Tants on üks eneseväljenduse vormidest ning tantsuõppe peamine eesmärk ongi õppida end väljendama, kasutades head tehnikat ja mõtlemisoskust.
Üks minu elu suurimaid projekte on Just Tantsukooli vedamine. Esimesed 15 aastat tegi seda mu ema üksi ja mina olin lihtsalt õpetaja ja tantsulooja. Lavastasime ja lõime palju ka koos. Järgmised 15 aastat me vedasime seda asja kahekesi, ehk siis otsused langetasime koos ja projektide juures ma juba aitasin kaasa, nii kirjutamises, korralduses, kui aruandluses. Viimased kaheksa aastat olen tantsukooli vedanud peamiselt üksi, arutlen ikka Maiaga asjad läbi, aga mitte kõike. Tema tegeleb peamiselt raamatupidamisega ja aitab Võru tantsukooli juures rohkem. Kuigi tegelikult ma päris üksi ei ole, teeme oma õpetajatega ikka koos ka ja arutame asjad läbi. Lõplikud otsused langetan ise. Meie tantsukool on pisike, selles mõttes midagi keerulist ei ole, tunniplaanid saavad ruttu valmis ja lastevanematega suhtlemine on lihtne, kuna meie juurde satuvad lapsed üsna teadliku valikuga, ehk et nende ootused kattuvad sellega mis me pakume.
Mulle meeldib mõelda, et oleme noortele tantsuõpetajatele pakkunud hüppelaua võimalust, võttes tööle värskelt ülikooli lõpetanud tantsuõpetajaid, mõned on olnud meiega paar aastat mõned kauem. Kõik meie endised õpilased, kes on tantsualase kõrghariduse omandanud, on meie juures saanud oma esmased õpetamiskogemused ja usun, et oleme üksteist vastakuti rikastanud ja igaüks neist on meie arengusse oma jälje jätnud.
Hetkel on meie kool nii pisike, et toimetame Johhanna Anett Toomeliga kahekesi. Teeme tasapisi Lemoot Kompaniiga koostööd ja otsime üheskoos võimalusi areneda.
Minu väljakutsed juhina on pildis püsimine ja viimasel ajal ka haldusprobleemidega tegelemine, et majanduslikult välja tulla. Paras pähkel on enda müümine ja sihtgruppideni jõudmine.
Ma isiklikult olen võtnud vastu otsuse viia tantsukooli tegemistes võistluslikkus miinimumini ja see tähendab, et me ei käi ka festivalidel, mis on orienteeritud võistlemisele, mis omakorda tähendab, et esinemisväljundeid on raskem leida. Kunagi sai Future tantsuloomingu festivalgi seetõttu loodud, et omad õpilased saaksid esinemisväljundit. Praegusel hetkel me otsime ja loome endile ise erinevaid projektipõhiseid esinemisi. Näiteks juba traditsiooniks saanud Nõo valguse festivalil osalemine, tänuväärne võimalus on osaleda ka Tantsuhuvihariduse Galal ja õnneks liigub ka Koolitants sinnapoole, et võistluslikkust maha võtta. Ka poolaasta ja laagrite ettenäitamised lastevanematele on ühed esinemisväljundid. Enamus lapsevanemaid on sellega rahul ja üldiselt juba teatakse, et meil selline suund on. Aga kahjuks ei ole selline suhtumine niivõrd levinud, et meie kooli tormi jookstakse, ikka tahetakse juba koolieelses eas näha tulemusi. Praegusel ajal on üldse keeruline lastes hoida huvi. Tendents on sinnapoole, et proovitakse palju erinevaid asju ja kohati tundub, et selline mitmetasemeline õpe enam ei õigusta ennast. Aina vähem õpilasi veavad algusest lõpuni välja. Ikka tekivad uued huvid ja kui grupist juba keegi ees läheb, siis see mõjutab ka teisi. Igal sügisel on see uus väljakutse, et kui paljud siis jätkavad ja kust uusi õpilasi juurde saada.
Tantsukooli suviseid laagreid oleme korraldanud meie alguseaastatest peale. Nagu ka muud tantsukooli tegevused, olen viimase kümne aasta jookslu üle võtnud ka laagrite korraldamise. Oleme üsna suurt rõhku pannud laagrites treenimisele ja uute oskuste õppimisele, laagri lõpunäitamistele, kus siis tulemusi näidati. Aastatel 20 ja 21 oli huvi laagri vastu tavapärasest väiksem ja siis me lõime terve kambaga ühise lavastuse, osad tunnid viisimeg läbi koos erinevas vanuses laste ja noortega ja ka lõpulavastuses osalesid kõik koos, loomine toimus ka ühiselt.läbi loovülesannete ja mängu. sellel aastal oli üldse linnalaager, kus igale juhendajale andsime sisustada ühe päeva, see oli päris hea vorm. Praktilises mõttes oli hea, et ei pannud juhendajal kinni tervet nädalat, vaid ta sai käia päeva või kaks. Õppijate seisukohalt said süveneda ühte teemasse järjest, ilma katkestusteta
Muud tantsukooli puudutavad sündmused. Avatud tunnid, ettenäitamised, ühised kogukondlikud üritused, avatud uste päevad. Lõpulavastused. Viimane lend lõpetas 2016.aastal. Pärast seda pole keegi enam lõpuni jõudnud, lahustuvad enne ära. Nüüd on lootus, et üks pisikene seltskond jõuab järgmisel aastal ka lõpulavastuseni.
Eestvedajana väljaspool tantsukooli
Future sai alguse 2001.aastal, esimestel aastatel olin korralduse poolel oma ema abiline, kes oli projektijuht ning tegelesin rohkem loomingulise ja kujunduse poolega. Future festival on oma olemuselt muutunud vastavalt ajale, kuid. fookus on algusest peale olnud noorte omaloomingu toetamisel. Oma mõtete ja ideede vormimisel on noori toetanud oma ala professionaalid, praktiseerivad lavastajad, koreograafid, etenduskunstnikud. Kui algusaastatel tulid noored loojad oma valmistöödega festivalile, kus nad said tagasisidet ekspertidest koosnevast nõuandvalt kogult, siis viimasel kolmel korral on noori toetatud terve protsessi vältel, ideest kuni etendamiseni, tugimeeskond ei analüüsi ega hinda pelgalt tulemust vaid noori juhendatakse ja toetatakse kogu loomisprotsessi vältel. Future sündmused on välistanud võistluslikkust ja panustavad, loovusele, koostöisusele ning noorte kaasamisele. Prjokti juhtima olen hakanud sammhaaval ja alates peale paariaastast puhkepausi võtsin 2017. aastal selle vedamise enda õlule ja koos abilistgea korraldanud seda üle aasta, 2017, 2019 ja 2021. Viimasel Futurel katsetasime koosloome põhimõtet, kus noored lavastasid oma tööd gruppides ja valmis kolme erinevat minilavastust, mida etendati siis veel mitte väga levinud rännak-lavastuse formaadis Liiva 41 hoones ja selle lähikonnas, kolmes erinevas ruumis.
Minilavastusi saab näha järgmiste linkide all: VÕIM , OOTUS ja LOODUS
2023. aasta Future eesmärgiks oli samuti koosloome meetodil lavastuse väljatoomine, kuid nüüd katsetasime kogu kambaga ühise terviku loomist ja tõime lavastuse välja Uues Teatris.
Tulemust saab näha siin:
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit - tantsuspetsialisti kutsete väljaandmise projektijuht, kutsekomisjoni esinaine. Tööülesanneteks on kutsekomisjoni töö korraldamine, kutse taotlejate avalduste vastu võtmine, tagasisidestamine, taotlejate nõustamine, kutsevestluste korraldamine, hindamiskomisjoni kokku kutsumine, kutsete registrisse kandmine, kutsekojale aastaaruande koostamine.
Tantsu ja liikumise töötoad õpetajatele 2021 - korraldaja, koolitaja. Töötoad olid mõeldud klassi- ja muusikaõpetajatele, et oma tunde liikuvamaks muuta ja liikkumisõpetuse õpetajatele inspiratsiooniks uue ainekava rakendamisel. Koolitajateks olid Paul Pbkov- kehakool, rütm, koordinatsioon; Helina Karvak - potensiaalsed tegevused ja ideed kehalise kasvatuse ning liikumistundide kontekstis ; Johhanna Anett Toomel - mängulise väljenduse abil vaheldusrikkuse loomine õppimisse ja mina - loovtants ja -liikumine ainetundide toetajana. Töötubades osales kokku 14 õpetajat, oli tantsuõpetajaid, üldhariduskooli liikumisõpetajaid, lasteaia muusikaõpetaja ja üks draamaõpetaja. Selle koolituse korraldamise tegi keeruliseks koroonapiirangute olemasolu, lükkasin neid töötube edasi kolmel korral, mis vähendas osalejate arvu kolmandiku võrra. Kui alguses täitusid töötoad tundidega, siis iga edasilükkamisega jäi osaleijaid vähemaks. Lõppkokkuvõttes olid muidugi kohal õiged inimesed ja tagasiside oli positiivne, osalejad said ideid ja uut teadmist.
Osaleja ja/või kaasloojana ...
...olen toimetanud mitmetes Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu projektides
Mentorprogramm, mille eesmärk on kogemuslik õppimine, parima teadmise jagamine ning tantsuõpetajate kogukonna tugevdamine.
2019.-2020. aastal osalesin mentorina
2021-juuni 2022, kaaskoolitaja, programmi koostaja meeskonnaliige - minu teemad, mida juhendanud olen on tantsuõpetaja rollid ja eesmärgid, koosloomine kui meetod, lõputööde seminaride läbiviimine.
Eesti Tantsuhuvihariduse Liit - Tantsuõpetajate täiendkoolitusprogramm 2018 ja 2020, 2021, 2022 koolitaja, korraldusmeeskond
Eesti Tantsuhuvihariduse Liit - tantsulõimingu programm 2019.-2020, vedaja ja koostööpäevade läbi viia koos Eve Noormetsaga
Omamoodi projektideks pean ka oma bakalaureuse ja magistritööd, iseäranis viimast kuna see oli tegevusuuring ja sisaldas endas üksjagu projekti läbiviimise komponente. Näiteks kooliga kokkulepete sõlmimine, õpetajatega läbirääkimine, lapsevanematega suhtlemine.
Bakalaureuse töö. Kaitstud Tartu Ülikooli Haridusteadus te Instituudis 2016. aastal. Uurisin tantsuõpetajate kokkupuuteid ja toimetulekut läbipõlemist soodustavate teguritega.
Magistritöö. Kaitstud Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudis 2019.aastal. Uurisin koostöise loovliikumise rakendamise võimalusi õppimise toetamisel põhikooli II astmes.