Paljudel meist on arvutis ja telefonis faile (tekst, pildid, videod jne), mis ühel hetkel on olnud hädavajalikud, kuid nüüdseks enam ammu kasutust ei leia. Samuti on arvutis sageli hulk programme, millega enam midagi ei tehta või interneti brauseri järjehoidjaribal ohtralt viiteid lehtedele, mis ammu kadunud. See kõik on osaks digiprügist.
Kuigi tavakasutajat kodus otseselt digiprügi reeglina ei häiri, on tegemist siiski üllatavalt suure füüsilist keskkonda mõjutava teguriga, mis oluliselt suurendab inimtekkelist süsinikujälge. Digiprügi juures on oluline märgata, et kuigi füüsilist prügi justkui pole, vajab tehnika ja selles olev toimimiseks energiat. Mida rohkemate failide, programmide ja seadmetega tegutseda, seda enam kulub energiat. Kui sinna lisada internet oma lehtedega, erinevad pilveteenused ja nö taustal jooksvad teenused (näiteks viirustõrje), mille jaoks on loodud füüsilised serveripargid, muutub otstarbekas energia kulutamine aina olulisemaks.
Digiprügipilvest hakatakse aina enam rääkima. 31. jaanuaril oli Digikoristuspäev, millega kutsuti inimesi üles oma digiprügi koristama.
Tõhusa koristuspäeva käigus saab puhtaks nii seade ise, kui selles olev sisu. Kuigi ametlik Digikoristuspäev on nüüdseks läbi, tasub siiski oma tööarvuti ja isiklikud seadmed korra aastaski üle käia.