Hariduskäik, millise õppekava järgi on õppinud, kui palju koolis käinud. Kui pole käinud tavakoolis või üldse koolis, siis mil määral oskab lugeda, kirjutada ja arvutada.

Kuidas hinnata?

1. Palu kliendil midagi lugeda või kirjutada. Kui klient naudib seda, siis saab eesmärgina selle oskuse säilitamiseks edaspidises töös näiteks paluda tal kirjutada poenimekirja, mõnda retsepti, oma nädalaplaani või kirja sõpradele.

Eesmärgi näide: klient soovib edaspidi üles kirjutada oma nädalaplaanid.

2. Uuri, kas klient tunneb kella, kalendrit, nädalapäevi.

Eesmärgi näide: klient soovib õppida kella tundma, et õigel ajal sööma minna.

Eneseväljendus ja info mõistmine. Verbaalne kõne, kirjalik kõne, alternatiivse kommunikatsiooni kasutamine (viiped, piktogrammid vm), olulised nüansid kliendiga suhtlemisel jm.

Kuidas hinnata?

1. Küsi kliendilt enesekohast infot lihtsate küsimuste abil: nimi, vanus, lähedased, sõbrad, meelistegevused, kodu jne. Võid abiks võtta poolstruktureeritud küsimustiku. Kui soovid teada, kas klient oskab lugeda ja kirjutada, siis võid anda küsimustiku kliendile täita ja kui see lõpuni ei õnnestu, siis teha koos. Hea teha kliendiga individuaalselt.

Eesmärgi näide: klient soovib oma elusündmustest või mälestustest hakata päevikut pidama või raamatut kirjutama

2. Palu kliendil ennast grupile tutvustada, toeta klienti vajadusel abistavate küsimustega. Luba teistel klientidel küsida täpsustavaid küsimusi. Saad hinnata sõnavara, esinemisjulgust, suhtlemisoskust, teiste klientidega, küsimuste mõistmist jne. Lase teistel klientidel ennast tutvustada ja jälgi, mil määral klient on suhtlemisest huvitatud. Meetodiks struktureerimata intervjuu.

Eesmärgi näide: klient naudib esinemist ja suhtlemist, soovib hakata teistele klientidele raamatut ette lugema või osalema näiteringi töös.

Liikumine, peen- ja jämemotoorika, silma-käe koostöö, tasakaal, keha tunnetus, kasutatavad abivahendid, piirangud motoorikas jne.

Kuidas hinnata?

1. Tee koos klientidega hommikuvõimlemist, näita ette erinevaid harjutusi ja palu ka klientidel harjutusi näidata. Vaatle oma kliendi üldist liikuvu ja eripärasid. Tore teha koos grupiga, aga kui klient ei soovi, siis luba tal alguses olla ainult vaatleja.

Eesmärgi näide: klient soovib hakata tegevusjuhendajat hommikuvõimlemise juures abistama ja ise harjutusi ette näitama. Klient tunneb, et liikumine on talle raske ja proovib hakata igal hommikul võimlemisel osalema.

2. Proovi kliendiga teha lihtsat käsitööd. Näiteks nööbi õmblemist, heegeldamist või lihtsat punumist. Saad palju infot kliendi peenmotoorika osas, samuti saad aimu sellest, kuidas klient oskab ettenäidatud tegevust järele teha ja kas ta lubab ennast käeliselt juhendada. Kui klient pole käsitööd teinud, või meil ei ole tema oskuste kohta midagi teada, alusta mõnest lihtsamast tegevusest, näiteks palu midagi kerida või veeretada või vändata. Meetodiks erineva juhendamise proovimine.

Eesmärgi näide: klient soovib valmistada endale või teistele mõnda käsitööeset või õppida mõnda uut käsitöövõtet.

Intellekti tase, kognitiivne vanus (intellektihäirega inimese puhul), keskendumine, mälu, info mõistmine, mõtlemise eripärad (kui on haigusega seotud).

Kuidas hinnata?

1. Loe kliendile ette mõni lühike lugu või kui klient oskab, siis võib ta loo ise lugeda. Küsi kliendilt loetu kohta mõni küsimus, et teada saada, kuidas ta teksti mõistis ning mis talle meelde jäi. Võid lasta ka loetut jutustada või loetu põhjal kirjutada. Seda saab teha nii individuaalselt kui koos grupiga, ainult palu klientidel küsimustele vastata ühekaupa.

Eesmärgi näide: klient soovib säilitada oma lugemise ja kirjutamise oskust.

2. Vaadake koos mõnda filmi ja küsi klientidelt filmi kohta küsimusi. Saad hinnata nii mälu kui arusaamisvõimet. Meetodiks küsimustele vastamine ja arutlev vestlus.

Eesmärgi näide: mõne teema kohta õppimine või info saamine. Näiteks, mis on sõprus või miks hakatakse kellegagi koos elama, miks inimesed lähevad lahku või hoopis avastatakse huvi mõne teema kohta nagu loodus, tehnika või ajalugu.

Suhete loomine ja hoidmine, piiride tajumine sotsiaalsetes suhetes, sotsiaalse võrgustiku olemasolu ja suhtlemine võrgustiku liikmetega, kuulumine erinevatesse gruppidesse jne.

Kuidas hinnata?

1. Tavaliselt taustauuringu abil ja vestluses kliendi lähedastega saab uurida, kust klient on tulnud ja kuidas ta sinna gruppi sobis. Vastavalt sellele infole saab kavandada kliendi edasist elu ning vältida võimalikke probleemseid olukordi.

2. Palu kliendil rääkida oma lähedastest inimestest ja oma sõpradest. Seda on tavaliselt hea teha vaba vestluse teel. Saab teha nii kliendiga kahekesi olles või grupiga, kus näiteks klientide juturingi teemaks on "minu sõbrad". Nendel teemadel saab vestelda kliendiga ka jalutuskäigu ajal.

Eesmärgi näide: klient avaldab soovi saada omale mõni sõber või töökaaslane või elukaaslane ning soovib selle nimel ise midagi teha.

Emotsionaalne vanus (intellektihäirega inimese puhul), emotsioonide tundmine/eristamine/juhtimine/ väljendamine. Stressi ilmingud ja toimetulek muutustega, stressi ja pingetega, emotsionaalne stabiilsus.

Kuidas hinnata?

1. Kliendi emotsionaalset seisundit on kõige lihtsam hinnata selle järgi, kuidas meie klient teistega suhtleb. Millises vanuses last ta meenutab ja millist suhtlemisstiili kasutab. Kas ta meenutab imikut, väikelast, algkooli last, teismelist või täiskasvanut. Kas vajab pidevat turvaisikut, tahab kõike ise teha, jonnib, vaidleb või argumenteerib. Meetodiks sobib vaatlus. Samuti mängib suurt rolli nn. tundesõnavara. Näiteks, kas tunneb piltide pealt ära ja oskab nimetada kui keegi kardab või on rõõmus või kurb või kuri. Väga oluline on, et kui täiskasvanud klient käitub lapselikult, siis töötajad käituksid temaga ikkagi täiskasvanulikult, sellega me saame anda kliendile eeskuju ja mudeldada soovitud käitumist.

Eesmärgi näide: klient soovib lähedust ja tahab aru saada, miks teised teda väldivad. Soovib õppida sobivat käitumist.

2. Kui grupis on juhtunud mõni arusaamatus, näiteks keegi nuttis või paugutas uksega, siis saab küsida, kuidas klient sellest olukorrast aru sai, mis juhtus ja mis ta arvab, miks keegi nii käitus. Abiks võib võtta tundekaardid.

Eesmärgi näide: klient soovib nii enda kui teiste inimeste tunnete kohta käivaid sõnu õppida ja neid mõista. Seda on hea teha päeva jooksul juhtunud situatsioonide abil. Näiteks, kui keegi kartis midagi, siis kõigepealt öelda, et see on täiesti normaalne, et inimesed vahest kardavad midagi ning nimetada kliendiga kordamööda asju, mida mina kardan.

Seksuaalne suundumus: puudub/endale/teistele, toimetulek seksuaalsusega, seksuaalsusega seotud väärtuste ja normide tajumine ja järgimine. Ärakasutamise märkamine. Läheduse vajadus, läheduse väljendamine, teadlikkus enda kehast, partneri olemasolu ja tema vajaduste tajumine.

Kuidas hinnata?

1. Palu kliendil nimetada ja näidata oma kehaosasid. Samuti võid kliendilt küsida, et näita näiteks oma varbaid või põlvi jne. Seda saab teha ka kliendiga koos võimeldes ning selgema pildi saame siis, kui tegutseme kliendiga kahekesi. Meetodiks tegevuste koos tegemine.

Eesmärgi näide: klient soovib, et tema teadlikkus oma kehast tõuseb.

2. Jälgi kliendi käitumist tantsupeol. Kas ta eelistab tantsida naistega või meestega, kuidas suhtleb vastassugupoolega. Meetodiks kliendi vaatlus.

Eesmärgi näide: klient soovib õppida paremini vastassugupoolega suhtlema ja leida omale kaaslane.

Oma tahe ja valikute tegemine, teistest sõltumine, ebaõnnestumistega toimetulek jne. Teadlikkus enese väärtustest, tegudest ja nende tagajärgedest, tahtejõud, enese juhtimine.

Kuidas hinnata?

1. Seda valdkonda saab hinnata klientidega näiteks töiseid tegevusi tehes. Kuidas töötab, kas avaldab ise soovi, kas küsib abi, kas viib töö lõpule jne. Infot saab nii kliendiga koos töötades kui klienti eemalt jälgides.

Eesmärgi näide: klient tahab õppida küsima vajadusel abi.

2. Anda võimalus kliendil teha oma tegevuste suhtes valikuid: riiete, töiste tegevuste või vaba aja veetmise osas. Kas teab, mida soovib, kas jääb enda valikule kindlaks, kas oskab oma soove väljendada.

Eesmärgi näide: klient soovib hakata oma elus tegema rohkem iseseisvaid otsuseid.

Enese eest hoolitsemine (juuksed, küüned, pesemine, hambad). Majapidamise eest hoolitsemine. Riietumine (kas oskab õigeid valikuid teha). Toidu valmistamine. Raha kasutamine. Teenuste tarbimine (kogukonna võimaluste kasutamine).

Kuidas hinnata?

1. Katsetada kliendiga erinevate igapäevaelu tegevuste tegemist. Näiteks vaadata, kuidas peseb ennast peast varvasteni.

Eesmärgi näide: klient soovib ennast iseseisvalt korralikult pesema.

2. Teha kliendiga koos süüa ja anda talle erinevaid tööülesandeid, näiteks puhastamine, koorimine, riivimine, lõikumine, segamine jne.

Eesmärgi näide: klient soovib õppida erinevaid abitöid tegema köögis.

Abivahendid, haigusteadlikkus, (põhi)haiguse sümptomid ja nendega toimetulek, ravimite tarvitamine, raviskeemi järgimine, ravimite kõrvaltoimed, teised kehalised vaevused, uni, tagasilangused ja kriisid, toimetulek kriisidega, kontakt ravimeeskonnaga – (iseseisev, juhendatud), haigusest taastumise kogemine, tervislikud eluviisid,

Kuidas hinnata?

1. Jälgida, kas klient võtab talle määratud ravimeid.

Eesmärgi näide: klient tahab oma ravimeid korralikult võtma hakata.

2. Uurida, kas teatud kliendi puudele on olemas mõni abivahend.

Eesmärgi näide: klient soovib õppida seda abivahendit kasutama.

Võimalikud eripärad, agressioonid (millest tekib, kuidas maandada), käitumise tugikava olemasolu ja kasutamine?

Kuidas hinnata?

1. Küsida infot tugivõrgustikult ja uurida kliendi dokumentidest ja eelmistest asutustest. Taustainfo kogumine.

Eesmärgi näide: ennetada mingeid situatsioone, mis võivad kliendis probleemset käitumist vallandada.

2. Vaadelda kliendi käitumist, millistes olukordades probleemne käitumine avaldub.

Eesmärgi näide: klient soovib edaspidi vältida enda probleemset käitumist.

Varasem töö- ja õppimiskogemus, tööoskused ja -harjumus, omandatud erialad, valmisolek hõives osalemiseks, iseseisvus töö otsingutel ja töötamisel.

Kuidas hinnata?

1. Uurida kliendilt, tema tugivõrgustikult ja eelmistest asutustest kliendi töökogemuse kohta.

Eesmärgi näide: klient soovib koostada tegevusplaani edaspidises tööotsingus.

2. Proovida kliendiga koos mõnda tööd teha. Näiteks võtta ta kaasa aiatöödele ja proovida talle anda erinevaid tööülesandeid. Erinevate tööoskuste proovimisel võib selguda, mis klienti võiks huvitada või milliseid tööoskuseid saaks ta rakendada.

Eesmärgi näide: klient soovib köögivilja peenra eest hoolitseda, umbrohtu korjata.

Huvid, vaba aja sisustamise oskused, viisid ja võimalused. Sisemised ja välised motivatsiooniallikad, mis tegutsema paneb jne.

Kuidas hinnata?

1. Teha kliendi vaba aja veetmise harjumuste kohta taustauuringut. Küsitleda klienti ja kliendi lähedasi.

Eesmärgi näide: klient soovib oma meelistegevust meelde tuletada ja rakendada.

2. Teha nimekiri asutuse kõikidest vaba aja veetmise võimalustest klientidele ja proovida kliendiga erinevaid tegevusi. Võimalik, et avastame midagi, mida klient väga naudib ja sellest sünnib mingi eesmärk.

Eesmärgi näide: klient soovib osa võtta iganädalasest kunstiringist.

Kaaskiri arvutamise, lugemise ja kirjutamise videole.

Kui tutvud uue kliendiga, siis võid neid oskuseid proovida. Pakkudes kliendile mõnda lihtsat ülesannet, saad teada, kas ja kuidas neid oskuseid säilitada ja mõnel juhul ka taastada.

Mina ei teadnud antud noormehe puhul ei tema nime ega vanust ja hiljem kontrollides selguski, et pidime nii perekonnanime kui vanust parandama.

Oma nime ja vanust me tegevuskeskuses ikka aeg-ajalt kordame, aga keskendume tema päevastes tegevustes käsitööoskuste ja lihtsate tööoskuste õpetamisele, säilitamisele ja tegemisele. Tegemist on väga tööka, tegusa, positiivse ja tubli noormehega! Päevaste tegevuste juures me teda lugemise ega arvutamisega ei kiusa :)

Kui selgub, et klient oskab hästi kirjutada ja lugeda, siis saab talle anda lisategevusteks näiteks ristsõnu, raamatuid, ajakirju ja ta saab soovi korral kirjutada päevikut või kirju.

Filmis tegevusjuhendaja Kadi Sarapuu

vt videot

Kaaskiri eneseväljendamise videole.

Oma tegevuskeskuses teeme klientidele pealelõunal päevaste tegevuste meenutamise ringi, kus iga klient saab väljendada, mida ta päeval tegi, mis meeldis ja mis ei meeldinud. Selgitatakse klientidele, mis päeval juhtus ning kõik kliendid saavad vajalikku tähelepanu ning võimaluse ennast väljendada. Samuti saavad nad väljendada oma soove menüü ja tegevuste osas.

Mõnda klienti tuleb eneseväljendamisel abistada sõnade leidmisel, hääldamisel ja tegevuste meenutamisel. Mõne kliendi puhul on abiks lihtsustatud viiped.

Väga jutukate klientide puhul tuleb vahel tegevusjuhendajal jutustamisaega kontrollida.

Selle käigus saame teada, kuidas nad ennast väljendavad ja mida tunnevad. Kõikide tunnete ja mõtete väljendamine on lubatud.

Filmis tegevusjuhendaja Kaspar Kosso

vt videot

Kaaskiri igapäevaelu tegevuste videole.

Kui palju ja milliseid igapäevaelu tegevusi klient oskab, seda saab kõige paremini teada neid tegevusi kliendiga proovides. Katsetame erinevaid tegevusi ja vaatleme, mida ja kuidas klient teeb, kuidas saab aru juhendamisest ja kui iseseisev ta on. Et teha kindlaks kliendi võimeid, selleks proovime võimalikult erinevaid tegevusi.

Intellektipuudega kliendid võivad alguses jätta kehvema mulje, kui nende tegelikud võimed on, seega varume kannatust ja proovime tegevusi mitmel korral.

Filmisid tegevusjuhendajad Kadi Sarapuu ja Külli Lääts ning klient Mihkael Rooba

vt videot

Kaaskiri peenmotoorika ja käsitööoskuste videole

Kliendi peenmotoorika ja käsitööoskuseid saab samuti kindlaks teha erinevaid tegevusi proovides.

Kui arvestame ainult sellega, mida klient ise või tema tugivõrgustik ütleb, näiteks, et oskab heegeldada, võivad jääda tema tegevused liiga ühekülgseks ja me ei saagi teada, milleks ta veel võimeline oleks.

Muidugi tuleb alati arvestada kliendi soove, eelistusi ja eelnevaid oskuseid, aga julgustage ja õpetage kliendile ka uusi oskuseid – uskuge, nad on selle üle väga õnnelikud ja tänulikud, kui midagi ilusat valmis saavad. Samuti saab alati edasi arendada olemasolevaid oskuseid.

Filmis Triinu Pajuri

vt videot

Kaaskiri peo videole

Pidusid tuleb korraldada ja neid on hea ka ise nautida. Minu toredamad tantsupeod on olnud koos klientidega.

Pidudel saab vaadata, kuidas kliendid omavahel suhtlevad, kui julged nad on, milline on nende üldmotoorika ja millest nad innustuvad. Avalduda võivad ka laulmise, muusika ja esinemisanded.

Tihti tuleb meie kliente õpetada oma vaba aega veetma ja innustada neid üritustel osalema. Kui klient jääb tagasihoidlikult kõrvalvaatajaks, siis töötajate endi innukas osavõtt ja eeskuju ning klientide kaasameelitamine teeb nad tavaliselt väga õnnelikuks ja nad meenutavad neid üritusi kaua.

Filmija pole teada

vt videot

Kaaskiri üldmotoorika videole

Alustame päeva alati hommikuringiga, kus räägime läbi päevased tegevused, laulame mõne laulu ja teeme ka hommikuvõimlemist. Kui meil on ringis mõni uus klient, siis saamegi vaadelda, kuidas ta meiega koos võimlemist teeb, mida räägib, kuidas saab aru sõnalisest juhendamisest ja kas pakub ka ise mõne võimlemisharjutuse välja. Ta saab meiega ja meie temaga tutvuda ning soovi korral midagi küsida. Kedagi kaasa võimlema me ei sunni, aga tavaliselt meie sundimatu positiivne õhkkond innustab lõpuks ikkagi kõiki.

Filmis Külli Lääts

vt videot