Karusmarjad
‘Veenus’ Välismaise päritoluga ning üks vanemaid ja levinumaid sorte Eestis. (Siimon, 1956; 152)
Aamisepa 329. Sordi aretas Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepp. Pärineb sordi ’Avenarius’ vabast tolmlemisest saadud 1936. aasta seemnest.
Aamisepa viljakas. Sordi aretasid Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepp (90% autorlusest) ja tema tütar Valve Jaagus. Pärineb sordi ’May Duke’ vabast tolmlemisest saadud 1936. aasta seemnest.
Aamisepa 563. Sordi aretas Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepp. Pärineb sordi ’Alicant’ vabast tolmlemisest saadud 1940. aasta seemnest.
Jaanike. Sordi aretas Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepp. Pärineb sordi ’Red Walnut’ vabast tolmlemisest saadud 1940. aasta seemnest.
Rae 1. Sordi aretas Jaan Raeda sortide ’Red Oak’ ja ’Houghton’ ristamise teel. Eestis hakati teda aedadesse istutama 1946. aastal.
Aamisepa 39. Aretanud J. Aamisepp. Aretuslugu pole teada. Polli kollektsioonis alates 1947.a.
Polli esmik. Sordi aretasid (võrdse autorlusega) Polli aiandusuuringute keskuses Johannes Parksepp ja Nikolai Murri. Pärineb sortide ’Leveller’ ja ’Houghton’ 1949. aasta ristamisest.
'Must negus'
Marjad on keskimise või allakeskmise suurusega, munajad või ümarjas-ovaalsed, peaagu mustad, kaetud tuhmi vahakirmega. Kest õhuke, sisu keskmise mahlakusega, punane, magushapu maitse ja omapärase aroomiga. Valmimise aeg keskmine. suurepärane töötlemismari. Põõsas on eriti tugeva kasvuga, kuni 1,5 m kõrge. Ogad pikad, tugevad, paariti või kolmekaupa. Esialgsetel andmetel külmakindel, vastupidav jahukastele ja roostele ning suure saagikusega. Polli Filiaali katseaias on saadud põõsa kohta kuni 15 kg marju. (Siimon, 1956; 154)
Kiltsi mõisa-aias, Väike-Maarja vallas on vanad tikrid.
Kaarma-Tagakülas, Väike-Maarja vallas on eestiaegsed tikrid.