Avaleht

Maasordid (põlised taimed) ehk rahvaselektsiooni sordid on taimed, mis on kohanenud kohaliku kliimaga. Nende väärtus on looduse mitmekesisuses, nende geneetilisuses ja kultuurpärandis. Põlisel koduloomal, taimel ja inimisel on iseloomuomadused, väärtused ja traditsioonid, mis on hästi kohastunud kohalike tingimustega.

Taluaedadest leiab veel rohkesti vanu talulilli, viljapuid- ja marjapõõsaid. Nad on väga püsivad, ei vaja eriti hooldamist ja õitsevad ilusasti. Põlised sordid on kujunenud inimese ja kohaliku looduse koostöös ja on hästi kohastunud kohaliku kliimaga. Neid on lihtne paljundada ja nende sordisisene mitmekesisus on suur. Põlissorte tuleb alati käsitleda ka kui kultuuriväärtust. Esialgu tuleks neid säilitada, mitte aretada. Oluline on säilitada põlissortide omal ajal inimese poolt väärtustatud omadused ning samuti ka saagi traditsiooniline kasutamine. Nimetagem mõningad põliseid taimi Eestis: kukekannus, käoking, kurekell, seebilill, öölill, kellukas, kassinaeris, pelargoon, kartul, rabarber, naeris, aeduba, murulauk, jaanirukis, humal, sõstrad, tikrid, õuna- ja pirnipuud. Põlised sortid on näiteks Sangaste rukis, Tahkuranna kurk (pole tuvastatud veel) ja Peipsi sibul. Veel leiame mitmed rahvaselektsioonid taluaedades. 1930-del oli ka populaarne aretata omad taluõunad. Taime võib pidada põliseks, kui ta on kohalikus kliimas kasvanud rohkem kui 50 aastat.