Ristimine

Ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel:

Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: "Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni." (Mt 28:18–20)

Ristimise nähtavaks märgiks on vesi. See vesi on tavaline vesi niikaua, kui see vesi "liidetakse" Jumala sõnaga ja me võime olla kindlad, et Issand ise on sellel talitusel ligi.

Ristimine toimetatakse kolmainu Jumala nimes. Vaimulik valab ristitavale kolm korda vett pähe ja ütleb. "Mina ristin sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse." Ristimine toimetatakse üks kord elus.

Ristimise kaudu kutsub Jumal igat inimest nimepidi enda omaks. See arm antakse kõikidele, ka vastsündinutele. Jeesus käskis lapsi enda juurde tuua. Vanemad toovad lapsi ristimisele ja palvetavad koos ristivanematega nende eest. Nii nagu kodakondsus annab inimestele teatud õigused oma riigis, nii teeb ristimine meid Jumala riigi kodakondseteks. Ristimisega usaldame endid ja oma lapsi Jumala hoolde, olles kindlad, et Tema on meie juures siin ajalikus maailmas ja Tema kannab meid läbi surma ellu. Seega ei ole ristimise arm seotud vaid selle maailmaga, vaid ulatub kaugemale ka surmast.

Ristimise läbi saab inimene vabaks kõigest patust ja Püha Vaim sünnitab meid uuesti ja kingib meile usu, mille kaudu võime osa saada ristimise tõotustest.

Kord toimetatud ristimist ei saa hiljem olematuks teha. Ristimise arm kannab inimest, sest me oleme liidetud Jumalaga. Oleme oma taevase isa lapsed, kes kurvastab, kui talle selja pöörame, kuid kes võtab inimese alati tagasi, kui ta oma eksimusest aru saab. Ristimise arm on kindel ka siis, kui meie usk on ebakindel.

Tekst: J. Aus, M. Holsting. On seal keegi? 2009