Prügi ja jäätmed
Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku jäätmete ja prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.
Prügi ja jäätmed
Laps teab erinevate jäätmete ja prügi mõju keskkonnale.
Laps teab, kuidas säästa keskkonda prügi tekkimisest ja kuidas jäätmeid vähendada ning taaskasutada.
Prügi sorteerimine, paberi kasutamise vähendamine, taaskasutusvõimaluste loomine.
Lasteaias sorteeritakse ja taaskasutatakse jäätmeid. Lapsed saavad teadmisi prügi ja jäätmete ladustamise kohta. Lapsed teavad, kuidas saame jäätmete ja prügi hulka vähendada igapäevaseid valikuid tehes ja missugune mõju on jäätmetel ja prügil keskkonnale.
Jäätmete liigiti kogumine ja jäätmetes sisalduva materjali taaskasutamine on vajalik, et vältida uute materjalide tootmisega kaasnevat loodusressursside vähenemist, liigset energia tarbimist ja keskkonnareostust. Jäätmete tekkekohas liigiti kogumine võimaldab saada taaskasutamiseks puhtamat ja sobivamat materjali, mille uuteks toodeteks tegemine nõuab vähem ressursse ja säästab keskkonda. Prügisorteerimine on tehtud nii lihtsaks ja arusaadavaks, et pole mingit põhjust, miks iga majapidamine vähemalt mingil määral enda igapäevaelust tekkivaid jäätmeid sorteerima ei peaks. Veelgi enam: suurt osa prügist on võimalik vastavalt materjalidele kogumispunkti viia, kust see viiakse edasi ümbertöötlusele.
Mida ja kuidas sorteerida?
Prügikonteinerid ja -kastid:- Roheline – segaolmejäätmed;
- Sinine – paber- ja kartongpakendi kogumiseks;
- Kollane – segapakendi kogumiseks;
- Pruun – biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks.
PLASTPAKENDID - plastist joogipudeli ja kanistrid, puhtad jogurtitopsid ja võikarbid, puhtad õli-, ketšupi- ja majoneesipurgid, puhtad kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt. šampoonipudelid), puhtad plastkarbid (nt. salatikarbid), puhtad ja tühjad kilekotid ning muud plastkotid (nt. suured suhkrukotid) ning muud puhtad plastpakendid;
KLAASPAKENDID - värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja purgid (sh puhtad siirupi- ja õlipudelid) ning muud puhtad klaaspakendid;
METALL-ALUMIINIUMPAKEND - alumiiniumist ja muust metallist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning metallkorgid, puhtad konservkarbid ja muud puhtad metallpakendid;
JOOGIKARTONG - tühjad ja puhtad tetrapakendid (nt piima-, jogurti- ja mahlapakendid) ning muud tühjad ja puhtad tetrapakendid. NB! Konteinerisse võib panna ainult puhtad ja kokkupressitud pakendid. Paberi- ja papikonteiner (sinist värvi) Võib panna: ajalehed, ajakirjad, reklaamtrükised; joonistuspaber, raamatud, puhas paber ja papp; pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid, puhtad paberpakendid – nt. hambapastatuube ja kosmeetikatooteid ümbritsevad paberpakendid. Ei sobi: määrdunud ja vettinud paber ja papp; paber, mis sisaldab muud materjali (foolium); kasutatud pabernõud; jäätise ja kommipaberid.
Biojäätmed kompostiks!Toidu valmistamisel tekivad biojäätmed, mida nendega teha? Kortermajadel on enamasti biojäätmete konteinerid. Kõige parem on, kui kogud toidujäätmed eraldi anumasse ning tühjendad selle otse biojäätmete konteinerisse. Biojäätmete prügikasti vooderdamiseks sobib ka biolagunev kilekott. Biojäätmetest saab toota nii kompostmulda kui ka biogaasi. Biojäätmed: puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagaritooted (leib, sai), kohvi- ja teepaks koos filtriga, määrdunud/värvitud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid.Kui sorteerid oma igapäevasest olmeprügist pakendid ja biojäätmed välja, siis märkad, et seda olmeprügi, mida ringlusesse saata ei saa jääb üsna väheks. Olmeprügi sekka panegi vaid need toidupakendid, mida puhtaks pesta ei õnnestunud. Sinna sobib visata ka vanad ja katkised riided ja jalatsid, ühekordsed nõud ja vahtplastist toidunõud, mähkmed, kassiliiv ja veel mõned juhuslikud asjad, mida me päris iga päev ära ei viskagi.
Paber ja papp: ajalehed-ajakirjad, raamatud, kontoripaber, kartong
Segaolmejäätmed: kõik need kodumajapidamises tekkinud jäätmed, mis eelnimetatud jäätmete hulka ei kuulu, visatakse segaolmejäätmete konteinerisse või jäätmekotti ja antakse regulaarselt üle jäätmevaldajale.
Mida saab taaskasutada?
Plastpudelitest tehakse uusi plastpudeleid, põrandalaudu, aiamööblit, aiaposte, fliise ja ka näiteks jalgpallisärke.
Vanapaberist saab teha uut paberit ja pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-paberit, pakkepaberit
Biolagunevatest jäätmetest saab head komposti taimedele.
Klaaspudelitest tehakse uusi pudeleid ja purke, vaase, vaagnaid, kausse ja muid klaasist tooteid.
Plekkpurkidest tehakse uusi purke, autoosi, ehitusdetaile, kruve ja mutreid, torusid, konteinereid, aedu ja tööriistu.
Jäätmed on võimalik viia jäätmekogumiskohta/jäätmejaama/taaskasutusse