Tegevusplaan on kliendiga töötamise alus. See on tegevusjuhendaja ja kliendi ühiselt koostatud dokument, mis määratleb kliendi eesmärgid ja erinevate seotud osapoolte (klient, tema võrgustik, tegevusjuhendaja) tegevused kindlaks ajaperioodiks.

Alates 2009. aastast sätestab sotsiaalhoolekande seadus erihoolekandeteenuse osutajale kohustuse koostada teenustel viibivatele isikutele tegevusplaanid.

Plaani koostamine on meeskonnatöö. Meeskonna moodustavad klient, tema lähedased või eestkostja, teenuse osutaja määratud vastutav tegevusjuhendaja ning teised töötajad, kes on plaani elluviimisega seotud. Vajadusel võivad meeskonda kuuluda ka kliendile olulised tervishoiutöötajad (perearst, eriarstid, õed).

Tegevusplaan peab sisaldama

• Inimese nime, kellele tegevusplaan on koostatud.

• Erihoolekandeteenuse nimetust, mida inimesele osutatakse. Kui inimesele osutatakse korraga mitut teenust koostatakse inimesele üks tegevusplaan, kuid tegevusplaanis peab olema arusaadavalt välja toodud erinevate teenuste käigus seatud eesmärgid ja teenuste käigus kavandatud tegevused.

• Tegevusplaani koostamise kuupäeva.

• Tegevusplaani kehtivust (ja/või isiku teenusele suunamise ajavahemikku).

• Teenusele suunatud inimese eesmärke ja tegevusi nende täitmiseks vähemalt nendes eluvaldkondades, milles on inimesel toetusvajadus tuvastatud.

• Inimese vajadustele vastavate tegevuste kirjeldust ja ajakava.

• Tegevusplaani koostaja nime.

• Hinnangut tegevuste täitmise kohta.

• Kirjalik hinnang möödunud 12 kuu osas tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta ja hinnangu kuupäev (tegevusplaani ülevaatamisel).

• Tegevusplaan allkirjastatakse nii kliendi (või seadusliku esindaja) kui tegevusjuhendaja poolt.

Eesmärgiks tuleb valida kliendile need tegevused, mis on talle jõukohased ja motiveerivad. Eesmärgistatud tegevus on protsess, mis nõuab mõtte ja energia kasutamist ning on suunatud tulemuse saavutamisele.

Tegevusplaanis eesmärkide seadmisel jälgi SMART mudelit: spetsiifiline, mõõdetav, ajastatud, realistlik ja täpne.

Spetsiifiline – eesmärk on otseselt seotud olukorraga, mida soovitakse muuta ja tulemusele suunatud

Mõõdetav – eesmärgi saavutamist kirjeldab konkreetne indikaator

Ajastatud – eesmärgi saavutamiseks on seatud kindel tähtaeg

Realistlik – eesmärk on olukorda arvestades saavutatav

Täpne – eesmärk on täpselt sõnastatud.

Klient peab olema teadlik ja aru saama, mis ja miks on planeeritud! Inimese arengut mõjutab ainult eesmärgipärase ehk tähendusliku tegevuse kasutamine. Tegevusplaanis sõnastatakse kliendi eesmärk "mina" vormis.

Tegevuse eemärk võib olla seotud tegevusprotsessiga, näiteks tegevuse kasutamine meeleolu tõstmiseks. Või tegevuse tulemusega, näiteks konkreetse uue oskuse õppimine/harjutamine. Tegevuse tulemus ei pea olema valmistoodang. Tegevuse protsess on olulisem valmis produktist, kui see ka valmib – näiteks toidu valmistamine või toa koristamine. Valmistoodang on oluline ainult siis, kui see peegeldab või sümboliseerib tegevusprotsessi, näiteks päeviku pidamine, eneseanalüüsi ülesanne vms.

Inimese jaoks on tähtis ise midagi ära teha. Oluline on näha tegevuse erinevaid aspekte, mis võivad tegevuse õnnestumisel või ebaõnnestumisel määravaks saada. Seetõttu on vaja leida eesmärgipärane tegevus, tunda tegevuseeldusi ja aru saada keskkonna mõjust. Tegevuse tundmaõppimine on inimese tegevusvõime hindamise alus. Tegevuse tundmaõppimisel uuritakse antud tegevuse tavapärast sooritust, mitte inimest seda tegevust tegemas. Eesmärgiks on tegevusest võimalikult detailse pildi loomine. Kui tegevust on tundma õpitud, on näha millised on tegevuse keerukamad alaosad kliendi jaoks. Tegevuse kohandamine võib tähendada keerukusastme suurendamist või tegevuse lihtsustamist.

Kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused on lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele mõnes nimetatud valdkonnas:

• füüsiline ja vaimne heaolu (tervis, iseseisvus);

• eneseteadlikkus/enesemääratlus ja õigused;

• sotsiaalne kaasatus;

• emotsionaalne heaolu ja inimeste vahelised suhted;

• isiklik areng;

• materiaalne heaolu.

Eakate inimeste puhul me säilitame kliendi omandatud oskusi, noorte ja täiskasvanute puhul pigem soovitakse midagi uut omandada.

Eesmärkide puhul tuleb jälgida, kas need muudavad midagi inimese elus. Samas võiks eesmärgid võimaldada inimesel ennast ja oma elu "avardada". Kui eesmärk on liiga kerge, siis inimesed kipuvad vältima neid. Kui eesmärk on aga liiga raske, siis nad ei nõustu sellega. Eesmärk on realistlik siis, kui inimesel on selle saavutamiseks olemas ressursid tema oma keskkonnas. Ressursid on välised tegurid, mida saab inimene mõjutada. Vahepeal võivad olla eesmärgid realistlikud, kuid mitte mõistlikud. Samuti võivad eesmärgid olla saavutatavad, kuid mitte kestvad (näiteks sõltuvushäirest taastumine). Eesmärkide puhul tuleb mõelda ka muutuvale reaalsusele, see tähendab, et ümbritsev reaalsus võib muutuda. Kui eesmärk ei ole paindlik, siis võib kliendil olla raske toime tulla erinevate probleemidega. Oluline on siduda kliendi eesmärgid tema väärtushinnangutega. Ajaraamid annavad eesmärgile väärtust juurde. Eesmärkide puhul kirjeldatakse koheseid eesmärke, vahe-eesmärke ja lõppeesmärke. Kohesed eesmärgid viitavad hoiakute ja käitumise muutustele, mis on seotud koostöökohtumistega. Vahe-eesmärgid on seotud hoiakute ja käitumisega, mis puudutab tuleviku muutust. Lõppeesmärgid sisaldavad muutust, mille käigus arendatakse võimalusi. (Narusson 2021)

Eesmärkide näidised analüüsimiseks.

Loe ja hinda, kas kõik oluline on kirjas, vaata SMART mudelit. Vaata ka võrdluseks tegevusjuhendaja tegevusi seoses kliendi eesmärgiga. Mida märkad?

Jõudu tööle ja palju töörõõmu!

KASUTATUD KIRJANDUS