Seemned

Viljasortid: Sangaste rukis.

Puuviljad: Eesti vanad viljapuud- ja põõsad, näiteks tikrid, sõstrad, õuna- ja pirnipuud.

Aedviljad: Vana sort võib muutuda algsest sortist ja kohaneda kohaliku oludega nii, et ta pole enam algne sort. Näiteks põlduba, pesasibu, suviküüslauk, taliküüslauk, murulauk, tütarsibul, humal, kaalikas, kartul.

Talulilled ehk ilutaimed: Vanade talude aedades leiab veel rohkesti talulilli. Nad on kestvad, ei vaja eriti hooldamist ja ikka õitsevad ilusti. Näiteks kukekannus, käoking, kurekell, seebilill, öölill, kellukas, kassinaeris, pelargoon, mitmed pojengid, nartsissid ning tulbid.

Ratt, A & Reitan, V. (1968): Kultuurtaimede ja umbrohtude seemned

Eesti Maaülikool: Köögivilja ja maitsetaimede seemneete kollektsioon

Korjamine

Seemned saab korjata omast aiast või maaomaniku loal. Seemneid leiab ka teepeenradel. Looduskaitsealadel ei saa korjata seemneid. Ei saa korjata haruldaste ja looduskaitse alla olevate taimede seemned. Seemne korjatakse kui seemne on valmis. Seemne on valmis kui selle kest avaneb, nii et seemne pudeneb. Erinevad taimed valmivad erineval ajal. Osa taimede seemned valmivad terve suvi, näiteks avaneb teekummel ja moonid uued lilled terve suve jooksul. Nii valmib ja võib korjata nende seemned üle pikemad aega. Osa taimede seemned valmivad ainult kord suve jooksul, näiteks lina või teraviljad. Osa taimede seemned vajavad järelküpsemist. Vanasti pandi põldoad rippuma järelküpsema nädalaks kuuriseinale. Põlduba seemne on valmis kui kest on peagu must. Aga tuleb passida, muidu avaned kaun ning seemned pudenevad maha. Seemned korjatakse kuival ilmal. Korja ainult küpsed seemned. Korja iga liik eraldi omaette. Tihti kõige kergem on kääridega lõigata kogu taime latv paberkotti. Vahest tood tuppa ka kahjurid, mis võivad seemned ära süüa. Tugeva lõhnaga taimed peletavad tihti kahjurid ära.

Puhastamine

eemned on kõige kergem puhastada kui nad on täielikult kuivad. Kuivad ja küpsed seemned varisevad tihti paberkotti põhja. Puhastamisel sobib igasugused köögitööriistad, näiteks kandikud, kausse ja sõelad. Sibulate seemned puhastab kõige paremini vees. Vahest on hea purustada või 'centrifrugeerida' seemned vanhas padjapüüris. Võtta tuul appi, puhu ürnalt ja avastad kuidas praht lendab minema aga puhas seemne jääb alles.

Säilitamine

Säilitamisel tuleb kinnitada tähelepanu, et seemne on täiesti kuiv. Seemned säilivad hästi paberkottis või väikses ümbrikus üle talve. Pane seemned näiteks plekkkarpi juhul kui kardad et mõni loom sööb seemned ära. Pikema säilitamise jaoks, näiteks viieks aastaks, on parem kasutada väike klaaspurk. Kui soovi säilitada seemned veel pikkemad aega siis võib kuivad seemned panna sügavkülma. Märgista kõik seemned (nimi, korjamise kuupäev).

Vaata videod seemnete korjamisest, puhastamisest ning säilitamisest.

Mõisted:

• • Aretusnumber, aretis on uue sordi aretamiseks väljavalitud või aretusaedades paljundatav ja uuritav ühe või mitme lähtetaime järglaskond. × – ristamise ehk hübridiseerimise märk. × nime sees või liiginime ees tähistab botaanilist hübriidi, s.o. kahe loodusliku liigi omavahelist ristandit.

  • Hübriid on geneetiliselt erinevate vanemate ristamisega saadud organism.

  • Hübridiseerimine – uute taimevormide loomine tunnuste ja omaduste rekombineerimise teel ristamisega.

  • Lähtematerjal on sordid ja metsikud taimevormid, mida kasutatakse uute sortide aretamiseks.

  • Populatsioon on

  • Pärilikkus on organismide võime reprodutseerida omadusi ja tunnuseid rea põlvkondade jooksul.

  • Ristamine on taimede kunstlik või looduslik risttolmeldamine.

  • Seemik on seemnest kasvanud taim.

  • Sordivõrdlus on sordi või hübriidi uurimine ja katsetamine kindla metoodika järgi. Sorti või hübriidi võrreldakse standardsordi või –hübriidiga sordivõrdluskatses.

  • Sordiaretus ehk selektsioon on teadus uute sortide aretamisest. Sordiaretuse peamine objekt on sort.

  • Sort, kultivar on majanduslike ja bioloogiliste omaduste ning morfoloogiliste tunnuste poolest sarnaste taimede rühm, mis on valitud ja paljundatud kasvatamiseks teatud looduslikes ja tootmistingimustes. Sort peab olema kasvutingimustega hästi kohanenud, tema bioloogilised ja majanduslik-dekoratiivsed omadused peavad olema head.

  • Sortidevaheline ristamine on ühe ja sama liigi erinevate sortide vaheline ristamine lähtematerjali saamiseks sordiaretuses.

  • Sorditunnistus on tunnistamise akti alusel koostatav dokument, millest nähtuvad sordikülvi tunnustamise andmed.

  • Taimede valik on lähtetaimede eraldamine, et säilitada järglaskonnas sordi või hübriidi teatud omadusi ja tunnuseid.

  • Tunnustamine on taimede sordikülvide riiklik kontroll, mida tehakse kindlaksmääratud metoodika järgi.

  • Valik on jaguneb looduslikuks ja kunstlikuks. Looduslik valik toimib looduslike tegurite toimel. Kunstlikku valikut teeb inimene kasvukohaselt, valides kasulike omaduste ja tunnustega isendeid uue sordi sordiomaduste säilitamiseks.

Allikas: Tartu Ülikooli botaanikaaed (2014): Eesti ilutaimede aretustöö ajalugu ja tulemused