Vesi
Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest – higiga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel.
Vesi
Lasteaia veekulud on vähenenud. Lapsed ja lasteaia personal kasutavad vett säästlikult. Katseaia ja lillede kastmisel on kasvanud vihmavee osakaal. Lapsed teavad vee ja eluslooduse vahelisi seoseid.
Veevajadus
Enamik tervetest inimestest rahuldavad päevase vedelikuvajaduse juhindudes janutundest. Tervetele inimestele ei ole täpset soovitust päevase veetarbimise osas, kuna vedelikuvajadusel on märkimisväärsed individuaalsed erinevused ja see on tingitud füüsilisest aktiivsusest ja klimaatilisest olukorrast.
Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest:- vanusest,
- töö ja tegevuse iseloomust,
- tervislikust seisundist,
- ümbritsevast kliimast,
- suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö),
- suurenenud soolade tarbimisest.
Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola. Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett.