Selles tantsus oli esmalt lugu. Lastel oli soov teha midagi loodusest ja mul ei ole kunagi midagi selle vastu, et tantsida loodust. See teema on ammendamatu, vähemalt minu jaoks.  Läbi looduslugude, arutelude ja improviatsioonide jõudsime sinnamaale, et metsal on hing sees. Sealt edasi, et kus see metsa hing on, kuidas teda leida ja kuidas teda hoida. Panime märksõnu ritta, otsisime mõtteid ja võtteid liikumiseks peamiselt improviseerides ja saadud jupikesed siis üksteise otsa pikkisime.  Tantsivad 7 ja 8 aastased lapsed. 

Labani liikumissüsteemi abil loodud tantsukompositsioon. Päris tantsuks seda veel nimetada ei saa, aga plaan on seda edasi arendada ja lugu tugevamaks ja selgemaks muuta. Liikumist saab täiendada, muuta, ära jätta ja juurde luua vastavalt nii, nagu lugu eeldab. Toormaterjal on olemas.  

Alustasime liikumiskvaliteedidega tegelemisest, võtsime iga tund ühe kvaliteedi, tegeliseme selle olemusega, mängisime katsetamise ja siis nad said ülesande luua antud kvaliteedi põhjal lühikese liikumiskompositsiooni.   Salvestasin need üles ja kui kõik olid läbi töötatud, siis hakkasime otsast neid kompositsiooni jupikesi kokku panema, leidsime neile ka temaatilised seosed ja igale osale ka sobiva helitausta ning selle põhjal tekkis lugu, mis küll tollel hetkel küll veel kõige tugevam ei olnud. Põhiteemaks kujunes ikkagi jälle loodus, ehk loodusressurside arutu ja kasuahne tarbimine. Ja seal taustal üks väikene mesimumm, kes üritab ellu jääda. Sellised mõtteid jäid õhku 2022. aasta kevadel ja edasine plaan oli seda liini selgepiirilisemaks teha nii, et see ka koreograafias paremini välja tuleks. Mis sellest plaanist sai on näha allolevas videos. 

Ja mis sellest siis lõpuks sai. 

See tants algas üsna kaugel sellest, kuhu me lõpuks välja jõudsime. Sai teist nikerdatud pea pool aastat ja kõrvalolevas videoski ta valmis veel ei ole.    

Loomisprotsess algas nii, et lasin neil kuulata ühte muusikapala, kus olid hästi ära tuntavad muusikaliinid. Üleasandeks andsin muusikat hoolega kuulata, sealt üles leida erinevad helid ja pillid ja iseloomud ning seejärel joonistama üles need helid ja muusikalised kujundid mida nad kuulevad ja valima igale helile, mida eristavad erineva värvi. Tulid vahvad pildid, väga erinevad ja omanäolised. Proovisime siis neilt piltidelt erinevatele värvidele liikumised seada ja muusikasse sättida. Sealt tuli väga seinast seina asju,  proovisin neid kokku komponeerida, aga see osutus keeruliseks, ei hakanud toimima. Me ei leidnud ka ühist alusideed. Siis mingi hetk ma avastasin meie kostüümikapist ühed tiivad ja pakkusin neile välja nendega pisut hullata. See võeti suure vaimustusega vastu.  Mis viis selleni, et tuli uus algus ja hoopis mõte, et nad on haldjad, kes satuvad kusagile tundmatusse kohta ja siis hakkavad ümbrust ja üksteist avastama ja tutvuma ning see oleks siis selline haldjate suur kokkusaamine. Esialgu läksime edasi sama muusikaga, millele nad olid pildid joonistanud, kasutasime ka osasid samu liikumisi.  Aga kuna see muusika on autoriõigustega kaitsud ja avalikul esinemisel kasutada poleks saanud, aga me ju mõtlesime ikka kunagi ka esinema minna, siis tuli mõte kasutada helitaustaks hoopis nende endi hääli, pillimängu ja keharütme. Salvestasin suure hulga erinevaid helisid, küll viiuliga tehtud kiikse ja kääkse, koputusi, huilgeid ja sosinaid, natukene trummihelisid. Lõpuks jäid sõelale ainult mõned hääled, millest siis sai lugu kokku moneeritud. Päris suur väljakutse mulle selle monteerimisel ja lastele selle järgi tantsimisel.  Sinna helitustalõppu tuli tegelikult ka ikkagi üks muusikapala. Kasutasin seda, et ühte rütmilist osa harjutada nii et ma kogu aeg lugema ei peaks ja neile see niivõrd meeldis, et otsustasime siis teise poole tantsust päris muusikaga teha. Tiivad sai igaüks enda maitse järgi kujundada ja õmmelda sinna mustrid peale. Vanematele ettenäitamiseks otsisid nad kodust tiibadega sobivad kleidid, edaspidi õmblen ilmselt ühed vanad kleidid neile ümber, aga kujundusideid ootan neilt ka sellel puhul. Mulle väga meeldib selles vanuses lastega töötada. Nad tulevad kaasa, on vahetud ja võtavad hästi asjad omaks, lisaks selline omalooming ja liikumise mõtestamine paneb nad hästi keskenduma. Kui ma vaatan nende esitust, siis  liikumine on ju iseenesest lihtne, aga laste keskendumine on kõrge, kuna nende jaoks on asjal mõte sees, sest nad on ise selle sinna pannud.