2014. aastal sõnastati Haridus-ja teadusministeeriumis Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Selle järgi seati Eesti haridusele visiooniks õppimine kui eluviis, milles märgatakse arenguvõimalusi ning otsitakse nutikaid lahendusi.

Visiooni saavutamist aitavad ellu viia viis strateegilist eesmärki, mille hulgas ühe eesmärgina on sõnastatud digipööre elukestvas õppes. Digipöörde kohaselt peaks õppimisel ja õpetamisel rakendama kaasaegset digitehnoloogiat. Seda peaks tegema otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, et paraneksid kõikide digioskused ja tagataks ligipääs digitaristule.

Nüüdseks tegeletakse Eesti 2035 strateegiaga, mille erinevate alusdokumentidega ning loomisprotsessiga saab tutvuda siin.

•2016. aastal sõnastati Õppijate digipädevuse mudel, mis tugineb DigCompile (rahvusvaheline digipädevuse raamistik) ja selle läbi on sõnastatud digipädevuse erinevaid külgi ning määratletud digipädevusvaldkonnad.

•Antud mudelis on sõnastatud põhikooli õpilaste digipädevused erinevates põhikoolitasemetes läbi osaoskuste.

•Koolieelses eas laste digipädevusi seal kirjeldatud pole, kuigi nii mõnigi esimese taseme osaoskus eeldab algtasemel digioskusi.

Koolilapsi puudutavate digipädevuste kohta saad lugeda veel:

•https://digipadevus.ee/oppija-digipadevusmudel/

•https://digipadevus.ee/oppija-digipadevusmudel/hindamiskriteeriumid/

•2019. aastal avaldasid Nevski ja Sillat Laste digipädevused alushariduses mudeli, kus on laste digipädevusi kirjeldatud osaoskuste kaudu.

•Mudelis sõnastatu on lasteaiaõpetajatele heaks indikaatoriks, milliseid oskusi digipädevused lasteaias endas hõlmavad – mida võiks osata laps lasteaias ning mida peaks oskama õpetaja lapsele õpetada