Ma ei mäleta, et mul oleks olnud tõsist plaani saada tantsuõpetajaks. Alustasin hobikorras tantsude loomist oma ema kõrval  üsnagi noorena. Peale keskkooli lõpetamist sattusin juhuse tahtel ühte väikesesse kooli tantsuõpetajaks, midagi targemat ma tollel hetkel teha ei osanud.  Siis ma hakkasin oma varasemate balletiõpingute ja taustal oleva aeroobikabuumi  baasil välja mõtlema süsteeme, kuidas lapsi ja noori  õpetada ja nende tantsutehnilisi oskusi arendada.  Sealt see algas ....   jäin tantsuõpetamise  juurde läbi kahtluste, kõhkluste ja otsingute ning praeguseks olen selle otsuse üle tänulik, kuigi kahtlused, kõhklused ja otsingud pole kuhugi kadunud.

Akadeemilist tantsualast haridust ma ei oma. Olen õppinud lugedes, vaadeldes , kogedes ning osalenud lugematul arvul töötubades, koolitustel ja kursustel. Oma erialased teadmised ja oskused olen saanud täiendkoolitustelt, lugedes ja läbi töökogemuse.  Kasvan ja õpin koos oma õpilastega. Huvi  õpetamise, kui protsessi vastu viis mind juba kogenud õpetajana Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituuti kutseõpetaja  erialale õppima ning nüüdseks olen samas omandanud ka magistrikraadi haridusinnovatsiooni  õppekaval

Tantsuõpetuses lähtun ma põhimõttest, et tants on üks eneseväljenduse vormidest ning tantsuõppe peamine eesmärk ongi õppida end väljendama, kasutades oma keha koos hea tehnika ning mõtlemisoskusega.  

Oma loomult olen otsija ja katsetaja ning hetkel on mu huvi, kuidas tantsuõpet inimese tervikliku arengu toetamiseks ära kasutada. Tantsuõpetamisel on mu lemmikteemad loovuse ja tehnika vaheline tasakaal, laste kaasamine, koosloomine, õpilasest lähtuv õpetamine ning tantsu sidumine üldhariduse teemadega. 

Hetkel olen jätkuvalt  Just Tantsukooli  õpetaja  ja tegutsen selle nimel, et me ikka elus püsiksime ja edasi areneksime.