Rukis
Käsebier, A. 1928: Põllumehe käsiraamat II osa. Eri-taimekasvatus, lk.32-33.
“Meil kasvatatakse puhmarukistest jaanirukist. Jaani-rukis annab, kui teda jaanipäeva aegu külvatakse, sõgisel hulga lomoatoitu ja järgmisel aasta veel keskmise terasaagi. Jaanipäeva aegu sõredalt külitult võrsub ta hästi. Üks taim võib kuni 40 kõrt anda. Kõrs pikk; tera pikk ja peenike. Õitseb hilja, pärast kevadisi kõlmi. Vähenõudlik ja talvekindel. Hiljaksjäänud külvi korral ei lähe harilikust rukkist lahku. Jaani-rukist võib ka liivavikiga segamini külvata, et varakedavel loomatoitu saada. Ekstensiivne sort.”
Michelson, Annika: Jaanirukis, Hämeen ammattikorkeakoulu, Mustiala, Soome
Museaali digitaalse kujutise kasutamisel palun viidata muuseumi kogule: Hiiumaa rahvariides naised (hiiurootslased) vilja lõikamas. (E.H.Schlichtingi akvarell,1852) , HKM Fp 835:1 F 3538, Hiiumaa Muuseum.
Haljasrukki riisumine Tapa rajooni "Kaardiväelase" kolhoosis 1957.a. Noor kolhoosnik Heino Väinsanen hoburehaga riisumas.
Haljasrukki riisumine, PM F 1275:119, Järvamaa Muuseum
Hobuniiduk põllul, PM F 1275:121, Järvamaa Muuseum
Museaali digitaalse kujutise kasutamisel palun viidata muuseumi kogule: Fotokoopia E.H.Schlichtingi akvarellist (1860.a.), kus Käina pastoraat, esiplaanil viljalõikus, eemal Käina kirik, HKM Fp 838:10 F 3563, Hiiumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1881543
Jaanirukis - Virumaa Teataja Number 73, 1 July 1944
Jaanirukki kasvatamisest. Järva Teataja nr. 79, 13 juuli 1938
Jaanirukki kasvatamisest.. Järva Teataja nr. 65, 9 juuni 1939
Loomatoidu tagavarade suurendamiseks on veel võimalusi. Järva Teataja nr. 82, 17 juuli 1940.
J. Hünerson "Rukis" 1914