Embedded Files
Digipädevused on oskused, mida kõik tänased inimesed vajavad. Samas leiavad otsustajad end sageli olukorras, kus oleks vaja teada ja mõõta täpselt ja üheselt mõistetava standardi järgi neid oskuseid. Nagu ikka toetab praktikat teooria ja vastupidi. Digipädevusi ja nende osasid saab mõõta, hinnata ja kaardistada erinevate pädevusraamistike abil.
ISTE (International Society for Technology in Education)on õppijate, õpetajate ja haridusvaldkonna töötajate haridustehnoloogiliste pädevusi kirjeldav raamistik, millele toetudes on kirjeldatud Eesti õpetajate digioskuseid läbi viie valdkonna.
Õppija õppimise ja loomingulisuse toetamine ning innustamine.
Digiajastu õpikogemuste ja hindamise kujundamine ning arendamine.
Töö- ja õppeprotsesside kujundamine digiajastul.
Digitaalseks kodanikuks olemise toetamine ja vastutus.
Tööalasesse arengusse ja eestvedamisse panustamine.
DigComp
DigComp
Euroopas on töötatud ühtse kõikidele kodanikele laiendatava digipädevusraamistikuga DigComp. Sellest raamistikust saab eesti keeles lugeda siin. Kuigi tegemist on nüüdseks vananenud versiooniga (2.0) saab sealt siiski aimu, mida peetakse oluliseks digipädevuste juures.
Inglise keeles saab DigComp raamistikuga tutvuda siin. Antud raamistikus on pädevuste kirjeldamiseks kasutatud ujuma õppimise metafoori - algaja katsub varvastega vett ning oskuste arenedes liigutakse edasi professionaalse ujuja poole, kes omandatud oskusi rakendab mujalgi kui ujujana.
DigCompEdu
DigCompEdu
Euroopa Komisjon on koostöös Euroopa riikide ekspertidega andnud välja rahvusvahelise haridustöötaja digipädevuse raamistiku DigCompEDU (2017)
Õpetajate vajadustest lähtuvalt saab digipädevusi hinnata DigCompEdu (Redecker & Punie, 2017) raamistikuga, mis järgib DigComp 2.1 (Carretero et al., 2017) põhimõtteid.
Digipädevusi kirjeldatakse läbi kuue aspekti – professionaalne seotus, digitaalsed allikad, õpetamine ja õppimine, hindamine, õppijate innustamine, õppijate digipädevuste arendamine.
Iga pädevuse juures on kirjeldatud kolme kuni viite oskust, millele peamiselt tähelepanu tuleks pöörata.
Pädevuste hindamine kuuel tasemel (alustajast teerajajani (ing. pioneer)) (Carretero et al, 2017).
Õpetajate kutsestandard
Õpetajate kutsestandard
Uuendatud õpetajate kutsestandardites on õpetajatele esitatud selge nõue analüüsida ja arendada oma digipädevust.
Eesti õpetajate erinevaid pädevusi kirjeldatakse Kutsekojas kehtestatud kutsestandardites. Lasteaiaõpetajatele kehtivad seal Õpetaja, tase 6 ja tase 7 standardid. Nendes on välja toodud erinevaid tingimusi, millele töötav õpetaja vastama peaks.
Digipädevused on üheks kutset läbivateks pädevusteks ning välja toodud erinevates kutsestandardi osades. Näiteks on selgitatud kohustuslike pädevuste juures õppija toetamist, kus muu hulgas on rõhk sellel, et õpetaja on teadlik sellest, millised on digilahenduste kasutamise võimalused ning riskid õppetöös. Tähtis on, et õpetaja oskaks kasutada digitehnoloogiat selle erinevates võimalustes luues soodsat ja lapsi kaasavat õpikeskkonda ning toetades maksimaalselt iga lapse arengut (Sihtasutus Kutsekoda, 2020).
Eelnevale toetudes on tehtud õpetajate digipädevusmudel, kus kirjeldatakse õpetajale vajalikke vastavaid baasoskusi. Mudel aitab mõista ja määratleda digipädevuse eri aspekte, et selle alusel õpetajate digipädevust kujundada ja hinnata. Mudel koosneb kuuest pädevusvaldkonnast ja kahekümne kahest alampädevusest.
Mudeli alusel on loodud enesehindamise küsimustik, kus kuue astmelisel skaalal saab hinnata oma oskusi.
0– Ei kasuta. Ma ei ole selle pädevuse arendamisega veel tegelenud.
1 – Alustaja. Ma oskan selgitada, mis see on, ja olen seda ka katsetanud oma töös.
2 – Olen poolel teel tegijaks.
3 – Tegija. See on saanud mulle omaseks ja harjumuspäraseks.
4 – Olen poolel teel eestvedajaks.
5 – Eestvedaja. Olen sellel alal nõustaja ja ekspert nii oma organisatsioonis kui ka väljaspool seda.
Digipädevuste kohta saab veel juurde lugeda
Digipädevuste kohta saab veel juurde lugeda
guugeldades digipädevus, kompetentsid, digital competence jne
Page updated
Google Sites
Report abuse