Kliendi vajaduse hindamine ja sellest tulenevad meetodid

• Hindamise mõte on inimese võimete ja piirangute (k.a puuded, häired või olukorda sobimatu käitumine) märkamine, äratundmine ja kliendist tervikpildi saamine.

• Oluline hinnata praegust hetke ja ka mineviku probleeme.

• Pöörata tähelepanu sellele, mida saab mõjutada või muuta.

• Motiveerida inimest koostööks ja äratada temas huvi aktiivselt osaleda (kliendiga läbi rääkida, kas on tegemist põhivajadusega, aluseks võtta tegevus- või hooldusplaan, suunata vajaduse määratlemisel).

Sellest lähtuvalt on vaja leida sobiv(ad) hindamismeetod(id) ja suhtlemise tehnikad.

Hindamise meetodid

• Taustauuring: kliendi dokumendid, tunnistused või iseloomustused eelmistest asutustest, varem tehtud tegevuskavad, rehabilitatsiooniplaan, vestlused kliendi tugivõrgustikuga, eelmise asutuse töötajatega või tugiisikuga.

• Vaatlus, kuulamine, küsimustikud: vaatled klienti tema loomulikus keskkonnas, kuidas ta suhtleb ja tegutseb, kuidas suhtleb lähedastega, kuulad lähedaste kirjeldusi ja soove, annad täitmiseks küsimustiku või ankeedi.

• Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud ja struktureerimata: võib teha nii kirjalikult kui suuliselt, kas kindlate küsimuste järgi või laiemate teemade kaupa.

• Testimine, tegevuste proovimine: proovid kliendiga näiteks teha mõnda käsitööd või katta lauda või mängida mõnda mängu või proovite mõnda igapäevaeluoskust.

• Juhendamise proovimine: võid proovida juhendada klienti alguses ainult suuliselt, kui ta ei tee koostööd, siis näita tegevus ette ja kui ikka ei ole tulemust, siis tee koos kliendiga sama tegevust ja vajadusel, kui klient lubab, siis juhenda teda käeliselt.

Taustaandmed

Taustaandmed on arsti saatekiri, kliendi haiguslugu, meditsiiniline kaart, iseloomustused, teraapiakokkuvõtted, rehabilitatsiooniplaan jm kirjalikud materjalid, milles kajastuvad kliendi:

• isikuandmed (nimi, vanus, sugu, perekondlik seis jmt);

• põhidiagnoos ja kaasnevad diagnoosid;

• esmahospitaliseerimise aeg;

• haiguse kulg, hospitaliseerimiste sagedus;

• ravi;

• eelnenud ja käimasolevad teraapiad;

• meditsiinilise personali ja tegevusjuhendajate tähelepanekud;

• eelneva elu kulg;

• eelnevad toetused, teenused jms.

Vaatlus- loomulik vaatlus, vaatlus intervjuu/vestluse käigus ja füüsilise keskkonna vaatlus

Loomuliku tegevuse vaatlus toimub kliendi elukohas ning sooritatakse vastavalt kliendi harjumustele ja tavadele antud tegevuse jaoks loomulikul ajahetkel. Vaatleja ülesandeks on jääda nii märkamatuks kui võimalik. Vaatluse käigus kogutakse informatsiooni tegevuse sooritustaseme, keskkonna mõju ja tegevuseelduste kohta.

Mida vaadelda?

• Enese eest hoolitsemine. Kliendi välimus, riietus, milline roll on selles lähedastel/töötajatel.

• Vaba aja tegevused. Kas kliendi elukohas/toas on märgata detaile tema huvide ja harrastuste kohta.

• Sensomotoorsed tegevuseeldused. Liikumine/siirdumine, tasakaal, asendihoid, peenmotoorsed oskused, silma-käe koostöö, kahe käe koostöö, osavus jmt.

• Kognitiivsed tegevuseeldused. Tähelepanu suunamine ja keskendumine, mälu, orientatsioon, tegevuste planeerimine, tajude mõtestamine, seoste loomine, loogiline mõtlemine, õppimisvõime jmt.

• Psühhosotsiaalsed tegevuseeldused. Suhtlemisoskused, tuju/meeleolu, koostöövalmidus, motivatsioon, suhted töötajate/kaasklientidega, rollide taju, minapilt, emotsioonid, meeleolu, iseloom jmt.

Tähelepanu pöörata piirangutele ja võimalustele (nt liikumisel, orienteerumisel, privaatsuse vajaduse korral), võimalikele ohtudele (teravad servad, libisevad vaibad jmt), stimulatsioonile, isikupärale, kodususele.

Kontakti loomine

• Loo turvaline keskkond nii kliendile kui endale

• Vaata üle ruum, keskkond, eemalda segavad ja häirivad tegurid

• Tutvusta ennast ja vestluse eesmärki, täpsusta vestluseks planeeritud aega

• Küsi valmisoleku kohta

• Kasuta suhtlemistehnikaid (aktiivne kuulamine, toetav kuulamine, küsimuste esitamine, vaikiv kuulamine, tunnustamine ja toetamine, kehakeel

• Vestluse eesmärgiks on ka kliendi motiveerimine!

Intervjuu/vestluse käigus tuleb leida vastused:

• kliendi biograafilised andmed: nimi, sugu, vanus, elukoht (aadress ja telefoninumber), sünniaeg ja -koht, rahvus, religioon, emakeel, abieluseis, haridustase, praegune/endine töökoht;

• antud hetkel esinevad probleemid: akuutsed või kroonilist laadi, probleemi põhjused kliendi arvates;

• tervislik seisund antud hetkel: praegune füüsiline ja psüühiline seisund;

• tervislik seisund minevikus: haigused ja vigastused minevikus, eelnenud ravid ja sekkumised, viis kuidas klient kohanes elunõuetega;

• kliendi perekond: pere päritolu, vanemate/lähedaste inimeste põgus kirjeldus, kliendi suhtumine lähedastesse ja vastupidi, praegused suhted perega, perekonnast tulnud suhtumised ja tõekspidamised töösse, õppimisse jm, tavad, kultuuriline taust, majanduslik staatus jmt. Pere puudumisel sama info eelnevate elukohtade lõikes;

• igapäevategevused: igapäevategevuse sooritamise harjumused, kliendi kodused kohustused enne ja nüüd, raskusi valmistavad valdkonnad jmt;

• kool/töö: õppimine koolis, läbisaamine klassikaaslaste ning õpetajatega, mis meeldis koolis, raskused koolis, töökogemused, töö iseloom (vaimset või füüsilist laadi), töökohad, suhe kaastööliste ja ülemustega, füüsilised ja psüühilised stressitekitajad, rahulolu tööst jmt;

• vaba aja tegevused: kliendi harrastused, hobid enne ja nüüd, sõbrad, grupid, kelle hulka klient on kuulunud, alkoholi, uimastite kasutamine jmt;

• keskkond: elamistingimused enne ja nüüd, turvatunne, toetuse piisavus, rahulolu jmt.

Küsimustikud ja testid, mida saab kasutada abivahendina hindamisel

• EEK-2 küsimustik (emotsionaalse enesetunde küsimustik)

• Temperamendiküsimustik

• Isiksuse küsimustik

• Hoiakute ja väärtuste küsimustik

• Vajaduste küsimustik

• Konfliktikäitumise küsimustik

• Enesekehtestamise küsimustik

• Enesehinnangu küsimustik

• Stressitaluvuse küsimustik

• Suitsidaalsuse küsimustik jne.

• Kogu hindamisprotsessi vältel loetud, nähtud või kuuldud info tuleb kirja panna.

• Ainult dokumenteeritud info põhjal on võimalik mõõta klienditöö tulemuslikkust.

• Dokumenteeritud info annab selguse ning võimaluse tulemust arusaadavalt, struktureeritult, põhjendatult ja veenvalt esitada nii kolleegidele kui ka kliendile.

• Hindamistulemuste kirjapanekul tuleb lähtuda märksõnadest: selgus, täpsus, lühidus ja konkreetsus.

• Kirjapandud hindamistulemused on tegevusplaani esimeseks osaks.

Dokumenteeritakse esmakordselt hindamisel ja järelhindamisel.

Dokumenteeritakse tegevus- või hooldusplaani koostamisel ja eesmärkide hindamisel ning ümberhindamisel.

Lähtu faktidest, seosta oma vaatluse või vestluse tulemustega.

Kirja pandud info peab olema selge, üheselt mõistetav ja rakendatav.

Dokumenteerimine on meeskonnatöö!