideti raamatuks.
24. - 28.aprill - liikumisnädal, kuhu kutsutud ühel õhtul kõiki peresid liikuma lasteaia õuealale. Lasteaiatöötajad panevad kirja igapäevaselt oma sammud, et kuu lõpus liikumisest kokkuvõtteid teha.
Suurim kampaaniasündmus toimub lasteaias 2.mail - Doonoripäev, kuhu on oodatud kõik töötajad, lapsevanemad ja nende tuttavad verd loovutama. Kohale saabub Pärnu Haigla Verekeskus.
Suur tänu kõigile südamekuu osalejatele!
"Küünlaümbriste jaht" on juba seitsmendat korda toimuv lastele ja noortele suunatud keskkonnakampaania, mille raames kutsutakse noori üle Eesti koguma kokku võimalikult palju tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid.
Kampaania olulisim eesmärk on laste ja noorte keskkonnateadlikkuse suurendamine ning taaskasutuse ja jäätmete sorteerimise vajalikkuse teadvustamine. Alumiinium ei lagune prügimäel või looduses mitte kunagi, mistõttu annab isegi väikese koguse küünlaümbriste kokkukogumine märkimisväärse panuse looduse hoidmisesse.
Kampaania periood oli: 01.12.2022-31.03.2023.
Pärnu Lasteaed Trall osales juba teist korda keskkonnakampaanias "Küünlaümbriste jaht", mille raames kutsusime üles kõiki töötajaid ja peresid koguma küünlaümbriseid.
Sel aastal kogusime 9107 küünlaümbrist, see on kokku 8 kg.
Suured tänusõnad kõikidele, kes osalesid meie alumiiniumist teeküünlatopside kogumise kampaanias! Koos hoiame maailma puhtama!
VESI JA ELUSLOODUS TALVEL 21.12.2022
Vee teema on sellel õppeaastal lasteaia üks Rohelise Kooli teemadest, millega süvitsi tegeleme. Veega tehti erinevaid katseid nii toas kui õues. Sel talvel on meid rõõmustanud palju lumi, mis on jäätunud vesi. Jõulude eel oli lund väga palju, mistõttu väiksematel oli suur katsumus endale teed murda edasi liikudes. Meie lasteaia nooremad rühmad said jõulude eel mängida päkapikkudega koos paksus lumes ja panna koos õpetajatega lindudele omatehtud rasvapalle toiduks.
Vanemad rühmad sõitsid bussiga sel ilusal talvepäeval Uulu metsa kohtuma jahimeestega, kes põnevalt rääkisid loomade elust metsas talvel. Pika jalutuskäigu ajal pöörasid jahimehed laste tähelepanu metsaradadele, kus oli loomajälgi, uuriti, milliseid linde nähti ja lõpuks jõudsime suure lagendiku peale, kus oli loomade söögikoht. Jahimehed olid toonud sinna saepuru ja söögisõime, kuhu loomadele toitu panna. Samasse oli paigaldatud ka rajakaamera, kus jälgiti loomade käimisi öösiti. Jahimehed rääkisid metsloomade elust talvel ja mida jahimehed teevad metsas
Lapsed olid kaasa toonud loomadele ja lindudele süüa: kapsast, porgandeid, kaerahelbeid, õunu. Juba tiirleski linnuparv meie ümber ja ootas, et saaks maiustama hakata. Jahimehed saatsid meile pildi öösel rajakaamerasse sattunud maiustajad.
Aitäh kõigile, kelle abil sai talvine jõululaud loomadele rikkalikult kaetud!
SOOJA KAMPSUNI PÄEV 6.VEEBRUAR 2023
Sooja kampsuni päeva tähistame lasteaias juba teist aastat.
Esimese “Sooja kampsuni päeva” korraldas Belgias 2005. aastal Eco-schools (Rohelise kooli) programmi juhtiv organisatsioon, Milieuzorg Op School (MOS), et pöörata tähelepanu kasvuhoonegaaside vähendamise vajadusele. Sellest ajast alates on see levinud paljudesse riikidesse.
Juba reedel peale laste lõunapuhkust keerati radiaatorites kütet vähemaks ja esmaspäeval kanti tavapärasemast soojemaid riideid.
Sel päeval olid nii lapsed kui töötajad pannud selga sooja kampsuni ja räägiti soojusenergiast ja säästmise vajalikkusest!
Temperatuur oli rühmades langenud ühe kuni kahe kraadi võrra tavapärasest. Lastel olid seljas imeilusad kampsunid ja kellelgi külm ei olnud.
Pilte võib näha Roheliste tegemiste galeriis. Suur tänu kõikidele osalenutele! Säästes teeme loodusele head!
Eesti Ornitoloogiaühing korraldab talvist aialinnuvaatlust 2010. aastast. Kõige arvukam linnuliik oli kolmeteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas täpselt neljandiku kõikide lindude koguarvust.
Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus.
Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuval vaatluspäevadel sai kaasa lüüa iga huviline oma kodus ja olenemata linnutundmise oskusest.
Lasteaias oli üleskutse vaadelda linde õues reedel ja nädalavahetusel kodu lähedal. Tagasisides saadi järgmised andmed vaatlustest:
Kus viidi läbi talvist linnuvaatlust?:
Pärnu jõe ääres.
Lasteaed Trall õuealal ja rühma aknast.
Lapsed vaatlesid linde pargis, põllul, koduõues.
Pärnumaa Eametsa külas.
Kuidas linde määrati?:
Lastega koos piltide abil.
Vaadeldes eelnevalt pilte lindudest ja kuulates linnuhääli.
Vaatlemise teel.
Vaadeldi välimust.
Milliseid linde vaadeldi:
Vareseid - 4; parte -40; tuvisid - 4; kajakaid - 2; rasvatihaseid - 1
Vares ja varblane.
Hakk, vares, sinitihane, rasvatihane, leevike, põldvarblane, koduvarblane, tuvi, musträstas, harakas, rähn.
Varesed- 9, harakas- 1, rasvatihased- 6
Vares - 4, rasvatihane (lapsed pakkusid) - u 10 lindu.
Kas ja kuidas olid lapsed kaasatud linnuvaatlusesse:
Vaadeldi linde koos lastega lasteaias ja paluti vanematel teha seda koos lastega ka kodus.
Lastega loendati, kui palju linde oksal või linnumajas on.
Peale linnuvaatluse tegi üks koolieelikute rühm uurimustöö lindudes, mida nad nägid. Koos perega uuriti linde ja koostati poster, mille laps koos vanemaga kujundas. Tööd olid näitusel Rohelise Kooli stendil lasteaia koridoris.
Suur tänu kõigile vaatlejatele!
Eesti Rohelise kooli programm kutsus õppeasutusi ja kõiki huvilisi osa võtma suurest digitaalsest koristusnädalast 23.-29.01.2023!
Lasteaed osales ühise meeskonnana ja registreeriti keskkonnatöörühm. Üleskutse osaleda tehti kogu lasteaia töötajatele ja lapsevanematele.
Võeti ette enda seadmed (sülearvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid, jne) tööl, kodus või koolis ning korrastasime enda digiseadmed, kustutades kõik ebavajaliku infomüra ja failid, mis kuhjudes digitaalseks prügiks on muutunud.
Tagasiside küsimustikust küsimusele kas lähtusid Digikoristusnädalal igapäevastest ülesannetest vastasid enamus, et vaadati igapäevaselt aga ei jõudnud kõigiga tegeleda või täideti ülesandeid jooksvalt kogu nädala jooksul võimalust mööda.
Digikoristuse vastustest selgus, et sel päeval toimetati erinevalt:
Kustutati e-postkastist mittevajalikud kirjad; telefonist kustutati ära fotod ja osa salvestati välikettale.
Tehakse seda pidevalt, mitte kampaania korras.
Kustutati ebavajalikud failid ja fotod. Korrastati kaustad, arvuti töölaud, prügikasti tühjendus. Otsiti välja kodus vanad ja katkised telefonid, mis viidi Teliasse.
Loobuti ebavajalikest uudiskirjadest, korrastati dokumentide ja piltide kaustad.
Kui palju kustutati digiprügi vastati, et kirju umbes 400 tk., üks vastanuist vastas, et 60 GB ulatuses ja enamus osalejaid täpset arvu ei teadnud.
Kõige rohkem digiprügi oli töö meilidel ja -arvutis. Need olid prooviks, et jooksvalt korrastada ka telefon ja kodune arvuti.
Digikoristuspäeva pidasid kõik vajalikuks. Küsimusele, mis kasu maailm sellest saab ja mida enda digitarbimisharjumuste kohta uut avastasite, vastati:
Aktsiooni eesmärk on vähendada digitaalse prügi ja müra hulka ning juhtida tähelepanu digiprügi mõju keskkonnale kui ka küberturvalisusele; Saab seadmeid kauem kasutada ning mälumaht ei saa nii kiiresti täis; üleliigsete andmete hoidmine on üllatavalt suure keskkonnajalajäljega; Seda energiat, mis sinna kulub, saaks kasutada efektiivsemalt kas või kodude valgustamiseks või sooja tootmiseks;
Digikoristuspäeva on vaja, et tuletada meelde oma seadme korrastamist. Et kasutada seadet kauem, läbi selle hoida kokku. Turvalisuse pärast. Lihtsam leida ja jagada infot. Üks suurem ülesanne oli dubleeritud failide sorteerimine ja neid ikka oli palju.
Kindlasti on see kasulik. Samas, kas ta peaks olema just nii, et ma digikoristatakse just sellel nädalal. Teha tuleks digikoristust enda seadmetes igapäevaselt ja selleks eraldi nädalat vaja ei oleks.
Kuna digitaalselt tehtud tegevus jätab jälje keskkonnale ja digikoristades me vähendame ökoloogilise jalajälje suurust. Vajalik on järjepidevalt mittevajalikke, läbiloetud meile kustutada, mitte neid koguda.
Digiprügi on meeletult enamus inimeste telefonides ja arvutites. Kui luua süsteem ja kustutada jooksvalt kohe tarbetud meilid/failid.
Suur tänu osalenutele!
Aasta tagasi käisid Trallis külas kolleegid Pärnu Tammsaare Lasteaiast, kus rääkisime oma Rohelis Kooli programmis osalemisest ja jagasime häid praktikaid teemade käsitlemisest.
Sel sügisel kutsusid meid külla Pärnu Tammsaare Lasteaia keskkonnatöörühm.
Ühisseminaril kuulati ettekandeid Meelte koolist- Sirli Sikk, Pärnu Lasteaed Trall kokk; Laste keskkonnauuringu läbiviimine Tammsaare lasteaias– Margit Aal, Pärnu Tammsaare lasteaed, õpetaja, keskkonnatöörühma juht, Ressursianalüüsi läbiviimine Tammsaare lasteaias– Helina Mändla, Pärnu Tammsaare Lasteaed, õppealajuhataja; Rohelise kooli lipu taotluse koostamine Tammsaare lasteaias– Helina Mändla, Pärnu Tammsaare Lasteaed, õppealajuhataja.
Meile tutvustati Tammsaare lasteaia õueala (peenrad, marjapõõsad, niitmata ala, mudaköök, õuesõppe nurk).
Kindlasti jätkame koostööd ja jagame kogemusi.
MAAILMAKORISTUSPÄEV 16. -23. septembril 2022.
Koristuspäevast olid oodatud osa võtma kõik Eesti lasteasutused. Lasteaed Trall registreeris end kampaaniasse esimest korda.
Kuna koristuspäev langes laupäevale, võis koristada terve nädala jooksul.
Prügi on kõikjal. Innustame koristuspäeval märkama eelkõige väikeprügi, mida leídub ohtralt parklates, bussipeatustest ja teepervedel.
Eelkõige kutsuti osalejaid üles koristama oma kodukanti, näiteks lasteasutuse ümbrust, kodu- ja linnatänavaid, parke ja randasid.
Sel aastal käisid Tralli rühmad koristamas lasteaia lähedal oleva tiigi ümbrust. Samuti käidi lasteaia lähedal asuval mänguväljakul prügi korjamas. Oluline oli laste poolt prügi märkamine ja korjamine (õpetaja) ning hiljem prügile sobiva prügikasti leidmine. Maailm sai jälle natuke puhtamaks!
Pildid selle päeva läbiviimisest rühmades on üleval rubriigis Rohelised tegemised.
AUTOVABA NÄDAL 19. - 23.septembril 2022
Lasteaia Rohelise Kooli programmi selle õppeaasta üks teema oli transport, mille raames oli kavandatud autovaba päeva tähistamine nädalana. Nädalat korraldasid ja viisid läbi keskkonnatöörühm koos liikumise töörühmaga.
Autovaba päeva raames toimusid rühmades vestlused transpordist, "Millega lasteaeda tulin?", mängud autodega vaibal ja autotee ehitamine, taaskasutatud pappkastist transpordivahendi meisterdamine: erinevad autod, vanker ja laev; rattapäev õues - rattasõit ja pidurdamine vastavalt valgusfoori tuledele; liikumisviiside hulkade moodustamine ja võrdlemine; klotsidest ja rongiteest tee ehitamine; õues kriitidega joonistamine(ülekäiguraja tegemine); vestlus "kuidas käituda ühistranspordis?" jne.
Ülemajaline omavalmistatud transpordivahendite meisterdamine rühmades ja ühisralli õues valmistas liikumisrõõmu nii suurele kui väiksele.
Tore retro transpordi näitusele saabusid vanad täiskasvanu - ja laste jalgrattad, vanker.
Töötajad tähistasid autovaba päeva ühise liikumisõhtuga Jaansoni rajal kas rattaga või jala.
Autovaba päeva tegevusi tutvustati vabariiklikul Rohelise kooli seminaril 9.veebruaril.
Suur tänu kõigile, kes sel ajal autovabalt liikles! Liigeldes jala või rattaga, teeme head nii loodusele kui tervisele!
VEEPÄEV 1.JUUNI 2022
1.juunil 2022 toimus Vee teemaga seotud Lastekaitsepäev- "Turvaline veekogu äärde minek-tulek ja olemine”, kus keskkonna ja ohutuse teemal said lapsed teada läbi erinevate tegevuste Päästeameti, Punase Risti, Transpordiameti ja Keskkonnaameti tööst. Väga hea koostöö kõigi osapooltega, kus lapsed said ise proovida haava siduda, läbi Kalapüüdmismängu kalade kohta rohkem teada, vee kasutamisest päästemeeskonna autos, lapsed said visata päästerõngast ja teada turvalise jalgrattaga sõidu reeglitest- eelkõige kiivri kasutamise olulisusest.
Suur äitäh kõigile, kes aitasid selle päeva meeldejäävaks teha!
TRALLIMAJA PÄEV 31.MAI 2022
Traditsiooniline Trallimaja päev toimub igal aastal. Kaasatud on alati kogu maja lapsed, personal ja lapsevanemad.
Koostöös lapsevanematega toimusid laste kontsert, heategevuslik mänguasjade- ja taimelaat, töötasid kohvikud. Taaskasutusse minevad mänguasjad leidsid kiirelt omale uued omanikud. Heategevuslik tulu jagati rühmade vahel.
Taimelaadal olid väljas lastega koos külvatud, hoolitsetud ja üleskasvatatud taimed, kus oli nii lilli kui söögitaimi. Maitsetaimi kasutati igapäevaselt toidu peale ja kuivatatud õlelilli lauakaunistustena talvisel ajal. Osad taimedest istutati rühmade taimekastidesse ja hoolitseti nende eest sügiseni. Sügisel korjati valminud kurke, tomateid, kartuleid, maitsetaimi. Idee tuli, et taimelaata võiks korraldada isegi varem, kui taimed juba piisavalt suured, et välja taimekastidesse istutada.
Suur tänu kõigile suurepärase koostöö eest!
Kampaania olulisim eesmärk on laste ja noorte keskkonnateadlikkuse suurendamine ning taaskasutuse ja jäätmete sorteerimise vajalikkuse teadvustamine. Alumiinium ei lagune prügimäel või looduses mitte kunagi, mistõttu annab isegi väikese koguse küünlaümbriste kokkukogumine märkimisväärse panuse looduse hoidmisesse.
KAMPAANIAS:
KOGUSIME kokku põletatud teeküünlaümbrised Pärnu Lasteaed Trall grupina.
SIIT sai alla laadida kogumislehe, et kogutud ümbriste arvu osas arvestust pidada või korraldada grupisisest võistlust.
Kogutud küünlaümbrised viisime Kuusakoski osakonda 29. märtsi 2022 ja saime vastu kampaaniakoodi, mille registreerisime, millega osaleme pea- ja lisaauhindade loosis. Kokku kogusime lasteaias 3780 küünlaümbrist.
Rühmadest toodi küünlaümbriseid järgmiselt: Kratt- 1818, Nöpsik- 701, Ripsik- 641, Mammu-185, Täpsik-110, Nupsik-73, Sirguke-4, üksikult tõid maja töötajad - 248.
Iga 100 ümbrist annab ühe täiendava hääle loosis! Tuues 1-99 ümbrist, saadakse 1 hääl; tuues 100-199 ümbrist, saadakse 2 häält jne.
PEAAUHINNAD LOOSITAKSE VÄLJA KAMPAANIA OSALEJATE VAHEL:
Üksikkoguja peaauhinnaks on noorte elektrijalgratas ja kiiver.
Grupiga kogujatele on auhinnaks on 1000 € väärtuses ühine väljasõit või tegevus (võitjagrupp saab otsustada, millist ühissündmust nad korraldada soovivad, olgu selleks klassiõhtu, klassiekskursioon vms).
Lisaks täiendavad auhinnad, vaata kampaania tingimustest.
HEATEGEVUS KAMPAANIAS:
Kampaania jooksul kogutud ja ära toodud küünlaümbriste rahalise väärtuse (vanametalli turuhind kampaania lõpus) osas lisab Kuusakoski omalt poolt sama summa juurde ja suunab selle heategevusse (nt kui tuuakse x tonni ümbriseid, mille rahaline väärtus on 5000 € turul, siis Kuusakoski paneb sama summa juurde ja suunab 10 000 € heategevusse).
Suur tänu kõigile osalejatele! Koos hoiame maailma puhtama.
Lasteaias võtsime ette töötajate enda seadmed (sülearvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid, jne) tööl, kodus või koolis ning korrastasime enda digielu, kustutades kõik ebavajaliku infomüra ja failid, mis kuhjudes digitaalseks prügiks on muutunud.
Digikoristades teeme head loodusele – nimelt jätab iga digitaalselt tehtud tegevus keskkonnale pisikese jälje, täpselt nagu muu tarbimise puhul.
Meie energiakasutus kasvab järjekindlalt, kuid alati ei oska me oma igapäevaseid tegevusi või tegematajätmisi sellega seostada. E-postkasti ummistavad listikirjad, sorteerimata sajad udused puhkusefotod ning eri kasutute teenuste kontod tarbivad kõik energiat läbi seadmete ja programmide, kus neid hoiustatakse, liigutatakse ja turvatakse. Kõik need väikesed harjumused kuhjuvad aastatega aga meie planeeti mõjutavaks reaalseks CO2 jalajäljeks. Kui paljud nendest failidest, kirjadest, kontodest aga tegelikult sulle vajalikud ja säilitamist väärt on? Peale heateo loodusele, muudad enda andmeid kustutades oma seadmed kiiremaks, vähendad infomüra ja võidad edaspidi aega, kuna leiad enda asju paremini üles.
Digikoristusnädalat 2022 korraldas Eesti Rohelise kooli programm koostöös Tartu loodusmajaga. Kampaania partneriks oli Telia Eesti AS, toetas TalTech.
Maailmakoristuspäev toimus Trallis 17.septembril 2021.
Eestist alguse saanud Maailmakoristuspäev on ajaloo suurim üleilmne kodanikualgatus. Aktsiooni jooksul korrastavad pea 180 riigi inimesed oma kodurannad, -metsad ja -teed prügist. 2019. aastast saadik on Eestis koristuse käigus pööratud tähelepanu eelkõige väikeprügile, sealhulgas pisiplastile ja suitsukonidele. Ühtlasi on Eesti koristuse südameasi noorema põlvkonna kaasamine ja üleüldine teadlikkuse kasvatamine.
Rühmad koristasid sel päeval lasteaia ümbruskonda. Kuna õueala on remondis, siis liikusid rühmad palju lasteaia ümbruskonnas. Maailmakoristuspäeval oli hea oma mängumaad väljaspool lasteaeda puhtamaks teha. Räägiti palju puhtusest looduses ja prügist. Väljaspool aeda toimus õpetajatega pisiprügi korjamine, mida saatsid laulud, samuti õunte korjamine ja sorteerimine. Meie ümbrus sai palju puhtamaks. Kokku osales õpetajaid ja lapsi 103.
Rohelise Kooli keskkonnatöörühm kutsub liituma DIGIKORISTUSNÄDALA kampaaniaga.
Kuidas:
• Registreeri end osalejaks – saad seda teha ürituse kodulehel: https://www.tartuloodusmaja.ee/digikoristusnadal2021/ Samast saad lugeda digikoristusest lähemalt.
• Vali seade, milles sa puhastust tegema hakkad – kas oma nutitelefonis, läpakas, tahvel- või lauaarvutis, tööl või kodus.
• Järgi iga päeva ülesannet ja leia selleks 20 – 30 minutit – ülesanded on kirjas allpool.
• Jaga oma edusamme – anna näiteks teada, kui palju vaba ruumi arvutis juurde said.
• Auhinnad üksikisikutele, peredele ja kollektiividele.
Ülesanded päevade kaupa:
· ESMASPÄEV - Postkastis plats puhtaks: loobu, tühista, kustuta.
Kustuta ebavajalikud kirjad ja katkesta kasutute reklaamkirjade saabumine.
· TEISIPÄEV - Pilved õhulisemaks - kas mäletad, kellega mida oled jaganud?
Vaata läbi kõik pilveteenused ja avalikud jagamisteenused, mida oled kasutanud - näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, Flickr jne. Eemalda vananenud dokumendid, fotod ja videod.
· KOLMAPÄEV - Anna vanale ja katkisele digiseadmele uus elu.
Otsi kokku kõik seisma jäänud vanad ja katkised elektroonikaseadmed ning vii need vastavasse jäätmejaama.
· NELJAPÄEV - Failid ritta: fotod, videod, dokumendid.
Võta ette failide sorteerimine ja süsteemsemalt kaustadesse paigutamine.
· REEDE - Digiprügila tühjaks: puhas arvuti = puhas keskkonnd.
Kustuta ära nii palju ebavajalikku ja mitte säilitamist väärt infot kui jõuad.
· LAUPÄEV ja PÜHAPÄEV - Digipaus on mõttepaus: uus harjumus igasse päeva.
Nädalavahetusel tee kokkuvõte tehtust ja võta endale üks tore digipuhkepäev. Anna tulemustest (digiprügist vabanenud mälumahust mega- või gigabaitides) teada meie keskkonnatöörühmale.
KÜÜNLAÜMBRISTE KOGUMISE KAMPAANIA 23. DETSEMBRIST 2020- 2.VEEBRUARINI 2021
Teeküünla ümbris on valmistatud alumiiniumist, mis erinevalt näiteks roostetavast rauast looduses ei lagune, seega väga keskkonnavaenulikud ja tavalisse prügisse neid üldse visata ei tohiks. Olmeprügi hulka visatuna jäävad küünlaümbrised oma kerge kaalu tõttu tihti jäätmejaamas välja sortimata – metallidetektorid ei leia neid üles. Looduse säästmiseks on seetõttu mõistlik koguda ümbrised muust prügist eraldi.
Õnneks on alumiinium täielikult taaskasutatav materjal, mistõttu tuleks selle ümbrised muust prügist eraldi koguda ja neid mitte olmejäätmete prügikasti visata.
Selleks, et küünlaümbriseid kõige paremini taaskasutada saaks, tuleks need kokku koguda ja viia metallijäätmete kokkuostu või jäätmejaama.
Küünlaümbrised pressitakse kuubikuteks ja viiakse sulatustehastesse, kus valmistatakse alumiiniumi valu, mis on väärtuslik tooraine näiteks autotööstuses.