Orel
Tekst: Ago Tint, oreli restaureerija aastatel 2004-2006.
Väike-Maarja kirikusse on oreli ehitanud Virumaal, Põlula külas sündinud eesti soost meister Gustav Normann (1821-1893). Algselt on orel ehitatud aastal 1848 ühemanuaalilisena, omades 10 helisevat registrit ning nn. rippuvat pedaali. Bassinootide rõhutamiseks on register Bordun 16’ ehitatud kaunis laia mensuuriga ning jagatud bassiks ja tiiskandiks. Samuti on jagatud ka keelregister Posaune 8’, mis mingil põhjusel on tõenäoliselt sajandi lõpus orelist välja võetud ning asendatud 8-jalase koonilise labiaalregistriga. Säilinud viled viitavad Normannile ning Müllverstedtile. Algselt asusid kaks suurt kiillõõtsa oreli taga. Aastal 1877 täiendas Gustav Normann orelit iseseisva pedaaliga, ehitades spetsiaalse tuulepõhja oreli taha koos kahe registri puitviledega. Tõenäoliselt siis viidi ka suured lõõtsad oreli tagant torniruumi.
Oreli dispositsioon
Manuaal:
Bordun 16’
Principal 8’
Gedakt 8’
Viola di Gamba 8’
Octave 4’
Flöte 4’
Quinte 3’
Octave 2’
Mixtur 3x
Posaune 8’
Pedaal: Subbass 16’
Principalbass 8’
Pedal-coppel
Enam kui 150 aasta vanune instrument oli siiski originaalsena säilinud, kuigi esmapilgul oli olukord ehmatamapanevalt hull. Õnneks oli orel ehitatud algselt kaunis suurena ning polnud vaja seda niipea ümber ehitada. Meister Normanni hea materjalivalik (tuulepõhjad, manuaalklahvid ning osa puitviledest valmistatud tammepuust) ning väga hoolikas töö garanteeris instrumendi kasutuse sajanditeks. Renoveerimistööd alustades oli instrument sellises tehnilises seisundis, et tema kõla ma kuulda ei saanud. Minu poolt läbiviidud oreli renoveerimine toimus aastatel 2004-2005, kaotsi läinud originaalregistri Posaune 8’ rekonstrueerimine 2006. Suuremate teostatud töödena loetlen: 1. Oreli puhastamine. Ei ole täpselt teda, millal orelit viimati puhastati, kindlasti ulatus see aastakümnete taha. Kaldun arvama, et see võis isegi aset leida ligi sada aastat tagasi. Niisugust aastakümnetega kogunenud kultuurkihti pole ma naljalt veel kohanud, krooniks väga kapitaalselt jämedatest oksaraagudest valmistatud linnupesad, koos paksu sõnnikukihiga. Omaette vaatamisväärsus oli elektrisüsteemid oma kujunemisjärgus, lõigatuna läbi väärispuiduga kaetud mängupuldi sisemuse.
2. Vilede korrastamine. Fotodelt on selgelt näha, kuidas aegade jooksul on orelit häälestatud. Kõik katkised puitvilede otsad tuli taastada, metallviled sirutada ning katkised kohad kokku joota, puuduvad viled tuli asendada. Puuduvate prospektvilede valmistamisel kasutasin vana plekki, et ei jääks visuaalselt märgatavat värvi vahet. Omaette uurimistöö oli vilede sorteerimine, kuna aja jooksul oli nende asend lõpmatuseni segi aetud ning Normanni märkmed kaunis vähesed.
3. Tuulepõhjad said vanast kondiliimist tulise veega lahti leotatud ning hilisemate paranduste käigus lisatud tükid eemaldatud. Kokku liimides kasutasin ainult tammepuitu, nagu see ka algselt oli olnud. Välja vahetatud said kõik messingist tihvtid ja vedrud.
4. Lõõtsad. Kaks suurt kiillõõtsa asusid rohke sodi ja kivihunnikute all ja olid nii katkised, et neid avada polnud mõtet, tõenäoliselt tuli tuul otse vanast tuulutusventilaatorist orelisse. Raske oli peale naelutatud paksust kroomnahast lappe eemaldada, kuna metall oli täiesti pudiks roostetanud. Kiilude puidust otsavoldid tuli samuti tükkhaaval kokku liimida, kuna need olid kõik eelnevate naelutamistega purustatud. Et mõlemad lõõtsad jälle avaneksid ning tuult peaksid, tuli kõik nahkosad uued liimida.
5. Traktuur, klaviatuurid. Traktuuri puitosad olid enamjaolt terved, asendada tuli hulk messingtraadist otsikuid. Väga hull olukord oli siiski klaviatuuridel. Oma imestuseks pean märkima, et oreli sisemust puhastades leidsin üles kõik puudu olnud mustast eebenipuust klaviatuuri katted. Uuesti sai paigaldatud kogu oreli mehhanism ning see õigesti reguleerida. Siiski on oreli klahvikäik kaunis raske ning tekitab mängimise ajal spetsiifilist klõbinat, aga see kuulub tolle ajastu juurde. Viimase tööna püüdsin orelile anda võimalikult algupärase kõla ning intonatsiooni ja neid mitte mingil juhul muuta, seda vaid ühtlustades. Oreli tuulesurve on 30 Grad./WS Häälestuskõrgus a’=440 Hz suvesoojaga ning ühtlaselt tempereeritud. Tööde teise etapina rekonstrueerisin puuduva keelregistri Posaune 8’. Viled on valmistatud Normann´i analoogide järgi. Kasutatud on läbilöövaid keeli, resonaatorid on suurel oktavil puidust, edasi tinast, kolmas oktav on labiaalid.
