Kliimamuutused

Kliimamuutuste põhjused on nii looduslikud kui inimtekkelised. Muutuvas kliimas toime tulemiseks tuleb kõigepealt muutused ja nende põhjused välja selgitada. Kliima muutumist tuhandete ja miljonite aastate jooksul saab hinnata näiteks liustikujääd, taimede ja loomade fossiile, kunagist meretaset, puude aastarõngaid, õietolmu levikut, vanu kunsti- ja kirjandusteoseid ning erinevaid setteid uurides. Looduslikud kliimamuutused võivad kesta lühikestest, paariaastastest perioodidest kuni saja tuhande aastaste tsükliteni.

Enamik teadlasi on ka seisukohal, et tänaste enneolematult kiiretes kliimamuutustes on inimesel oluliselt suurem roll kui mistahes looduslikel põhjustel. Muutuste peamine ajend ongi heitgaaside paiskamine atmosfääri.

Kliimamuutused

Laps teab, kuidas vähendada paberikulu.

Kampaania lapsevanematele: „Paberi teine elu!“

Nähtavasse kohta kastid, kuhu vanemad võivad lastele sodimiseks/joonistamiseks/lõikamiseks paberit tuua.

• Paberi liigi valikud tehakse teadlikult ja suunatult arvestades tegelikku paberivajadust.

• Lapse arengu dokumenteerimiseks kasutatakse e-portfooliot.

• Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon elektrooniline.

Asjad ringlusse!

Kasutame asju korduvalt. Taaskasutus õppe- ja kasvatustegevuses, lauamängude vahetamine rühmade vahel, mängude ja mänguasjade meisterdamisel jne.

Eelista kodumaist

• Laste sünnipäevadeks ja laadapäevadeks palume vanemaid tuua ainult Eestis valmistatud tooteid.

• Laat „ Eelista kodumaist“ (nt omakasvatatud taimed, omatehtud maitsed jms).

• Lapsed rajavad õuealal peenraid eesmärgiga - kasvatame ise! (maitsetaimed, ravimtaimed, aedvili)

Vähenda raiskamist

• Lasteaias tekib vähem toidujäätmeid. Lapsed teavad seost kliimamuutuste ja toidujäätmete vahel.