2022-2023
Rannamõisa lasteaia projektõppe teema on MEIE LÄÄNEMERI
Alus: KAE 14, mere ja ookeani ressursid
blogi.docx
Algus oli pidulik ...
Et lisada õppimisele tähtsust ja glamuuri tulid meile külla Eesti Mereväe Mehed...kaptenid ja madrused. Rääkisime merest ja mereohutuses, veest ja puhtast veest, mere armastusest ja paljust muust. Koos lugesime vande Läänemerele.
VAHEPÕIGE 1: MIHKLILAAT
MihkliLaadale tulid lapsed suurte saagikorvidega. Traditsioonilise ostu/müügi asemel oli vahetamine ja kinkimine.
VAHEPÕIGE 2: TAIMEKASVATUS
Kõrvitsakasvatajad Midrilinnud said saagiks hulganisti kauneid kõrvitsaid.
Kartulikasvatus andis Rõõmuritsikatele 8 kg kartuleid.
SEPTEMBER. LÄÄNEMERE ASUKOHT MAAILMAS. RIIGID MERE ÜMBER. KAART. GLOOBUS.
ESIMESED EMOTSIOONID
LAPSULIBLIKAD (2-3a).
Kõik algas sellest, et Margit tõi meile kaks värsket kala. (Ahven ja säinas).Lapsed tutvusid Maria juhendamisel: suure ja väikese kalaga, tutvusime röövkalaga. Vaatasime suhu. Arutasime, kas on emane või isane. Katsusime, nuusutasime ja maitsesime. Uurisime, mis on kõhus ja lõpuks fileerisime.
Ja siis tuli meile appi Tomi Rafaeli isa, kes harjutas last lasteaiaga. Käis ruttu kodus ja tõi gaasipõleti ja panni. Ja meie kalad saidki praetud. Kala kõrvale praadis vee küüslauguleiba. Kõik see maitses lastele väga hästi.
Eesti kaardi pealt vaatasime kus on meri ja kus on maa.
Oleme väga palju käinud mere ääres. Oleme näinud nii vaikset kui tormist merd. Oleme näinud nii tõusu, kui mööna. Sügisel oli meri väga madal. Saime lastega minna väga kaugele mere peale. See oli lastele väga põnev.
Kui ükskord oli meri vaikne, siis Sanna ütles et meri ei tööta.
Oleme vaadanud , kes elavad meres ja mis taimed kasvavad. Värvisime kala. Voolisime (rullisime)mere taimi.
Mere ääres oleme näinud parte ja luiki.
Meie lastele meeldib väga mere ääres jalutada ja vaadata erinevaid värve ja mere tujusid.
NIIDUTIRTSUD (3-4a)
Matkates jõudsime alati mere äärde, kus tutvustasime lastele Läänemerd. Vaatlesime merd ja selle värve, merereostust. Arutlesime, kuidas meie saame kaasa aidata, et merd ja loodust puhtana hoida (ei viska prahti maha).
Vaatlesime merelinde, taimi, taevast ja laevu ning nägime ka ühte kalurit. Lapsed olid ise ka agarad ,,kalapüüdjad“ kasutades õngeridvaks pilliroogu. Kaasas olid ka kühvlid- ämbrid, lapsed said mängida:kaevata-ehitada.Võtsime ka rannaliiva kaasa lasteaeda ja vaatasime seda luubiga ning võrdlesime liivakasti liivaga. Kasutasime vaatluslehti, kuhu lapsed said nähtut värvidega väljendada.
Oleme tutvunud Eesti kaardiga, kus on Läänemeri, kus on maa ja seal elavad kalad ja teised veeloomad.Lastele pakuvad huvi mereelukad ja veelinnud,mõnda oskavad nimetada.Tekkinud on küsimused-miks meie vees haid elada ei saa? Arutleme.
Joonistasime mereteemalisi pilte ja meisterdasime papist kalu ja millimallikaid oma Läänemere seina tarvis. Viimast täiendame iga mere äärest tulekuga. Kristoferi isa tegi ühel õhtul üllatuse ja tuli külla meile 2-he ise Läänemerest püütud lõhega. Lapsed said vaadelda, katsuda ja nuusatada.
MERILÕVID (3-4a)
Merilõvid teavad, et Läänemeri on meie kodumeri. Uurisime, kus asub Läänemeri Eesti kaardil ja kus maailma kaardil ning millised riigid peale Eesti asuvad veel Läänemere ääres. Lisaks saime teada, et teised rahvused kutsuvad Läänemerd ka Idamereks ja Balti mereks.
Mille poolest on Läänemeri eriline? Retkedel mere äärde uurisime, milline on Läänemere kallas ja kus on silmapiir. Vaatlesime merd ja rannikut ning kaardistasime, milline on merel ilmastik, mida ja keda merel näeme. Nii õppisime märkama, millal on meri tuuline ja millal vaikne ning leidma elutegevuse märke nii rannikult kui merelt.
MIDRILINNDUD (4-5 a)
Laste jälgimine ja kuulamine andis esimesed teejupid kätte, mida mööda Läänemere projekti arendama hakata. Esimeseks sammuks oli "Tere kala" ja meri oma erineva näoga.
Õppeaasta alustamine koos mereväelastega oli tore kogemus ning AHOI (nagu Mereväelastel on kombeks tervitada) jäi lastele meelde. Uurisime gloobust ja lugesime kaarti ning mõistmaks, kas tõesti on vesi nii võimas, et suudab kanda ja uputada, veetsime palju aega õues loodusbingot mängides ja hiljem Õ/M "Ujub või upub". Maailmakaardi ja mereatlase abil saime teada, et elame Läänemere ääres ja meil on naabrid: hommikuringis saame naabreid vahetada, armas Eesti riik aga ei saa. Samuti esimene liikumistund mere ääres oli kogemus, mis pani proovile keskendumise ja oma tähelepanu koondamise - ümbritsev keskkond ju nii põnev. Täitsime mere vaatlus lehte ja esile kerkis mere ääres olles laste poolt esimene küsimus projektõppe teema kohta: nimelt miks merelaine vahutab? Uurime ja puurime ning loodame leida koos vastuse. Arve hakkasime meelde tuletama E. Raua luuletuse "Lepatriinu mere ääres" abil ja muutes lauamängu „Reis ümber maailma“ Läänemerel seilamiseks- lapsed meisterdasid lippe omal valikul, kleepisid mänguväljale, valisid koduriigi ja alustasid laevaga sõitu. Ja me teame nüüd, mis on merepiir, samuti seda, et meri puhastab ennast ja muudab ranna välimust. Ka laste poolt valitud „oma koht“ mere ääres on alati teist nägu. Olles seal me mängime, uurime endi poolt maha jäetud jälgi ning hoolitseme/peidame oma õnnekivisi (eelnevalt laste poolt rannast leitud). Ka esimesed muinasjutud on seal kuulatud ja tantsud meremuusika (lainete kohin) saatel tantsitud.
ÕNNETRIINUD (4-5 a)
Koostasime laste abiga „Läänemere bingo“, et teaksime, mida lisaks tavapärastele nähtustele mereääres veel tähele panna. Bingo eesmärgiks on leida pildi abil reaalne vaste.
Lisaks kuulub merevaatlusele juurde erinevate trajektrooride ja sealse looduse vaatlemine. Enim on huvi pakkunud maha kukkunud lehed ja oksad. Sealhulgas vahtralehed ja neil olevad seente tekitatud laigud. Oleme saanud kinnitust, et linnas olev õhk ei ole nii saastunud, kui eeldaks, kuna seened elavad meelsamini puhtas keskkonnas.
Meile ja meie lastele väga meeldib käia mere ääres ning lõimida erinevaid õppetegevus seal olla ja sinna matkates. Vaatluseid viime läbi iga kord, eriti on fookuses muutused, mis toimuvad aastaaegade vahetumisel. Lapsed jäädvustavad vaatluslehtede, jutustamise ja pildistamise abil Läänemere piirkonda.
Lõime laste abiga rühma rääkiva seina „Läänemere kalad“. Selleks värvisime ja lõikasime erinevaid Läänemere kalu (peamiselt kilu ja räim), tapeedile maalisime mere (sõrmede ja näpuvärvide abil), tõime mereäärest liiva, erinevaid kõrkjaid, merekarpe ja vetika. Lapsed ise valisid sobivad elemendid ning tegelesid ka transportimisega.
Tutvusime erinevate Läänemere kaladega - lest, haug, latikas, räim ja kilu. Rääkisime kaladest ning vaatlesime, milline on nende välimus ja suurus. Puhastasime, küpsetasime, katsusime, maitsesime eelmainitud kalu.
Vaatlesime ja arutasime, millised riigid asuvad Läänemere ümber ning millised näevad välja nende riikide lipud. Meie rühmas on populaarseks saanud erinevate riikide lippudega memoriini mäng. Meisterdasime ise Poola lipu, mis läks suure maja seinale.
Külastasime Lennusadamat, kus meile näidati erinevaid kalu ja taimi, kelle elupaigaks on Läänemeri. Vaatlesime ja võrdlesime vee soolasust nii Läänemeres, kui teistes maailma meredes. Eelnevalt olime ka oma rühmas läbi viinud merevee soolasuse testi.
Lisaks külastasime Loodusmuuseumi virtuaalset muuseumi. Selleks näitasime seinale prožektoriga pilti ning arvuti ning hiire abil liikusime ruumis. Muuseumis kohtasime Läänemeres elavaid kalu ja loomi. Nägime krabi, eriliike kalu, vee peal linde (luik, part), taimestikku, kive ja merekarpe.
MURUMUNAD (4-5 a) Läänemere nimega olime tuttavad juba eelmine aasta, sest meie hommikuringiräpp lõppes Läänemerele tere ütlemisega.
Meie projekt algas mere ääres lihtsalt olemisega: tegime lõket, loendasime laevu, unistasime Naissaarele minekust, korjasime klaasikilde ja otsisime südamekujulisi kive.
Nähtu ja kuuldu kandsime üle oma rühma tegevustesse. Pidasime oluliseks, et lapsed aduksid, et Läänemeri on meie kodumeri ja ei ole pelgalt pilt töövihikust ning dokumentaalfilmist. Selleks lõime seoseid rühmas õpituga mere ääres ja vastupidi. Arutasime tihti, kuidas oleme merega seotud ja miks on see meie jaoks oluline.
Mereäärseid reedeid toetas kindlasti meie plakat, mida täiustame jooksvalt ja mis kannab tegevustes läbivad rolli.
Lõime pesuruumi “päris” Läänemere: tõime merevett ja kive, rannakarpe, adru. Lisame sinna jooksvalt mereäärseid leide: klaasikillud ja tõime kaasa isegi surnud ogaliku. “Mere” ümber lõime riigid ja mõistsime, et oluline on riikidevaheline koostöö.
Läänemere riike õppisime läbi Hüljes Pusa töövihiku, lippude meisterduse (joonistasime, LEGOD).
Merega tutvumist toetasid ka külastused Lennusadamasse ja meresõlmede projektiga alustamine, maalimine ja vaatlemine mere ääres. Tihti loeme ka uuesti Läänemere vande ja tõotame olla hoolivad Murumunade trobikond.
Väga lemmik on meie hommikuringi “Läänemere” räpp, sest riimide loomine oli iga hommiku väljakutse ja tekitas väga suurt elevust alati.
MÜRAKARUD (5-6a)
Rühmas uurime gloobust, kaarti – vaatluse käigus tulevad kasutusele uued mõisted: "merepiir", "naaberriik" - arutelu/vestlus. Kes on meie naaberriigid? Uurime kaardilt nende asukohti, suurust, lippe. Meisterdasime naaberriikide lipud ning enda riigi - Läti lipu panid lapsed galeriis asuvale kaartile. Vestlus naabriks olemise, koostöö teemadel.
Retk mere äärde. Mõiste "merepiir" looduses – maa lõpeb ja algab vee/merepiir.
Alustame vaatluslehe täitmistega - grupitööna. Teemad jaotasime vaatlusgruppidel järgmiselt: ilmastiku jälgijad; inimtegevus merel, mere ääres; mereloomad-linnud. Meeskonnad vaatlesid/märkasid, uurisid olustikku. Hiljem dokumenteerisid koos enda meeskonnaga vaatluslehe. Tekkinud küsimused said aluseks edasiseks uurimiseks, arutluseks.
Septembris saime mitmel korral tänu kalameestele rühmas tutvuda erinevate kaladega: lest, räim,forell, ahven. Põnevust ja elevust tekitas kalade katsumine, rookimine ja fileerimine.
RÕÕMURITSIKAD (6-7a) Tutvusime Läänemere asukoha ja naaberriikidega.
Uurisime kaarti, naaberriikide lippe. Osalesime ranniku koristus talgutel. Täitsime reedeti vaatluslehti mere ääres.
Lapsed pildistasid mere äärset loodust ja merd- pildistamine väga meeldib ja lapsed oskavad märgata pisidetaile, üksikuid värvikilde sügisesesn looduses.
Otsustasime, et meie keskendume Saksamaale ja meisterdasime taaskasutusmaterjalidest meremaketi(kahepoolse)- esimene pool hõlmab Läänemere kaarti koos naaberriikide ja nende riigilppudega- lastele lippude teema väga meeldis
Hommikuti vaatame Läänemere sadamatest ja merest dokumentaalfilme. Lastele meeldib väga vaadata veealust maailma. Lastel on lai silmaring ja omavahel arutletakse veepuhtuse teemadel. Paljud jagavad oma reisimuljeid Läänemere äärsetesse riikidesse.
Oktoobris käisime õppekäigul Sõõriku rabas Aegviidus.
MESIMUMMID (6-7 a) Oleme moodustanud rühmas MERELASTE VABARIIGI, kus ühise arutelu ja hääletuse tulemusena saime PRESIDENDI, MEREVAATLEJA ja ILMAVAATLEJA. Joonistasime ka RIIGILIPU (see valiti erinevate kavandite hulgast ühiselt välja).
Vaatasime ja tutvusime Läänemere äärsete maadega. Joonistasime suure Läänemere kaardi, värvisime, kandsime peale riigid ja pealinnad ning joonistasime riigilipud.
Esimesel käigul mere äärde, moodustasime kolm erinevat riigikest, kes ühiselt jällegi panid oma maadele nimed – MERETEEMANT, KAPTENITE KLUBI ja LÄÄNEMERI. Sealsamas valiti maamõõtjad, kes mõõtsid sammudega maad ja panid piirid paika. Meeskonnad on kaardistanud oma maad ja teinud rühmas üksteisele esitlusi, joonistanud lippe ja need valmis meisterdanud. Käime igal reedel mere ääres „oma maadel“...Lippudega tegelased ees ja teised uhkelt järgi....
Maailmakoristuse talgud Läänemere rannal.
VAHEPÕIGE 3: MAAILMAKORISTUS TALGUD
MOODUSTAME ÜHESKOOS „LÄÄNEMERE KETI“ 3.NOVEMBRIL, KELL 10.30,
VÕTAME OSA GLOBAL ACTION DAY –ST.
Meie keskkonnatöörühma lapsed koostasid sõnumi Läänemerele :
„ ARMASTAN SIND, LÄÄNEMERI JA HOIAN SINU RANNIKU PUHTANA!“
( Tõlgime sõnumi 9 erinevasse Läänemere-äärsete riikide keelde ja kirjutame selle teatepulgale).
Osaleme sel sügisel kliimamuutustele aktiivse tähelepanu tõmbamise RAHVUSVAHELISES KAMPAANIAS „ RUNNING OUT OF TIME“.
Põhiürituseks on 7776 km pikkune teatejooks, mis toimub Šotimaalt Egiptusesse, läbides 18 riiki. Sinna kutsutakse teele jäävate riikide rohekoole osalema joostes või jalgrattaga.
Eesmärk on teatepulgana kohale viia sõnum kliimakohtumise COP27 korraldajatele, milles sisaldub teade, et kliimamuutustega tegelemiseks saab aeg kohe otsa.
VAHEPÕIGE 4: GLOBAL ACTION DAY
SINA VAATA ETTE,
ET SA EI KUKU VETTE!
MUIDU OLED NAGU HÜLJES,
VUNTSID EES JA SABA KÜLJES.
SINA VAATA ETTE,
ET SA EI KUKU VETTE!
MUIDU OLED NAGU PRINGEL
SULAD VEES KUI SUHKRUKRINGEL.
SINA VAATA ETTE,
ET SA EI KUKU VETTE!
MUIDU OLED NAGU TUUR
KILU KÕRVAL HULLULT SUUR.
SINA VAATA ETTE,
ET SA EI KUKU VETTE!
MUIDU OLED NAGU NASTIK,
KELLE ONUPOEG ON RÄSTIK.
SINA VAATA ETTE,
ET SA EI KUKU VETTE!
MUIDU OLED PUNNIS TIGU
KELLE LEMMIKSÖÖK ON ADRU.
SINA VAATA ETTE,
ET SA EI KUKU VETTE!
MUIDU OLED TURSAKALA,
KES KÄIB MEREPÕHJAS JALA.
SINA VAATA ETTE,
ET SA EI KUKU VETTE!
MUIDU OLED MERIKOTKAS,
KELLEL PÄIKE NOKA OTSAS.
SINA VAATA ETTE,
ET SA EI KUKU VETTE!
MUIDU OLED LÄBIMÄRG
VETIKAS SUL PEAS KUI PÄRG.
OKTOOBER - NOVEMBER . LÄÄNEMERE ELUKESKKOND: KALAD, LOOMAD, TAIMESTIK
MERILÕVID. Merilõvid tutvusid Läänemere tähtsamate kalaliikidega. Uurisime, millised on parvekalad, millised on röövkalad ja miks on räim Eesti rahvuskala. Tutvusime kaladega lähemalt , õppides tundma kalade välisehitust ja tähtsamaid elundeid. Tõdesime, et kalaliike Läänemeres on palju. Selleks, et neid veelgi paremini tundma õppida, kehastusime kalameesteks ja mängisime kalapüüdmismängu. Nii saime püütud kalu määrata ja neid omavahel võrrelda.Lisaks saime teada, et väiksemad ,alamõõdulised kalad tuleb merre tagasi lasta. Kuidas kalad vett joovad? Sellele küsimusele leidsime vastuse, vaadates loodushariduslikku filmi „ Miks kalad ära ei upu?“.
Kelle koduks on meri ja rannik? Läänemere elurikkust uurides koostasime rühma seinale Story Line meetodil Läänemere elukoosluse plakati, lisades maalitud merele kahe kuu jooksul tähtsamaid taimi ja puid, mida oleme mere ääres käies märganud. Lisasime plakatile ka tähtsamad merelinnud, viigerhülged ja kalad. Tunneme nüüd Läänemerel elavaid tähtsamaid linnu – ja loomaliike, taimi ja kalu. Elukoosluse plakatit uurides püüdsime alati kindlaks teha, kas igal liigil on kõik eluks vajalik olemas. Mõistame, kuidas looduses on kõik omavahel seotud ja miks erinevate liikide märkamine ja tundmine on oluline.
Rannas olles tegime koos Murumunadega lõket - ikka ise lõkke aseme tegemine, ise lõkke süütamine, ise lõkke "elus" hoidmine ning ise lõkke kustutamine. Viinerite jaoks sobiliku puuoksa leidmine, mõiste "peenike" ja mittesobiliku ehk mõiste "jäme" välja praakimine. Kui viiner liiva sisse kukkus, siis nutsime kui olime loovad ja meisterdasime kiige lauajupist/puunotist, siis rõõmustasime jne.
MIDRILINNUD. Oktoober: Meri on näidanud meile juba mitut nägu, laste tähelepanu köitsid sel kuul eriti lained ning tuuline ilm pani puud kohisema. Kogesime, et kõrkjate korjamine palja käega võib haiget teha (lehe servad teravad) ning sooviga merele "tere" öelda, võib laine väga kergesti kummikusse pugeda. Ja millist elevust tekitas- luikede nägemine, loendamine - neid oli nii palju. Sellest elevusest oli rõõm kinni haarata ja luikedest veidi põhjalikumalt rääkida. Uurisime piltidelt, muinasjutt „Inetu pardipoeg“ viis meie tee veelindude poegadeni, samuti aitas teema arengule kaasa memori „Veelinnud“ - eeliseks oli lisaks toredale ajaviitele ka lindude tundmaõppimine. Rannast leitud linnusulg oli küll ilus aga kas ka puhas? Luubiga merekarpide uurimine nõudis pingutust, samuti rühmas maalirulliga mere maalimine, kalade vaatlus. Kala kehaosad meile teada (lahkasime, praadisime, sõime) samuti veekogud porilombist mereni.
November: Nüüd võtsime esimest korda fotoaparaadid mere äärde kaasa. Galerii tuli vägagi kirju: kivi, laev, meri, sõbra nina, kummikud jne. Sügisene meri läbi laste silmade on olemas nii pildi kui joonistuste näol. Eelnevatel nädalatel avastatu ja rühmas omandatud uued teadmised (Läänemere äärsed riigid, kalad armastavad puhast vett, kala kehaosad - vajalikkus) sai kinnistatud Viimsi Rannarahva Muuseumis, kus me osalesime lastega teematunnis "Olen mere sõber". Samuti tuli meile rühma külla elukutseline kalur, kes tutvustas kalamehe elu ja olu - kes jäi võrku ja kes pääses? Uudistades lasteaia galeriis olevat rääkivat seina oleme nüüd lastega jõudnud hallhülgeni (visuaalne välimus) ning mere ääres olles lapsed avastasid kalade “lasteaia” ehk siis madal vesi, mitmesugused vetikate puhmad ja kivide servaalused. Toimus võrdlemine, loendamine, joonistamine ja meisterdamine. Hoogsalt lapsed ise täiendavad meie kõigi teadmisi võttes rühma kaasa raamatuid erinevatest mereloomadest ning mere ääres olles otsime aktiivselt jälgi, mida me veel ei tunne -lootuses, et ehk on hüljes?
MURUMUNAD.
Mere ääres jalutamine, Hüljes Pusaga arutelud, rühmas toetavad tegevused aitasid kaasa Läänemere elukeskkonna tutvumisel ja mõistmisel. Väga toetavad olid Lennusadamama külastused, kus saime kinnitust, kui oluline on iga taime- ja loomaliigi roll Läänemere ökosüsteemis. Mis juhtub, kui toitumisahel katkeb? Mängisime seda lõngakera mängu abil läbi ja tunnetasime, et kui oluline on igaüks meist. Arutasime selle üle, kuidas saame meie sellele teemale kaasa rääkida lihtsate tegevuste kaudu: kustutame tulesid ja tõstame taldrikule toitu alati nii palju, kui jaksame ära süüa. Oluline oli endiselt ENDA ROLLI nägemine selles ökosüsteemis.
KULDPÕRNIKAD. Õppekäikudel saime uusi teadmisi mere taimedest, loomadest ja toidupüramiidist (suurem sööb väiksemat). Saime teada ka kuidas prügi loodust muudab ja kuidas meie saaksime oma osa anda puhtama keskonna heaks.
Oleme tutvunud erinevate kaladega: lest, latikas, ahven, kilu, räim, haug. Võrdlesime nende välimusi, suurust, raskust, värvi, kuju. Lahti lõigates saime teada, milline on kala seest- luustik, soolestik, aju, silmad, hambad jne. Hiljem küpsetasime kala ära ja saime teada, kuidas ta maitseb.
Vaatlesime kala värvust ja taimestikku ja arutlesime, miks on läänemere kalad just sellise värvusega, kuidas see neile kasuks tuleb.
Mere äärest oleme leidnud ardu, mille tõime lasteaega ja kuivatasime ära, et seda uurida javaadelda- millise kujuga ta on, suurus, värvus enne märjana, ja pärast kuivana.
Mere ääres käies vaatlesime, millised muutused ajaga toimusid- sügisvärvid, vahel oli laevu rohkem , vahel vähem, vahel olid laevad ühtepidi, teinekord teistpidi. Vahel nägime kalamehi, vahel rohkem linde, vahel vähem. Vahel olid linnud lähemal ja siis kaugemal. Vahel oli meri rahulik, vahel aga tormine. Nägime, kuidas Meie vaatluskohal oli meri lähemale tulnud ja selle adru täis ajanud (tundsime seda ka üsna tugevast lõhnast). Vahetasime enda vaatluskohta, kuna adru oli hunnikus ja vesi peaaegu jalgeall. Avastasime ka, et kivid on vahel suuremad ja neid on rohkem ja vahel olid nad väiksemad ja kive oli ka vähem.
Mere ääres oleme uurinud, mida meri on kaldale uhtunud. Katsetanud sellega, mis leiame mere äärest, kas ujub või upub. Lastele tuli suure üllatusena, et puit ujub, kuid kivi puhul olid nad üsna kindlad, et see upub.
Mere äärest võtsime kaasa liiva ja merevett. Uurisime ja võrdlesime merevett kraaniveega ja sopaloigu veega. Mere äärest toodud liiva võrdlesime liivakastis oleva liivaga. Peale selle uurisime, milliseid puid on meil läänemere kaldal ja kuidas need sügisega muutuvad. Vaatlesime, kuidas nende juured on kaldas ja tüved viltu vajunud.
MÜRAKARUD.
Oktoober: Iga nädala esmaspäeval on meil õuesõpe mere ääres: Katrin Väljataga raamatust "Ümarmudil otsib kodu" lugude ettelugemine, uute mõistete selgitamine, arutelud. Vaatluslehe täitmine jätkub endiselt grupitööna. Jälgime põnevusega elutegevust merel - laevu, linde (luiged, pardid). Rannalt otsime ja leiame "aardeid" ja väikseid millimallikaid. Tegevused väikestes gruppides - uuritakse erinevaid leide, märkamisi. Toome rannast kaasa punavetikat ja kõrsi. Uurime merepõhjas olevaid mustreid - arutleme kuidas need sinna tekivad? Kõnnime vees, kuulame "merejuttu" (kuulamise kogemine VM harjutus). Kala kasvamise mõisted "mari", "maim". Uurime ja kinnistame kala kehaosasid (keha, pea, uimed, saba, ujupõis – uus mõiste) katsume kala hambaid ning fileerime kala. Fileed maitsestame soola ja kalamaitseainega ning praeme kohe ära. Selle kuu jooksul oleme rühmas vaadelnud, uurinud ja lõiganud mitmeid kalu. Põnevust tekitas kala sees olev ujupõis – rääkisime miks on see vajalik kalale.
November: Uus kuu algab väljasõiduga Viimsi Rannarahva muuseumisse - osaleme muuseumitunnis "Olen mere sõber" – saame teada kes elavad meie Läänemeres, kuidas hoida merd puhtana (prügi sorteerimine kodus, lasteaias, tööl – praktiline mäng). Tööleht – otsi pildilt ja tõmba maha ese, mis ei sobi merre. Kalapilt - voltimine ja värvimine. Eestis püütud kõige suuremad kalad - mõõdame laste pikkuseid puidust valmistatud kaladega ja proovime tõsta ka kõige raskema kala kaalu (kott kividega).
Rühmas käis külas meil ka kalamees. Ta tutvustas meile kalu, kes elavad meie Läänemeres. Vaatame ja uurime ka erinevaid kalapüügi vahendeid. Proovisime järele, kas kalamehel kaasas oleva võrguga saab püüda räimi või lesta – räim mahtus võrgusilmast läbi, järelikult selle võrguga saab püüda suuremaid kalu. Mere ääres käies õpime mängime ka meremäng "Veekogumäng" ja "Kaldale, merre, üle“ Novembri kuu lõpus saab meil läbiloetud Katrin Väljataga raamat „Ümarmudil otsib kodu“. Lisaks sellele oleme vaadanud arvutist filme hüljestest ja kormoranidest. Mere elanikond on lastes palju elevust tekitanud.
RÕÕMURITSIKAD. Vaatasime dokumentaalfilme merealusest maailmast
Korjasime rannast adru-milleks kasulik mereelanikule ja inimtegevusele.
Tutvusime erinevate Läänemere kalade ja loomadega.
Hallhüljes oli meie uurimuses- mida sööb ja kuidas elab?
Uurisime kalu-fileerisime, soolasime, praadisime. Tutvusime paljude erinevate liikidega.
Kirjutasime ja lugesime erinevate kalade nimetusi.
Meisterdasime kalu –isadepäevaks õmblesime kangast talisman kalad , värvisime-lõikasime kalu. Meisterdasime fooliumist kalu.
Kangast ja lõngast millimallikaid
Paberist vetikaid ja adru
Voolisime savist ja plastiliinist hülgeid ja kalu.
Täitsime vaatluslehti ja saime pildile rannakaluri, kes vedas köiega paati rannale.
Lastele meeldisid eriti dokumentaalfilmid- ilus pilt ja rahustav muusika
Mereäärsed minimatkad on samuti lastele väga oodatud
MESIMUMMID. Korraldasime oma rühmas tiimide maade esitluse, mis sisuliselt tähendas seda, et iga tiim tuli oma plakatiga teiste ette ja hakkas tutvustama oma maad. Me ei olnud mitte kunagi midagi sellist teinud aga kuidagi tuli see lastel väga loomulikult ja meeleolukalt välja. Tutvustused olid väga põhjalikud ning fantaasiarohked (ühel tiimil olid flamingod näiteks). Esitati palju küsimusi. Igati eelkooli ealiste laste vääriline.
Flamingodega seoses tekkis rühmas vaidlus väite üle:“Kas flamingod lendavad?“. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui guugeldasime flamingosid ja saime väga palju huvitavaid fakte nende suurte ja ilusate lindude kohta teada. Leppisime kokku, et kuna flamingod on väga suured linnud ja elavad suurtes kolooniates, siis meil päriselt nad ei ela...aga mängult võib ju kõike ette kujutada...
Tegime katseid veega. Nimelt panime nelja erinevasse klaasi ühe palju vett aga erineva koguse soola:
· Jõed/järved – soola ei lisa
· Läänemeri Eestis – 1 lusikatäis 1liitri vee kohta
· Läänemeri Taanis – 3 lusikatäit 1 liitri vee kohta
· Ookeanis – 5 lusikatäit 1 liitri vee kohta
Tegime ka muusikat. Panime viide klaasi vett, igasse klaasi erineva koguse ja hakkasime pulkadega vastu klaasi lüües helisid kuulatama. Olidki erinevad helid. Lõpuks mängisime klaasidega loo „Sepapoisid“ nii hästi kui oskasime.
Vaatasime informatiivseid dokumentaalfilme Läänemere kohta, kust saime teada 3 põhilist fakti, vähemalt meie meelest:
1. Läänemeri on 13000-14000 aastat tagasi saanud merestaatuse – enne oli ta Balti Jääpaisjärv
2. Läänemeri on kõige magedam meri maailmas – kõige soolasem on Surnumeri
3. Tuhandete aastate pärast on oht, et Saaremaa ja Hiiumaa ning teised Eesti saared kasvavad mandriga kokku – kliima soojenemine
Kui me käisime mere ääres terve lasteaiaga tõotust andmas, oli meiega kaasas kaks Saksamaalt tulnud lasteaia õpetajaks õppivat noort naist. Nad tegid meiega kõike kaasa ja üks nendest maitses meie merevett, mille peale ta küsis „Kas teie merevesi on mage?“. Vastasin, et meie merevesi on meie jaoks väga soolane, kui ta peaks suhu sattuma, mis peale tema ütles, et Saksamaal on vesi palju soolasem. Hakkasime arutama miks see nii on ja jõudsime järeldusele, et nemad elavad prakstiliselt Taani väinade ääres, kust see soolane vesi meile ju pääsebki.
Septembris lahkasime erinevaid kalu ja määrasime nende kehaosade ja sisikonna nimetusi. Nüüd tuletasime uuesti meelde meisterdades metsast korjatud ja kuivatatud puupulkadest kalad. Mängisime Bussimängu, kus peatusteks olid kalade pildid ja bussis sõitjad arvasid kala välimuse järgi, mis kaladega tegu oli. Ladusime kalade nimetusi „mänguarvutites“, loendasime tähti, mõõtsime pikkust ja laiust, arvutasime, võrdlesime, joonistasime...
Jõudsime haugi ja lesta põhjalikult läbi töötada, saades nii välimuse, elukeskkonna kui toiduahela kohta teada väga palju uusi ja huvitavaid fakte.
Tõime mere äärest kaasa erinevaid vetikaid, mida uurisime luupidega ja saades ka nende kohta palju uut ja põnevat teada.
Korjasime ka erinevaid kõrrelisi, mis mere ääres kasvavad ja määrasime google abil nende liike.
Tassisime liiva, kive, teokarpe ja prügi...Tegime oma terraariumisse mereranna, kuhu rühma poolsele terraariumi seinale kleebime kalad, mida oleme õppinud.
Samal ajal käime ka igal reedel Merelaste Vabariigis, täiendame oma onne, avastame igal käigul midagi uut ja põnevat ning mängime erinevaid meremänge.
Kuna lapsed on juba mitu aastat saanud jõulukingiks elamuskingituse, siis otsustasime ka oma rühma isadele kinkida ühe toreda hommikupooliku koos lastega nende Merelaste Vabariigis. Enne, kui me nad sinna viisime, söötsime neil ikka rühmas kõhud riisiputru täis ja siis ühises rivis koos lippudega suundusimegi mere äärde. Mängisime seal erinevaid võistlusmänge ja meremänge, korraldasime meeskondade viktoriini ja grillisime viinereid ning leiba lõkkel. Meil oli üli lõbus ja kõigi aegade kõige ägedam isadepäeva pidu!...ja seda mitte ainult laste ja õpetajate meelest vaid ka isad olid aktsioonis! Tundub, et ka emad peavad endid valmis panema emadepäevaks!
DETSEMBER. MEREKUNST
LAPSULIBLIKAD. Jätkuvalt käime aktiivselt mere ääres. Lastele meeldib mere ääres toimetada. Lapsed korjavad erinevaid asju. ( kivid, teokarbid, taimed jne.)Mere ääres meeldib lastel pulkadega liivale ja lumele joonistada.
Korjasime mere äärest erinevaid taimi. Neid kasutasime rühmas jõulu kaunistusteks. See oli ka omamoodi katse. Mis juhtub taimega toas, kui ei ole vett.
Ilmad läksid väga külmaks ja siis otsustasime teha jääkunsti. Tegime jäälaterna. Panime nõu sisse erinevaid asju, mida oleme mere äärest toonud.(kivid, taimed jne.) Siis panime vee. Jätsime nõu õue. Lastele oli suur üllatus mis õues veega juhtus.
MERILÕVID. Merekunstikuul sorteerisime ära kõik mere äärest kogutud aarded ja loodusliku materjali ning lõime suurtest ja väikestest kivikestest, kõrkjatest, pilliroost ja teokarpidest mandala. Ringikujulise mandala keskmesse paigutasime kõige suuremad kivid ning servadesse ladusime väikestest kividest ringid. Arvestasime sellega, et meie mandalas valitseks sümmeetria, korduksid motiivid ja mustrid. Ühise mandala loomine arendas nii matemaatilist mõtlemist, kujutlusvõimet kui ka koostööoskust. Igaüks sai mandalasse paigutada enda jaoks tähendusliku kivi ja muuta mandala kuju vastavalt soovile.
Mere ääres käies leidsime alati huvitavaid kive ja veendusime selles, et kõik kivid on erinevad. Värvisime suuri , mere äärest leitud kive, joonistades kividele talviseid mustreid. Lisaks meisterdasime grupitööna kollaaže mere äärest kogutud pilliroovartest, kuivanud põisadrust, linnusulgedest ja rannale uhutud klaasikildudest. Iga grupp sai valida enda kollaaži loomiseks erinevaid mereäärseid leide. Kui ühte kollaaži kaunistas suur kajakasulg, siis teist merevees ümaraks lihvitud klaasikild või pruunikas põisadru. Kollaažid said väga erinäolised, pakkudes lastele loomisrõõmu ja arendades nii loovust kui ka fantaasiat.
NIIDUTIRTSUD.
MURUMUNAD. Talvehakul kogutud klaasikillud, rannakarbid ja ajupuit läksid nii paatide ,
kui jõuluehete meisterdamiseks,
aga ka trips-traps-trulli mängimiseks.
Ja kõige huvitavam oli näiteks maailma uurida läbi värvilise klaasikillu.
MIDRILINNUD. Detsembrikuus sidusime merekunsti jõuludega. Ootamatult ja korraga sadas väga palju lund maha, mistõttu eelnevalt planeeritud merekarpide korjamine jäi algselt soiku. Vaatlesime ja võrdlesime hoopis juba varasematel jalutuskäikudel korjatud merekarpe näiteks ookeani äärest korjatutega ning meisterdasime kuuseehteid nii enda kui kodu kuuskede ehtimiseks. Eriti meeldis lastele meisterdada merekarpidest lumememmesi – auk sisse ja taaskord jõuluilu olemas. Suurema tähelepanu sai meie poolt pilliroog, proovisime teha neist nii öelda looduslikke joogikõrsi kui ka paate, taaskord mäng „Ujub või upub“, hiljem kasutasime samu paate aga hoopis kuuskede meisterdamiseks – nii sündisid laste poolt armsad kleepetööd. Peale selle ka meie rühma jõuluakent kaunistavad seekord pilliroo puhmad. Korjates mere äärest pilliroogu ja ootamatult tulnud suur soov istuda – mida teha? Lapsed olid nutikad ja nii saigi kiirelt pilliroost näiteks istumispadi tehtud – laste mõte/lahendus. Mere poolt uhutud klaasikilde me aga kogume usinalt edasi, et siis kevadel neist üks vahva tuulekell meisterdada.
ÕNNETRIINUD. Meie „Merekunsti“ projekt algas talvise mere vaatluse ja pildistamisega. Vaatluse ajal võrdlesime, millised muutused on toimunud meres kaugemal, kui ka kaldal. Lapsed märkasid, et kõik oli lumine ja valge. Seejärel lapsed pildistasid talvist merd ning huvitav oli hiljem vaadata, mida keegi märkas ja pidas oluliseks pildile saada. Hiljem saime ka rühmas vaadata ja võrrelda pilte, mida tegime sügisel ja mida tegime talvel. Koos võrreldes tulid erinevused eriti esile. Peamiselt märgati, et sügisel oli palju rohkem värve, kui talvel. Aeg-ajalt lapsed juba oma algatuslikult jälgivad tähelepanelikult, mida nad mereäärest leiavad ning korjavad, vaatlevad ja arutlevad leitud asjade üle.
Alustasime ka merekunsti loomist rühma. Meie eesmärgiks oli eelnevalt mereäärest korjatud liiv, kõrrelised, merekarbid, kivid liimida ühele pildile, mida hiljem rühmas vaadata. Projekt jäi hetkel poolikuks, kuid plaanime jätkata jaanuari alguses. Lisaks maalitud merele ning liimitud liivale on kavas maalida ära väikesed kivid, kellest teeme kalad.
Seoses projektiga oli väga vahva tähelepanek, kuidas lapsed on samuti Läänemere teema omaks võtnud. Õhtusel ajal õues olles, kui lastel oli vaba mäng, siis paar last otsustasid, et nad on kalamehed. Hoovi tekkinud veelomp oli neil meri ning seejärel panid „merre“ mänguasjadest väljamõeldud „kalad“ ning labidad olid neil õngedeks. See oli nii põnev mäng neile ning ka teised lapsed tundsid sellevastu huvi ja liitusid nendega. Eriti armas oli, kui üks laps väga keskendunult püüdis kalu ning samal ajal näitas meile ning nimetas erinevaid Läänemere kalu, keda ta parasjagu püüab.
MÜRAKARUD. Igal nädalal kui käisime mere ääres, otsisid lapsed alati „aardeid“ – klaasikillukesi, erinevaid karpe, põnevat ajupuitu, pilliroogu. Korjatud „meresaadustest“ meisterdasime koos ühispildi millele lapsed panid pealkirjaks „Jõulud merel“. Iga laps andis oma panuse aluse värvimise, kujundamisel. Merevarandust kasutasime looduse, lindude ja mereloomade tegemisel. Lapsed õppisid tausta kujundamist, kuumaliimi kasutamist. Arutlesime kuidas klaasikillust saame teha linnu, oksast hüljese, ajupuidust paadi. Lapsed jutustasid valmis pildi järgi.
RÕÕMURITSIKAD. Lapsed tutvusid ja said osa erinevatest merekunsti tahkudest. Alati ei peagi minema otseselt mere äärde kuigi mere ääres käimine on kujunenud laste lemmik kohaks.
Külastasime KUMU näitust „Hõljuvad õied igaviku meres“ kus lapsed said tunnetuse merelainetes olemisest, see oli tõeline „wau“efekt.
Lapsed said teha keti ja merevärvidega kunsti ning vaadata enda ja kaaslaste töid, mida pilt meenutab. Samamoodi jälgisime mereääres lumekooke, mida meri on „voolinud“ ja külmunud adru, mis kuju miski meenutab. Laste loovus on tipus ja variante tuli „lennult“
Voolime savist ja plastiliinist mereloomi ja kalasid.
Merekunstiga jätkame projekti lõpuni- praegu käib klaasikildude korjamine, kogume rühmas purki ja loodame kevadel teha uhke „klaasikillu“ pildi (lumi natuke pidurdab)
Teokarbid on samuti kogumisel- plaan on teha emadepäevaks kingid.
Lapsed on väga hästi õppinud nägema pisidetaile, pildistavad ja väärtustavad merekunsti- ei lähe jalaga lõhkuma, vaid jagavad kaaslasega oma avastusi.
MESIMUMMID. Suur lumi tuli varakult maha, juba detsembri alguses. Sellest lähtuvalt olime väga õnnelikud, et olime juba rühmas terraariumi valmis meisterdanud mere äärest toodud kraamiga. Aga alles oli veel prügi, mis me olime kaasa toonud ja ei osanud seda kusagile panna. Mõtlesime ja arutasime ning leidsime, et kõige parem on ehitada jälle robot (eelmisel aastal sai väga äge robot valmis ehitatud), kes „õgiks“ meie mere äärest toodud prügi ära. Kuna meie rühm tegeleb ka taaskasutusega intensiivsemalt, siis olime jälle kogunud palju sellist olmeprügi, millest saaks midagi ehitada.
Moodustasime põhitiimi, kes kavandab ja panustab rohkem roboti valmimiseks. Sai valitud ka tiimijuht. Ülejäänud lapsed meisterdasid lihtsalt väiksemaid allveelaevu jms. Igaüks sai oma loovust kasutada ja teha seda, mis talle meeldib. Robot valmis mitme päeva jooksul.
Õppisime:
ü Kinnistasime taaskasutuse võimalusi (Mina ja kk)
ü Arutelu, planeerimine, ülesannete jaotamine omavahel – koostöö oskuste lihvimine ja kinnistamine (Sotsiaalsed oskused)
ü Mõõtrmine, hulkade võrdlemine, esemete asukoha määramine teiste esemete suhtes, mõistete kinnistamine: ALLA-PEAL – ÜLEVAL, SUUREM-VÄIKSEM, PAREMAL-VASAKUL...materjalid, geomeetrilised kujundid ( matemaatika)
ü Jutustamisoskus, enda arusaadavaks tegemine ehk oskus kasutada tegevust iseloomustavaid sõnu...(keel ja kõne)
ü Kunst
ü Lõbus ja loov mäng
KULDPÕRNIKAD. Detsembrikuus oli eesmärgiks valmistada midagi mere äärest sügisel korjatud materjalidest.
Vaatlesime üle materjalid, mida olime korjanud mere äärest ja arutlesime, mida ja mille jaoks saaksime meisterdada.
Avastasime, et meil on huvitava kujuga ajupuitu, lihvitud nurkadega klaasi ja teokarpe.
Kuna tegemist on jõulukuuga, siis sai ühiselt otsustatud, et meisterdame akna kaunistuse- mere teemalise.
Valmis sai meisterdatud aknakaunistus- purjekas koos lisadega.
Valida tuli sobiva suurusega alus ja sinna sobiv mast- laiem, kitsam. Puurida auk ja sobitada sinna masti puri. Lihvitud servadega klaasist sai kleebitud tamiilile helki andvad lisad.
VAHEPÕIGE 5: RAHVUSVAHELINE SOOJA KAMPSUNI PÄEV
Belgia Rohelise Kooli programmist alguse saanud päeval juhtisime tähelepanu soojusenergia kasutusele ja säästmisele. Hommikusel pimedal ajal me rühmades tulesid põlema ei pannud. Olime hoopis õues. Mängisime, sõime hommiku putru ja võimlesime ... õues. Pärast saalis olime kõik koos ja arutasime mis asjad on kasvuhoonegaasid, miks on maakeral palavik, ja kuidas kliimamuutused mõjutavad meie kodukoha loodust.
VAHEPÕIGE 6: ÕPETAJATE KOOLITUS KLIIMAMUUTUSTEST
Noor kliimateadlane Kristiina Joon andis meile kaasaegseid lähenemisi ja arusaamasid maailmas toimuvast. Mängisime KliimaKooli mänge ja päeva lõpuks pidime tõdema, et kui meil on Sellised Noored Teadlased, siis on meie, Eesti haridus, tõesti maailmatasemel.
JAANUAR. MERETEADUS
MERILÕVID said mereteaduse kuul erinevate katsete abil teada palju huvitavaid fakte nii Läänemere kui ka vee erinevate olekute kohta. Vaatlustulemuste abil õppisime sõnastama vee omadusi – vesi on läbipaistev, maitsetu, vedel. Tekitasime ise „JÄÄAJA” külmutades vett kui õues olid miinuskraadid ja sulatasime jääkuubikuid hiljem toas. Nii mõistsime, et vesi võib looduses esineda ka tahkel kujul – jääna. Leidsime vastused küsimustele, millal vesi külmub ja miks jää toas sulab. Uurisime ka seda, millised ained kiirendavad jää sulamist, katsetades seda erinevate maitseainetega. Tõdesime, et vee olek sõltub temperatuurist ning nii on ka Läänemeri külmal talvel jäätunud ja soojadel talvedel jäävaba.
Kuidas inimtegevuse tagajärjel merevesi reostub? Veereostuse katse läbiviimisel uurisime, kuidas vesi veekogudes ringleb, kuidas võib prügi ja reovesi vette sattuda ning miks on prügi veeloomadele ja lindudele ohtlik .Võrdlesime puhast ja reostunud vett.
Viisime läbi ka katse „ Ujub või upub?” ning veendusime, et rasked esemed vajuvad põhja ning kergemad jäävad pinnale.
Läänemere soolsust uurides võrdlesime magedat ja soolast vett ning saime teada, et merevesi on soolane. Katse kanamunaga näitas meile, kuidas soolases vees jääb muna pinnale aga magedas vees vajub põhja. Mõistsime seeläbi, miks inimesel on soolases merevees lihtsam ujuda ja pinnal püsida kui näiteks magedas järvevees.
Koostasime plaani, kuidas vesi looduses ringleb ning tegime katse, kuidas pilvest tulevad piisad vees lahustuvad. Erilist põnevust tekitas katse, kus lisasime purki erinevaid aineid, uurides, kuidas need omavahel reageerivad. Nii tekitasime pudelisse ka vee gaasilise oleku ning jälgisime, kuidas gaas pudelist välja purskab. Teaduskatseid teha oli põnev ja avastamisrõõmu oli väikestel teadlastel mereteaduse kuul palju.
MESIMUMMID. Mis saab veel parem olla,kui katsetada, proovida, segada, natuke hulluks minna...Siin on aktiivselt haaratud/kaasatud ka meie kõik meeled...kaasa arvatud põnevus – kas õnnestub või mitte...miks õnnestub või ei õnnestu?...kuidas saaks veel teha,täiustada, midagi hoopis ära jätta või asendada?
Kordamine on tarkuse ema. Sestap alustasime sellest, et arutasime üheskoos, mis see vesi on ja millised on vee olekud. Koostasime mõistekaardid.
Seejärel seadsime sisse Mesimummide Merelabori,kus katseid teha ja kuhu panna välja kõik, mis katseteks vaja – erinevad anumad, katseklaasid, kannud, suurendusklaasid, mere äärest toodud kraam...Vanemad tõid meile äädikat, toiduvärve, pipette...
Ja siis läks lahti! Saime teada, mis on veeaur, udu, kuidas tekib, miks mõnes kohas on udu paksem/tihedam ja mõnes kohas mitte...Saime teada, et erinevad ained on paksemad/tihkemad, teised jällegi vedelamad...Mõned ained on aktiivsemad, teised mitte...kuidas värvid segunevad...kuidas saab ise vulkaani tekitada...miks mõned asjad/esemed ujuvad, teised upuvad..Kuna üsna ruttu sai selgeks, et kõiki katseid nagunii ise teha ei jõua, siis vaatasime neid ka suurel ekraanil ja arutasime, miks lõpptulemus just selline oli. Mõne katse tegime siiski ka ise järgi.
Käisime ühe lapsevanema eestvedamisel ja organiseerimisel ka TTÜ-s, kus räägiti meile elektrist, pandi see purki ja tehti pauku. Proovisime kartulist elektrit välja võluda, kuid see katse meil ei õnnestunud kahjuks. Saime klassiruumis droone lennutada ja vaatasime, kuidas töötab 3D printer. 3D printeriga olid head õpetajad meile valmistanud ka kaasa viimiseks mänguasjad. Muide, õpetaja sõnul tuleks 3D printeriga mänguasjade valmistamine lõppkokkuvõttes odavam, kui neid osta.
Meie katsete kuu lõppes sellega, et iga rühm tutvustas oma laboris ühte katset, mis neile endile kõige enam meeldis. Meie panime paberist kalad vees ujuma/liikuma ja mis seal salata – ka uppuma...
Siinkohal peab mainima, et õpetajana oli minul väga põnev otsida erinevaid katseid. Katseid on interneti avaruses küll, aga kui sa seletada ei oska miks üks või teine aine reageerib just nii, siis tuleb otsida ka vastuseid, kasvõi ise kodus katsetades. Oli tõesti väga põnev ja uusi teadmisi täis kuu.
ÕNNETRIINUD. Saime oma „Merelaborite“ projekti raames proovida mitmeid erinevaid katseid veega. Kõige rohkem populaarsust meie rühmas said katsed: „Kõndiv vesi“ ning „Jää sulamine“.
Katse „Jää sulamine“ lapsed eelkõige uurisid ja vaatlesid jääd, katsusid ning kirjeldasid jää omadusi. Lapsed panid jää peale soola, suhkru ning liiva, ühe jää jätsid tavaliselt sulama. Vaatasid ja kuulasid jää sulamist ning kirjeldasid, milline jäätükk sulab kõige kiiremini. Arutasime ka, miks sulas kõige kiiremini jää, kuhu peale oli pandud sool. Panime läbipaistvatesse topsidesse vee sisse soola, suhkru ning liiva ning vaatasime, millised lahustusid vees ja millised mitte. Lastele pakkus see palju põnevust ja elevust, kogu päeva vältel käisid vaatamas ning jälle avastasid, et jää kuju on muutunud ja kaussi hakkab üha rohkem tulema vett.
Katse „Kõndiv vesi“ osutus meie rühma kõige lemmikumaks katseks. Seda katset tutvustasime ka kõrval rühma lastele – katsete jagamise päeval. Enne katset arutasime, kas on võimalik saada vesi ühest topsist teise, ilma, et me peaks kallama. Arvasime, et see pole võimalik. Alguses valasime üle ühe topsi vett ning topsidesse, kus oli vesi lisasime toiduvärvi ja hiljem ka salvrätiku. Seejärel märkasime, et üsna pea hakkas vesi liikuma teise topsi ning arutasime, kuidas on see võimalik. Vaatasime ja katsusime materjali, tänu millele vesi liikus. Mõtlesime, millise materjali abil saab vesi liikuda ja millise mitte. Topsid jätsime mitmeks päevaks rühma ning oli põnev jälgida. Mingi hetk hakkasime märkama ka, et värvid hakkasid omavahel segunema ning vaatasime, milliseid uusi värve tekkis.
Avastasime „Merelaborite“ projekti jooksul mitmeid uusi asju – millised ained panevad jää kiiremini sulama, kuidas värvid omavahel segunevad ning saame vett ühest topsist teise, ka ilma kallamata ning hoopis salvrätiku abil ning nägime kuidas värvid omavahel segunevad ja millised uued värvid tekivad.
MIDRILINNUD. Jaanuaris tegelesime usinalt merelaboriga ja lapsed ise katsete tegijad - soolasus/maitsed, samuti vee erinevad temperatuurid ning merereostus/õli. Näiteks kuulasime ja vaatasime multikat naljalaulust "Heeringas" (miks merevesi on soolane? Eestlastel on rahvalaul, mis räägib heeringast, kes ennemuistsel aàl ühe uhke laeva koos soolalastiga merepõhja tõi. https://www.youtube.com/watch?v=SD0oWJ5tHTw).
Vee maitsmine oli väga populaarne, tänu sellele katsetasime teha erineva maitsega vett päris tihti (soolane, magus, hapu, tavaline vesi). Soolamere katse abil uputasime muna ja vau efekti tekitas kindlasti kihilise vee tegemine - ja nii see muna jäigi ulpima soolase ja magevee vahele. Tegime tutvust "Surnumerega" youtube-i vahendusel ning katsetest üle jäänud soolaga valmistasime aga soolatainast, millest saime voolida imeiluisad luiged.
MÜRAKARUD. Sellel kuul "mängime" ja teeme erinevaid katseid veega. uurime vee omadusi - vedel, läbipaistev, lõhnatu. Valame erinevatesse anumatesse - mis veega juhtub? (võtab anuma kuju). Vee soolasus meres - riimvesi. 1.Katse "Soolavees kanamuna" - millises vees vajub muna klaasi põhja, millises vees jääb pinnale, millal kahe veepiirile hõljuma.
2.Katse "Roniv vesi" - mis juhtub paberiga, veega? Jälgime päeva jooksul. Katsed veega - laulvad klaasid, pudelid erineva veetasemega klaasid - kas kõlavad ühtemoodi või sarnaselt, meil on erinevast materjalist haamrikesed mängimiseks (plastmassist, kummist, puidust otsaga) võrdleme, kas kõla on sama või erinev ning milline haamrike tekitab kõige meeldivama heli.
Katse vee ja paberist väljalõigatud lilleõiega - avanev õis - ole kannatlik ja jälgi, mis juhtub kinnise õiega.
NIIDUTIRTSUD. Põhirõhk oli sel kuul veekatsetel. Esimene katse oli- ,,Upub- ujub“, lastel tekitas see katsetamine lusti kuna oli ju lõbus rühmast mänguasju jm. leida ja vees ujutada. Üldiselt said lapsed aru ,et kerged ja õhulised asjad ujuvad ning rasked upuvad. Veel värvisime lillekesi, voltisime kokku ja asetasime vette ning jälgisime lillede avanemist. Järgmisena katsetasime kui kõrgele võib vesi ronida. Selleks oli meil vaja tükisuhkrut, taldrikut ja värvitud vett. Asetasime suhkrutükid üksteise peale taldrikule ning tilgutasime väikese koguse värvitud vett alumise suhkrutüki juurde. Lapsed jälgisid kannatlikult suhkrutükkide värvumist, katse lõpetuseks sai igaüks ka tükikese puhast suhkrut põske. Lastele meeldis väga kui said teada mis värv tekib kui panna guaššvärv vette ja segada: kollane + punane = oranž; sinine + kollane= roheline; punane+ sinine= lilla guaššvärv. Saadud värve sai edukalt kasutada kunstitöös. Tore katse oli ka mandariinidega, koorega ujub ja kooreta upub, selle katse tegemisega jälgisime, loendasime, jagasime sõbraga ja lõpuks oli ka maitseelamus.
RÕÕMURITSIKAD ja veekatsed. Ujub või upub- märksõnadeks olid erinevad mõisted: suurem, väiksem, ühesuurused, kergem, raskem, asjad ja materjalid.
Lapsed said katsetada erinevate esemetega ja kuidas asetada- kui visata ese nsisse kas tõuseb pinnale.
Tulemuseks oli, et teatud materjalidega sõltus katsetajast, kuidas ta käitus esemega,nt kumer teokarp.
Mandariin soolases ja magedas vees- esimene kastse ebaõnnestus kuna mandariin oli küllaltki kuiv ja vesi ei olnud piisavalt soolane. Teisel katsel kasautasime mahlakamat mandariini ja palju soolasemat vett - see õnnestus
Rosinad gaseeritud vees- vanad kuivanud rosinad .-katse ei toiminud, kuid värskete rosinatega saime katse toimima------
Õhupall tõrjub vett ja püsib seinal- lapsed hõõrusid õhupalli juustel ja sellest tekkis staatiline elekter, mis aitas hoida õhupalli seinal ja tõrjus kraanist jooksva vee eemale,
Lapsed said teada, mida kergemini hõõrumiseks kasutatav materjal oma elektrone ära annab seda kergemini õhupall laengu saab. Kõige lihtsam on õhupallile laeng anda villa, puuvilla või juuste abil.
Lapsed said teadmise, et alati ei peagi kõik õnnestuma. Selleks peavad olema õiged kogused, temperatuurid, lapse kannatlikkus ja palju muud. Ei maksa alla anda ja proovida uuesti.
KOKKUVÕTE. Teaduskuu lõppes suure MERELABORIGA.
Kõik rühmad seadsid oma lemmik katse ülesse ja terve hommiku käisid lapsed rühmast rühma, kinnistades vanu ja õppides uusi teadmisi. Katsed katsid terve teadusvaldkonna füüsikast muusikani ja keemiast optikani.
VEEBRUAR - MÄRTS. MEREMUISTENDID
MERILÕVID pühendasid märtsikuus rohkem tähelepanu meie emakeelele , lugedes palju erinevaid luuletusi, liisusalme ja muistendeid merest, meremeestest, mereloomadest ja kaladest. Tutvusime paljude vanarahvatarkuste ja huvitavate meremeeste väljenditega. Nüüd teame, kuidas kalamehele head kalaõnne ja meremehele turvalist reisi soovida. Läbi merelugude ja laulude omandasime uusi teadmisi merest ja mereelanikest. Lavastasime üheskoos laulu „ Maa ja meri“ ning emakeelepäeval esinesime teistele luuletusega „ Külmas meres“. Leidsime igast jutust ja luuletusest midagi uut ja huvitavat.
Aafrika vanasõna ütleb: „Tasaselt merelt ei tule osavaid meremehi“. Vanasõnasid lahti seletades ja mõistatustele vastuseid leides mõistsime, et neis on palju õpetlikku headuse ja kurjuse, rumaluse ja tarkuse ja samas ka mere ja meremeeste kohta. Hommikuringides püüdsime ise välja mõelda kalamehejutte ja joonistasime nende juttude põhjal pilte.Tihti mängisime sõnamänge, püüdes leida mere või veega seotud sõnu ja väljendeid. Valisime välja kolm olulist sõna meremeeste sõnavarast ja uurisime nende tähendust lähemalt. Nüüd teame, milleks on vajalikud ankur, majakas ja poi. Püüdsime iseloomustada ka mere erinevaid olekuid ja mereilma omadussõnade abil. Tõdesime, et eesti keeles on palju ilusaid sõnu ja eesti keel on meile oluline.
MESIMUMMID. Keelekuu, mille raames tutvusime ise ja tutvustasime teistele merendusega seotud sõnu/termineid.
Mesimummide sõnad olid:
ILLUMINAATOR - Meresõiduki või õhusõiduki õhukindlalt suletud aken
KAMBÜÜS - laevaköök
MUNSTERROLL – laeval töötavate inimeste nimestik
Unistasime natuke ja tegime Mesimummide munsterrolli, kuhu iga laps sai sisse kirjutada oma ametinimetuse, mis tal laeval on, oma vanuse, kus elab, milline on perekonnaseis jne. See kõik oli unistus ja seepärast oli meil päris eakaid härrasmehi, kellel oli miljon koera, kolm last ja elas näiteks Dominikaani Vabariigis.
Külastasime ka Meremuuseumis Suure Tõllu laeva ja saime sealt kõrva taha palju tarkusi ja uskumusi merega seoses. Oli väga põnev, soovitame.
Saime valmis oma Merelaste Vabariigi laulu, mis tutvustab meie vabariiki üldiselt, kuid ka kõiki kolme riigikest, mis seal sees: MERETEEMANT, KAPTENITE KLUBI, LÄÄNEMERI, veel eraldi. Meie jäime väga rahule.
Kirss tordil ehk keelekuu lõpetuseks käis meil raamatuillustraator, kes rääkis meile oma tööst, näitas raamatuid ja kelle abiga sai iga laps oma pildi mingite asjade ülejääkidest valmis meisterdada. Kaks päeva hiljem valmisid meil nende piltide põhjal ka väga lahedad omaloomingulised raamatukesed.
ÕNNETRIINUD. Oma kuud alustasime sissejuhatava osana, kus tutvusime muistendite olemusega ja nende päritoluga. Meie uueks rutiiniks sai lõunajuttude asendamine muistenditega. Alustasime õpetaja eestvedamisel Harjumaa ja Tallinna lugudest, seejärel andsid mõtteid lapsed. Laste suunitlusel tutvusime Muuga, Saaremaa ning Virumaaga.
Moodustasime seoseid loovaid lugusid ka paberil (kleepides, rebides, liimides, maalides, värvides, voolides). Oma fookuse seadsime kohamuistenditele, et tuua sisse Läänemerd ja üleüldiselt veekogusid, Eestis.
Märtsikuu algus oli suunatud Emakeelepäevale pühendudes, õppides luuletusi ja laule. Meie temaatika lähtus meremeestest, voltisime iseseisvalt meremehe mütsid ning värvisime need. Meisterdasime laeva ning tünni, esinemiseks.
Meretemaatikast lähtudes, külastasime KUMU. Seal ootas meid ees juhendaja, kes viis läbi tunni, tutvustades meie lastele läbi mängu lille elu teekonda. Seejärel suundusime näitusele, kus olid lained/tormine meri. Lastel oli võimalus siidkanga abil ka ise merd lainetada ning peegeldada valgust kangale. Lõpetuseks maalisime keti ja värvide abil, tormist merd.
Märtsikuu lõpetas meil mere ääres käimine ning mere vaatlus ja pildistamine. Vaatlesime, millised värvid on looduses ning mida me merel näeme
Olenemata sellest, et väljas oli juba kevadine oli siiski kõik alles jäine ning talvine. Samuti mere äärde saamine oli omaette katsumus ja väljakutse lastele.
MÜRAKARUD. Retkel mere äärde näeme merel palju parte ja luiki. Lapsed märkavad erinevaid lume ja jää moodustisi, tagasiteel mängime ja kiigume. Mere äärde minekul kohtume Rähni teel aga kitsede ja sokuga, kes uurivalt vaatasid meid väga uudishimulikult.
Hakkame õppima uut laulu "Süda tuksub" - millised sõnad on sulle uued?
hüva, vene, juttu puhuma, kalad roogitud
Selgitame sõnu, vaatame pilte venest, räägime kuidas seda valmistati.
Valmistame suure piltplakati raamatu "Ümarmudil otsib kodu" - järgi.
Lapsed joonistavad, lõikavad, kleebivad ja kirjutavad tegelaste nimed.
Ühiselt tähistasime koos emakeelepäeva, kus esinesime lauluga "Süda tuksub"
Tutvustasime ümarmudil Ülo seikluseid Läänemerre sattumisel.
RÕÕMURITSIKAD. Emakeele päevaks luuletasid lapsed kodus koos peredega omaloomingulisi luuletusi.
Saime kokku 12 luuletust. Lapsed said toreda koolituse raamatute illustreerimise kohta ja kodus luuletatud luuletustest ja laste illustratsioonidest sündis raamat. (veel on pooleli)
Luuletused pakkusid palju lõbu koduseinte vahel ja ka lasteaias.
Veepäeval toimetasime vee ja saviga- kuidas vesi muudab savi siledaks. Uurisime veeringlust ja arutlesime vee vajalikkusest ja säästmise võimalustest. Kajastasime erinevaid veekogusid maailmas ja kodukandis. Rääkisime vee puhtusest.
Kumus vaatlesime mereteemalisi maale- kunstnikud armastavad väga maalida vett- merd, allikat, oja, jõge. Vaatlesime vee erinevaid värvitoone.
MIDRILINNUD – kui meremees kohtas merineitsit.
On ju merega seotud legendid, muistendid ja muinasjutud kõikidel Läänemere ääres elavatel rahvastel. Meie valisime lastega esmalt muinasjutu kuldkalast, kuna see kõnetas lapsi kõige rohkem-soove/unistusi neil palju. Seega legend "Hiidlaste kuldkala" saatis meid terve kuu. Ikka kuhu poole rühma seinal olev "kuldkala" peaga näitab, seal pool kalaõnn. Inimeste uskumused kalaõnne kohta olid kohati laste jaoks naljakad, kuid saades ühe kalastus huvilise issi käest kinnitust, et päriselt ka toimivad, ei jäänud meilgi lastega midagi muud üle kui uskuda - kohtan hommikul meest, lähen kalale kui aga esimesena naist, lähen koju tagasi.
Reedeti mere ääres käies, nägime viimasel ajal tihti väga palju luikesi, seega loomulik teema jätk oli kuldkala juurest nüüd liikuda muinasjutu "Inetu pardipoeg" juurde. Tantsisime lastega luikedejärve ning teadmine, et luige kael on väga tugev (peidetud ramm) pani poisid näiteks rühmas isegi kätt suruma.
Meie tantsuline luule "Kui meremees kohtab merineitsit" kulmineerus emakeelepäeval esinemisega ning vaatamata sellele, et märtsikuu on juba läbi, laulavad lapsed ikka veel vahel "meri on, meri jääb..."Oleme tänulikd vanemate panusele, kes varustasid meid vanade cd plaatidega. Meisterdasime neist rühma kuldkalad, kellele aegajalt oma salajasi soove kõrva sosistada.
NIIDUTIRTSUD. Märtsikuus käisime palju mere ääres mängimas, loodust vaatlemas, kunsti tegemas nii liivale kui paberile ja pikniku pidamas. Lapsed märkasid laevasid merel, luikesid, seda kui palju kõrsi ja ilusaid merekarpe ja kive on rannl. Korjasime neid, et täendada oma tubast akvaariumi. Lapsed märkasid, et meri on mänguruumi liiva-alale juurde andnud, kive ja adru ja kõrrekuhjad, mille otsas tore turnida oli.
Meisterdasime ise purjekaid nii savist kui paberist, rääkisime purjeka osadest- kere, mast, puri, ankur
Kuulasime mereteemalisi laule.
VAHEPÕIGE 7: ÜLEMAAILMNE VEEPÄEV
Tähistasime 22.märtsil ÜLEMAAILMSET VEEPÄEVA. Rääkisime vee tähtsusest ja sellest, mille jaoks igapäevaselt vett vajame. Märgistasime veetilkade abil kohad, kus lasteaias vett kasutame ning arutlesime, kuidas saame puhast vett säästlikult tarbida.
Teame, et vesi on pidevas ringluses vedeliku, auru, lume ja jääna ning on oluliselt tähtis kogu ökosüsteemile. Uurisime, kuidas vesi looduses ringleb, tehes katseid, kuidas vesi veeauruna pilvedesse liigub ja sademetena tagasi maapinnale langeb.
Uurisime, mis on taastuvenergia ja katsetasime, kuidas saame väikese turbiiniga vee voolamise abil elektrienergiat tekitada.
Miks on kraanivett tarbida kasulikum kui pudelivett? Rääkisime puhta joogivee tervislikkusest ning muutsime vee maitset, lisades sellele erinevaid puuvilju ja maitsetaimi.
Võime olla õnnelikud, et saame tarbida puhast vett ja teame kui oluline on seda hoida.
APRILL - INIMTEGEVUS LÄÄNEMEREL JA RANNIKUL
ÕNNETRIINUD. Oma aprillikuud alustasime erinevate kalade vaatamisega ning kirjeldamisega. Meisterdamise endale ise kalapüüdmise mängu - korjasime metsast oksad ja sidusime külge nööri, millest tegime õnge. Kaladeks, keda lapsed said püüda ning mängu abil õppida olid: koger, luts, harjus, ahven ja räim. Kalamäng baseerus magnetitele.
Läbivaks temaatikaks oli: kalastamine/kalurid, laevad, tehased/tööstused ning reostus. Kuu- ja aastalõpu võtab kokku Simoni isa, kes tuleb meie lastele kalastamisest rääkima. Tema ideeks on näidata kalastamiseks vajalikku varustust, rääkida, milleks on kalastamine vajalik ning mis võib juhtuda, kui kalastatakse liiga palju.
Aprillikuus käisime rannikukoristust lastega läbi viimas. Seda lausa kahel korral. Rõõm oli tõdeda, et rannast ja metsast lahkusime vaid oma prügiga, mis pikniku raames tekkis. Selliseid koristuspäevi viisime läbi kahel korral, ühel päeval oli jahe ning vihmane, teisel korral oli väga päikseline ja soe ilm. Piknikul vaatlesime merd, täitsime seejuures vaatluseks mõeldud töölehed. Rääkisime reostusest ning otsisime õlilaike. Püüdsime lastega hinnata meie Läänemeere seisukorda. Lisaks vaatasime juurde illustreerivat materjali. Lastele pakkus väga huvi reostus ning mis seda tekitab. Saime teada, et reostust võib tekitada: ülepüük, kemikaalid vees ning taimede liigne kasv ja areng.
Tutvusime ka meeltega. Katsetasime, kas maitsmismeel on tugevam, kui nägemismeel ära võtta. Seejuures maitsesime erinevaid toitaineid: võrseid, juurvilju ja kala. Laste ülesandeks oli ära arvata, millise toiduga on tegu.
MÜRAKARUD. Sellel kuul oli meil väljasõit Lennusadamasse - osalesime muuseumitunnis "Elu Läänemerel" – tundi alustasime "Suure Tõllu" peal, mängisime seal erinevate laevade liikumisi, "ehitasime" mereelanike toiduahela, proovisime püüda magnetmängus kala, mitte prügi.Rühmas tegelesime teemaga „Meri meie elus“ - mida meri meile söögiks pakub? Hüljes Pusa töövihikust uurisime ja värvisime toiduaineid ning toite mis on seotud merega. Saime teada, et marmelaadi valmistamiseks vajame vetikaid - maitseme ise ka vetikaid (marmelaadi). Inimtegevus merel ja maismaal– arutelu/vestlus, uurime mida tohib ja mida mitte mere ääres ja maismaal (ehituses ja põllumajanduses) teha.
Teeme rühmas katse: veenõu veega, paberitükid, õli, mustpipar - mis juhtub merega kui toimub merereostus? Vaatlus/arutelu - katsu käega vett - vaata milliseks su käsi jääb. Kuidas mõjutab merereostus keskkonda. Katse tulemusena mõistsid lapsed, et meile meeldib puhas meri ja rand.
MIDRILINNUD. Erinevad veesõidukid ja laevaliigid-nii põnev. Laenutasime veesõidukitest raamatuid, mida lapsed väga aktiivselt uurisid. Laeva head ja vead-olles mere ääres vaatlesime binokliga laevu, unistasime või korjasime rannast õlilaike, matsime mulla alla. Mõõtes, loendades ja mustrit jälgides joonistasime näiteks ka ise purjeka ehitusprojekti, mida lapsed jooksvalt täiendasid ning mille järgi, kasutades suuri klotse, purjeka ehitasid. Ikka harjavars mastiks ja voodilina purjeks, nii päevast päeva seilasime, randusime ja otsisime "aaret".
Ja kuna meri pakub tööd ning leiba paljudele, siis kapteni, kaluri, pootsmani, tüürimehe, madruse ja laevakoka töökorraldusega oleme ka nüüd kursis, ikka nii, et tüürimees teab, kuhu sõita ja pootsman aitab laeval randuda. Kui Midrid saaksin valida, siis nad kõik oleksid muidugi ikka kaptenid, seega rõõm - eesmärk paigas, vaja veel veidi meretarkust ja julgust koguda. Lennusadama külastus oli aga justkui Läänemere projekti kokkuvõttev - mere erinevad värvid tõid meid taas õppeaasta algusesse tagasi hetke kui istusime lastega rannas ja esitasime endale küsimuse:"Mis lugu meri meile täna jutustab?"
VAHEPÕIGE 8: RANNIKU KORISTUSE TALGUD "TEEME ÄRA" RAAMES
Prügi korisatmine on meie lastel igapäevane . Mistahes matkale minnes on kott alati taskus ja üksi praht ei jää ülesse võtmata.
Sellel kevadel keskendusime rannikule ja õlireostusele
Kuidas õli veest ja liivast kokku koguda ja kätte saada? Mida õli pinnasele, loomadele ja taimedele teeb
Prügikotid jäävad aastatega järjest tühjemaks....
VAHEPÕIGE 9: VANAVANEMATE KEPIKÕNNI MATK
Aprilli kuu on südamekuu. Ja meie mudilased viisid oma Memmed-Taadid SüdameMatkale.
Kuhu siis mujale kui ikka Läänemere rannale.
Saime oma kallitele vanavanematele näidata ja õpetada kõike seda, mida olime terve aasta märganud ja mõistnud.
Matka lõpetasime lasteaias traditsiooniliselt kuuma tee ja ahjust tulnud rosina kuklitega.
MERILÕVID uurisid, millised veesõidukid Läänemerel sõidavad. Nii tutvusime purjekate, reisilaevade, kaubalaevade, praamide ja traaleritega ning saime teada, millistest ametimeestest koosneb laeva meeskond. Uurisime, kuhu saame Tallinna sadamast laevaga sõita. Saime teada, et kahjuks on meie Läänemeri üks kõige saastatum meri maailmas. Aga miks? Nüüd teame, et tiheda laevaliikluse tõttu satub merre palju prügi ja ohtlikke aineid ning just inimesed oma tegevusega reostavad palju Läänemerd. Uurisime, kuidas tekib õlireostus ja miks on sadamates tihti õlilekked.Kes on võõrliigid ja kuidas nemad Läänemerre satuvad? Sellele küsimusele leidsime vastuse, lugedes raamatut ümarmudilast. Kõik võõrliigid satuvad siia tänu tihedale laevaliiklusele.
Loodusmuuseumis sukeldusime Läänemere sügavustesse, külastades elamusnäitust „ Tuur Maria unenägu“, mis andis ülevaate Läänemere olukorrast ühe kala silmade läbi. Nii saime teada, milline on Läänemere tulevik, kui inimesed jätkavad oma tegevusi merel ja mere ääres samamoodi.
Uurisime, millised jõed voolavad Läänemerre. Kuulasime videomuinasjuttu „ Lugu sellest, kuidas jõgi ära läks?“ ja arutlesime, kuidas satuvad jõgedesse prügi, reovesi ja muud kahjulikud ained, kuidas reostavad veekogusid tehased ja põllumehed,väetades põllumaasid ning mida toob endaga kaasa kalade ülepüük. Lisaks meisterdasime rühma suure jõe maketi, ehitasime jõe kaldale linnad ja külad, tehased ja elumajad, kõik inimesele vajalikud hooned. Nii mõistsime, kuidas satub jõgedesse prügi ja reovesi ning kuidas see liigub edasi Läänemerre. Mida meie saaksIme teha selleks, et veekogude vesi oleks puhas? Lubasime, et hoiame oma koduranna puhtana ja mere ääres käies me prügi maha ei jäta.
VAHEPÕIGE 10: GLOBAL ACTION DAYS
18.-28. aprillil osaleme rohekoolide rahvusvahelistel maailmategevuspäevadel
Sel aastal kutsuvad maailmategvuspäevad üles keskkonnasaastet vähendama ja vastutustundlikumalt tarbima, keskendudes 5 säästliku tarbimise põhimõttele – keeldu, vähenda, taaskasuta, töötle ümber ja leia uus otstarve (Refuse, Reduce, Reuse, Recycle and Repurpose). Maailmategevuspäevad näitavad, kuidas üksikud teod, ükskõik kui väikesed need ka ei tundu, võivad oluliselt mõjutada meie enda ja Maa heaolu.
Valisime viiest tegevusest välja 2 meile sobivat tegevust – TAASKASUTA ja TÖÖTLE ÜMBER: Korraldame TAASKASUTUSPÄEVA, vahetades raamatuid, mänguasju, kaisukaid ja andes nendele nagu „uue elu“ . Tore, kui vahetataval asjal oleks juures ka väike soovitus või märksõna , n. Olen Linda kaisukaru Sofi, Siimu lemmikraamat jne
Kaisukaid vahetavad kõige pisemad – Merilõvid, Lapsuliblikad ja Niidutirtsud.
Mänguasju vahetavad Midrilinnud, Murumunad, Kuldpõrnikad ja Õnnetriinud.
Raamatuid vahetavad Mürakarud, Mesimummid ja Rõõmuritsikad
Uurige lastega Amanda ja KAE plakatit säästva tarbimise kohta „Miks on vana parem kui uus?“
MESIMUMMID. Aprillikuu teema oli elutegevus merel. Kuna Mesimummide rühm on koolieelikud, siis sai ühiselt otsustatud, et keskendume Eesti Mereväele.
Teema sissejuhatuseks vaatasime youtubist paari tutvustavat filmikest. Sealt saime teadmise, et Eesti Merevägi kaitseb nii meie, kui teiste Läänemere riikide huve mere poolt. Samuti tegeleb ka miinitõrjega merel. Viisime sisse „Mereväe seina“, kuhu kleepisime 2 tähtsamat rannakaitse laeva Wambola ja Sakala pildid, mereväe embleemi ja mereväe lipu.
Tutvusime ka Mereväe ametitega ning üks amet, mis eriti huvi pakkus ja samas ka segadust tekitas, oli tuuker. Kõik lapsed teadsid, kes tuuker on ja üldjoontes ka seda, mida teeb. Aga mida teeb Mereväes miinituuker? Seda otsustasime minna nende endi käest küsima.
Mõeldud-tehtud. Paari nädala pikkune kirjavahetus ja mõned täpsustavad telefonivestlused Mereväe vanemveebeliga ja oligi kohtumine kokku lepitud. Kutsusime ka Kuldpõrnikad kaasa ja 25.04 meie külaskäik ka aset leidis. Loomulikult oli väravas juba korralik turvakontroll, mille me ilma tõrgeteta läbisime. Sadama parklas ootasid meid juba mõned mereväelased, kes võtsid meid erinevate gruppidena oma hoole alla. Saime käia Wambola ja Ugandi peal.
Wambola pootsman rääkis väga sõbralikult oma laevast ja selle ülesannetest täpsemalt, saime katsuda kahurit, nägime, kus hoiti relvi laeval, kuhu pannakse kaasa võetav varustus jne. Laeva sisse meid kahjuks ei lastud.
Ugandi meeskond lasi meid ka leava sisse. Nägime, kus laevapere magab merel olles, kus puhkavad ja kuidas puhkavad, pääsesime ka kaptenisillale, kus oli tohutult ekraane ja nuppe ja merekaarte...Väga põnev oli. Muide, seal madruste puhkeruumis pakuti meile ka kommi...Ja nad mängivad vabal ajal videomänge!!!!!
Siis tutvusime tuukrite varustusega ja ülesannetega, vaatasime õppefilmi, istusime kapslis, kuhu lähevad need tuukrid taastuma ja „ravima“, kes endale mere all liiga on kuidagi teinud või endid halvasti tunnevad ja viibivad seal seni, kuni endid taas paremini tunnevad. Arst vaatab nad ka loomulikult üle. Nad kinkisid meie lasteaiale tuukrite vapimärgi.
Kõige lõpuks saime karnisoni külastada. Tubade uksed olid lahti ja seal olid väga suured rauast narivoodid. Ühes toas oli voodis madrats koos voodiriietega kokku rullitud – seda tehakse siis, kui voodi oli halvasti tehtud. Ajateenijad seletasid meile lahkelt, kuidas peavad olema voodid tehtud ning meie lapsed said kätt proovida – nad tegid ühe voodi korda!
Enne kui ära hakkasime sõitma, kogunesime kai peal, kus mereväelased tänasid meid, et me nende tegevuste vastu huvi tundsime ja kinkisid meile kaks mereväe laevade lippu (kasutatud). Tänasime neid vastu ja kutsusime meie Läänemere projekti lõpetamisele 31.mail. Nad lubasid tulla. Aga vahepeal rääkisime ka merereostusest, käisime mere ääres vaatamas ja neid õlilaike likvideerimas. Merereostus tuli ka jutuks Wambola pootsmaniga. Küsisime, kas, kuidas ja kui palju nende laevad meie merd reostavad. Tuli välja, et reostavad küll, aga nad ka üritavad seda likvideerida nii palju kui võimalik ning mereväel on olemas spetsiaalsed laevad, kes käivad ja koristavad.
Noh, eks anname neile andeks – nad ju kaitsevad meid merelt. Peaasi, et keegi koristab ja...iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Läänemere lõpupidu.docx
