2019-2020 õppeaasta

kliimamuutuste õppekava struktuur.docx

MAAILMAKORISTUS PÄEV

Õppeaasta sissejuhatuseks osalesime ülemaailmsel aktsioonil ja koristasime kõik koos maailma, esialgu oma väikest maailma. Puhtaks sai kogu lasteaia ümbrus. Kõik meie lemmikohad metsas, mere ääres ja panga peal. Meid oli kokku 128 - 101 last, 24 suurt, 2 beebit ja 1 koer

TOIT - MIS, KUS, KUST, KUIDAS, MIKS ....

Kõige parem toit on mahlane ja veidi mullane porgand otse vagude vahelt välja tõmmatuna! Väikesed Murumunad käisid Laheotsa talus porgandeid ja kartuleid võtmas. Saak oli vägev! Nägime kuidas kombain porgandeid maast üles tõmbab ja seda kuidas värske kartul suurtes hoidlastes enne poodi minekut jõudu kogub. Õhtul maistes praetud kartul eriliselt ja porgandikook on meie rühma lemmikkook! Lastel oli väga huvitav päev, sest traktoreid ja kombaine polnud enamus lapsi varem lähedalt näinud. Hiljem meisterdasime rühmas Bee Boti raja ja sinna joonistasime kogu porgandi elu otse seemnepoest kuni kitse kõhtu või kompostihunnikusse .

MAAILMA TOIDUPÄEVA TÄHISTAMINE

Maailma toidupäv.xlsx

1. SÖÖME KLIIMASÕBRALIKKU TOITU ...

Novembri ja detsembri kuu jooksul oli rõhuasetus 1.toidu säilitamise erinevatel võimalustel ja teadliku 2. vee joomise harjumuse kujundamine

Mesimummid soolasid, tilli.

Mesimummid otsustasid aedtilliga ja tema säilitamis viisidega lähemat tutvust teha. Maitsesime, nuusutasime, tükeldasime ja lõpuks soolasime meresoolaga. Mängisime ka „Tillipilli“ (see on siis, kui soola ja tilli on vaja segada…aga lapsed olid loovad ja panid karbile kaane peale ning raputasid. )

Oma esitlusel segasime tilli võiga ja määrisime leivale ning panime kõigile maitsmiseks välja. Muidugi sai maitsta ka ainult tilli, ja soolatud tilli ning lugeda kõike seda, mida meie juba teadsime.

Tillivõi oli hitt.

Murumunad külmutasid, marju

praktilisele tegevusele eelneb mõttekaardi tegemine

Merilõvid marineerisid, kõrvitsat

Rõõmuritsikate hoidised

Midrilinnud kuivatasid

Mürakarud hapendasid, kapsaid

.... JA TARBIME PIISAVALT VETT

Meie assistent Kristel viis läbi uuringu "Joogivee tarbimine Rannamõisa Lasteaias"

MESIMUMMID: oktoobris-novembris jälgisime ka oma joomist ja söömist. Joomise jälgimiseks olid meil paberist tassid, kuhu me panime kleepse, kui keegi oli joonud. Pärast märkisime tabelisse, lugesime korrad kokku ja saime teada, kes kui palju/vähe joonud on. Kõige lõpuks said kolm kõige paremat joojat ka väikese aukirja ja meene.

Söömisega tegime nii, et lugesime läbi ühe jutu, kus issi protesteerib ja jonnib söögiga ning kuidas laps olukorra lahendab. Tegime endile tassilapse, kuhu hakkasime panema häid ja halbu baktereid: head siis kui sööd kõik või enamus toidust ära, pahad siis, kui jätad enamuse toidust järgi või üldse ei söö. Lõpuks märkisime jällegi tabelisse kokkuvõtte ja saime teada, kes on head ja kes halvad sööjad. Ka sellest pundist autasustasime kolme esimest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et meie rühmas paranes nii söömine kui ka joomine tunduvalt. Ning autasustamisel arvasid lapsed, et võiks uuesti teha, sest nemad tahavad ju ka aukirja saada.

MÜRAKARUD: novembris – detsembris jälgisime meie vee joomist oma rühmas. Selleks, et oleks parem jälgida lõikas laps paberist välja endale tassi. Iga päev kui ta jõi pool tassi vett sai ta joonistada oma tassile täpi. Oma tassid said ka rühma täiskasvanud. Tore oli jälgida kuidas keegi oma tassi kaunistas. Vee joomine paranes märgatavalt – peale liikumistundi, õuest tulekul ja vastavalt vajadusele.

SÜGISEL LOEME "TIBUSID"

ESIMESED POJAD KÜÜLIKUTEL

ESIMENE SAAK KASVUHOONEST

2. TARBIME SÄÄSTLIKULT JA SORTEERIME PRÜGI

MERILÕVID: Arutlesime lastega,millised prügikonteinerid on olemas kodus ning kus ja milliseid konteinereid on veel olemas.Uurisime ,millised jäätmed tuleb viia jäätmejaama või taaskasutuskeskusesse. Mängisime prügisorteerimismängu, leides „prügile“ õiged kogumiskastid. Meisterdasime vajalikud kastid ja sorteerisime eraldi klaasi, plastiku, ohtlikud jäätmed, paberi ja olmeprügi. Leidsime „prügi“ hulgast ka esemeid,mida saab taaskasutada ning need esemed leidsid koha meisterdamisnurgas.

MERILÕVID: kogusime lasteaiast ja kodudest kokku kõik üksikud sokid ja kindad ning meisterdasime neist vahvad sokinukud.

Andsime neile üksikuks jäänud sokkidele –kinnastele nagu uue elu ja mis kõige tähtsam-isevalmistatud lelud pakkusid lastele palju rõõmu ning rändasid kodudesse tagasi

Lisaks saime ära kasutada ka üleliigsed lõngajupid, riideribad ja nööbid.

MIDRILINNUD: detsember ja jaanuar oli Eco Schooli programmiga meil tarbimise kuu. Vôtsime seda keskkonda positiivselt môjutavat tarbimist Midrilindude rühmas kui loomulikku tegevust meie igapäeva toimetuste juures. Pigem elustiil kui tüütu kohustus. Tundub, et ônnestus meil tekitada nii vôimalikult vähe jäätmeid. Kuidas?

Môeldes ja tegutsedes proovime Midrilindudega kasvatada oma rohelist käejälge samm-sammult suuremaks.

Jôulukaardid haigetele lastele olemasolevatest materjalidest. Vanad kaardid said näiteks veidi turgutades uue ilme.

Lapsed tôstsid/tôstavad rühmas ise endale süüa nii palju kui on jaksu ära süüa. Tulemuseks tunduvalt väiksem biojäätmete kogus rühmas.

Vanad dokumendid ja joonistused rühmas prügihunti. Hundikôhus olevat paberimassi kasutasime lastega uue paberi tegemiseks

Vanemate poolt läbi loetud ajalehed toodi rühma, tegime nendest kausid. Antud kausse kasutame rühmas stressipallide hoidmiseks

Stressipallid tegid lapsed ise vanadest ôhupallidest ning rühmas seisnud mannast.

Mannat olime kasutanud jällegi eelnevalt paberi/pliiatsi asemel. Manna peale sai kenasti sôrmega kirjutada ja joonistada

MURUMUNAD: Vana on uus . Sellel kuul andsime vanadele asjadele uue võimaluse. Kasutasime meisterdamiseks ja õppimiseks erinevaid vahendeid ja avastasime, et nii on palju ägedam. Vanadest riidetükkidest saime uhke vanalinna, pakkepaberitest voltisime laevu. Alustasime ka rahapaunade õmblemisena riidejääkidest. Vanad kodumasinate kruvid aitasid meil matemaatikat õppida. Saime tuttavaks ka maailma toredama bussijuhiga liinibussis, kui sõitsime Harkujärve lasteaeda.

3. TEEME MAJAPIDAMISE SÄÄSTLIKUKS

Belgiast on alguse saanud tore komme tähistada sooja kampsuni päeva, mida Rohelise Kooli võrgustikus tähistame. See on hea võimalus energia kokkuhoiule tähelepanu tõmmata ning ka hinnata ja katsetada, et ehk ei olegi kraad või paar madalam toatemperatuur ebamugav. Ka ühekraadine toatemperatuuri vähendamine võib märgatavat säästu tähendada, eri allikate väitel 5-10% kuludelt (ja ka keskkonnakoormust) aastas. Meie tähistasime täna, 10.veebruaril seda päeva.

SOOJA KAMPSUNI PÄEV

MESIMUMMID: hommikuringis rääkisime sellest, miks me täna pimedas lapsi vastu võtsime-hoiame kokku, säästame energiat ja hoiame loodust... Aga miks akvaariumis tuli põleb-sest kalad ei näe ujuda, sest neil hakkab muidu külm... Miks tualetis tuli põleb-sest muidu võib kogemata mööda lasta nagu juba juhtuski... Kui lähme välja rühmast, siis kustutame tuled... Kordasime üle ka vee tarbimisel esmased reeglid-ei lase niisama joosta, ei unusta kraani tilkuma, ei mängi niisama veega... Tegime veelkord näitliku õppetunni wc-s kus uuest aastast alates on meil kahesüsteemsed potid-väiksema ja suurema häda pool-vee laskmise kaks eri märgistust... See oli neil hästi meeles, sest esimese õppetunni uuel aastal tegimegi wc-s

Rääkisime ka loomulikult sellest, miks meil üldse kampsunid toas seljas on ja miks toad on nii jahedad... Et sooja saada mängisime "Miisu ja kalad", "Merre ja maale", "Lapaduu", "Kaerajaan", "Kui sul tuju hea", tantsisime... Oli väga tegus ja tempokas päev...

Külm ei hakanud kellelgi ja magama mindi paljalt soojade fliiside alla... Ja magama jäädi ka pea kohe.

MURUMUNAD alustasid päeva ilusate soojade kampsunite ja pilkase pimedusega. Ehitasime onni ja tegime Ahvisaba Vennaskonna ÜRO kliimakonverentsi koosolekuks ettevalmistusi.

Koosolekul arutasime miks meil seljas on soojad vammused ja kuidas see kõik on seotud maailma päästmisega

Toimus tuline arutelu ja pärast vestlust ja plakatite joonistamist võeti vastu kaks otsust: 1)kustutame „niisama põlevad“ tuled ( ja see laieneb ka vanemate vendade kroonilisele tulede põlema jätmisele)

2) vähendame ja mõjutame ninapidi mobiilis olevaid lähisugulasi, kutsudes neid lauamänge mängima (vähendades akude laadimist) . Murumunad ju ise ei ole ninapidi telefonis väidetavalt.

Lugege ka MÕTTEKAARTI. Väga lahe päev oli!

MERILÕVID alustasid „sooja kampsuni päeva“ hommikuvõimlemisega. Kuulasime juttu ja vaatasime pilte hiidtuulikust, kes elektri raiskamise pärast pahaseks ja morniks muutus. Arutlesime, kuidas meie oma tegevusega saame vähendada elektrienergia raiskamist. Jõime kuuma teed meega ja jõudsime järeldusele ,et kui on külm, oskame ise sooja teha, hoides samal ajal kokku elektrit.

Juba paar kraadi annab märgatava energiasäästu

RÕÕMURITSIKAD arutlesid energia säästlikkuse üle, selle kokkuhoiu võimalustest, kuidas loodusest energiat saab (nt. päike, tuul), kuidas kasutada(nt. päikesepaneelid, tuulegeneraatorid). Vaatasime õppevideot "Kuidas muuta keskkonda meie kõigi jaoks paremaks", joonistasime teemakohaseid pilte, sai tehtud aktiivsed mänge ja jõime sooja teed. Uni tundub jahedas toas eriti magus.

MIDRILINNUD alustasid oma päeva seisma jäänud kellaga ning hommikusöögiga "küünlavalgel" - nii nagu ka meie esivanemad. Hommikuringis villased sokid ja laste poolt kaasa võetud termosed oma lemmik teega. Rääkisime lastega, kuidas me oma rühmas saaksime energiat kokku hoida. Samuti kuulasime/vaatasime Belgia Rohelise Kooli meeskonna poolt valmistatud õppematerjali "Hiiglane Hiid on pahane". Mida kütet juurde keeramata saaks teha, et oleks soe - tantsida. Seega rahvamäng "Kaks sammu sissepoole" andis meile sooja ja samas aitas eristada lastel paremat ning vasakut poolt.

Päeva lõpuks kasutasime rühma jäänud riidejääke ja vanapaberit millegi uue loomiseks, nii sündis Midrilindude sooja kampsuni päeva OMA KAMPSUN."

MÜRAKARUD võrdlesid tänapäeva ja vanaaega. Kuidas saadi sooja ja valgust. Lapsed jõudsid vestluse käigus arusaamani, et vanal ajal oli elu põnevam. Ei olnud nutiseadmeid!

Sel päeval saime teada, kuidas säästa energiat ja saime ka aru, et sooja saab ka tantsides, võimeldes, tuulegeneraatorit mängides ja uni on magusam jahedas."

MESIMUMMID VIISID LÄBI KÜÜNLAÜMBRISTE KOGUMISE KAMPAANIA

Igal aastal koguvad mõned meie lasteaia rühmad küünlaümbriseid. Mesimummid on kogunud juba 5 aastat ja ka osalenud ülevabariigilises Küünlajahi konkursil loovtööde ja kogustega.

Sellel õppeaastal kutsus Roheline kool kõiki rühmi osalema küünlaümbriste kogumises. Peale ühe rühma kogusid kõik 5 rühma .

Mesimummid võtsid osa ülevabariigilisest loovtööde konkursist „Võta vabalt“, kus loovtööks oli valmistada ümbrisvaba küünal: https://votavabalt.ee/wp-content/uploads/2020/03/photovisi-download-6.jpg

Rannamõisa lasteaed asub looduslikult kaunis kohas ning me viibime palju metsas ja mere ääres. Meie jaoks on väga oluline loodust hoida, armastada ja tema heaks ka midagi ära teha: prügi koristamine loodusest, külmadel ja lumerohketel talvedel loomade ja lindude toitmine, okste korjamine ja põletamine (kasutame kokku korjatud oksi õues söögi valmistamisel). Meie kodudes põletatakse palju küünlaid ning vahest on ka rühmas põhjus küünlaid põlema panna. Küünaldest aga jäävad järgi ümbrised, mida saab korduvkasutada. Kuna prügi metsa alt korjates oleme leidnud palju küünlaümbriseid, siis otsustasime, et me kogume need kokku ja viime ümber töötlemisele. Oleme kaasanud sellesse aktsiooni vanemad, sugulased, tuttavad, sõbrad ja sõprade sõbrad. Me ei tea kust kohast need kõik pärit on, aga meil on hea meel need vastu võtta ja ära viia.

Mida me õppisime ja miks me seda üldse teeme?

Teeme seda selleks, et aidata natukenegi kaasa meid ümbritsevat maailma puhtamaks ja paremaks muuta, kaitsta neid, kes saavad iseendi heaks vähe ära teha, selleks, et pea kõiki asju saab taaskasutada. Et küünlaümbrised ei satuks olmeprügi hulka või veel hullem – loodusesse, siis korjame need kokku ja viime sinna kuhu vaja, inimeste kätte, kes oskavad nendega edasi toimetada.

Meie kampaania jalajälg oli numbrites 12830 küünlaümbrist.

· loendasime

· moodustasime kujundeid ja suuremaid pilte

· sorteerisime – suurem/väiksem

· kujundlikult puhastasime maailma rämpsust, mis inimesed toodavad (suur looduse pilt, kuhu oli peale kallatud hunnik küünlaümbriseid ja mida iga laps hakkas oma korvikesse kümne kaupa lugedes puhastama – õpetajad kontrollisid lugemise õigsust)

16.MÄRTS .......

OLEME PAUSIL.

Meie viimastel lasteaia kuudel jäi maailm korraga seisma. Nagu karusell, mille kõik sõitjad korraga jalad maha panid ja pidurdasid. Seekord tõmbas pidurit viirus. Imetilluke, nähtamatu ja tabamatu. Saime teada, et selleks , et suuri asju muuta, ei peagi ise olema suur.

Seega hoiame oma jalad tugevalt maas, aga ninad ikka taeva poole püsti. Maailma muutvaid suuri tegusid võivad teha ka väikesed.

PROTOKOLLID

Pedagoogiline nõupidamine nr 1

03.09.2019 kell 13.30-15.00

Koosoleku juhataja: Margit Toomlaid

Protokollija: Kersti Veskus

Osalejad: Marina Viidas, Ivika Kuriks, Kai Randrüüt, Monika Sügis, Merike Niibek, Raidi Lemmik, Maarja Sõnajalg, Kairi Neero, Piret Pajumäe, Teele Valdt, Sirle Kaljend, Elin Ots, Margit Toomlaid, Ea Jaanimägi, Liina Kasela

Päevakorrapunktid:

UUE AASTA ÕPPEKORRALDUS:

1. PROJEKTÕPPE TEEMA. Ühendav liin Eco Schooli temaatikast Kliimamuutused. Kliimamuutused, mis meid lähiajal ees ootavad.

Elektrivaba päev, kaubavahetus laat, kliimasõbralik toit, ühistransport, taaskasutus, prügi vähendamine/koristus jne. Iga rühm liidab antud teema oma projektile kuukaupa juurde.

Iga rühm teeb ühe esitluse või organiseerib ühe ürituse kogu majale

2. TÖÖKASVATUSE IDEE LAIENEMINE. Kes millega soovib liituda? jätkub ka sellel aastal. Igal töörühmal on oma boss. Kitsekari- Maarja; Kruvid- Kersti; Kulbid-Piret; Luuad- Kristjan; Pallid- Kai; Nõelad- Gerli. Kulbid koos Piretiga valmistavad ette kitsedele nädalavahetuseks porgandid ja kapsad. Kõik teised õpetajad võtavad jooksvalt osa ja suunavad lapsi tegudele

3. Eco Schooli MEESKOND: Merike Niibek, Ea Jaanimägi, Monika Sügis, Margit Toomlaid. Liitus Ivika Kuriks.

4. 19.september MAAILMA KORISTUSPÄEV. Veab ja korraldab Kai

5. Koolituspäev Männikäbi ja Mooniõie lasteaiale. 18.09, 30 inimest. Teema Roheline Kool ja roheline eluviis

Pedagoogiline nõupidamine nr 2

01.10.2019 kell 13.30-15.00

Koosoleku juhataja: Margit Toomlaid

Protokollija: Merike Niibek

Osalejad: Ea Jaanimägi,Elin Ots,Piret Pajumäe,Kairi Neero,Kersti Veskus,Monika Sügis,Kai Randrüüt,Erika Krishtal,Sirle Kaljend,Ivika Kuriks,Ines Gribulis

Päevakorrapunktid:

1. TOIDU KUUD “Söö kliimasõbralikku toitu” Rohelise kooli toidukuude projekti tegevused.

Maailma toidupäeva tähistamine. Maailmatoidupäev, mis tegelikult on 16.oktoobril,otsustati lükata edasi novembrikuusse.Kolmapäeval,16.oktoobril,paneme ühiselt (TEL-i liikmed :Piret, Kai ning Kersti, Merike, Margit),Maailmatoidupäeva raames väljapaneku galeriisse. Teemaks toit ja vesi.

Milliseid Rohelise Kooli ühistegevusi veel teha? Kuna tundub, et lapsed joovad vähe ning hommikuti teed juuakse vähe ,otsustati, et 2 kuu jooksul (oktoobris, novembris),seame rühmades sisse joogitabelid. Igal rühmal vaba valik, kuidas joogitabelit lastega täidab. Novembri lõpus paneme ülevaatliku stendi vedeliku tarbimisest rühma ukse taha galeriisse. Õpetajad lisage ka tabelisse!

Rohelise Kooli meeskond tegi ettepaneku kasutada oma elukohalähedast toitu ning valida läbivaks teemaks hoidistamine. Otsustati hoidiste valmistamise meetodid jagada rühmade vahel:1.Marineerimine-Merilõvid;2.Soolamine-Mesimummid;3.Külmutamine-Murumunad; 4.Kuivatamine-Midrilinnud; 5.Keetmine-Rõõmuritsikad;6.Hapendamine-Mürakarud

2. JÕULULAAT– 5.detsembril : jõulukohvik (igal rühmal oma lett) ja 2 meisterdamise töötuba. Meisterdame unenäopüüdjaid ja tuulekellasid. Kohviku tulust annetame raha Ghana naistele kitse ostmiseks-rahaülekande seome oma lasteaiaga. Selleks arutada eelnevalt lastega läbi, kellele annetada raha ning propageerida just laste seas heategevust.

Pedagoogiline nõupidamine nr 3

05.11.2019 kell 13.30-15.00

Koosoleku juhataja: Margit Toomlaid

Protokollija: Liina Kasela

Osalejad: Ea Jaanimägi, Elin Ots, Piret Pajumäe, Kairi Neero, Kersti Veskus, Maarja Sõnajalg, Kai Randrüüt, Raidi Lemmik, Sirle Kaljend, Ivika Kuriks, Marina Viidas, Urve Annask, Merike Niibek

Päevakorrapunktid:

1. TOIDUKUU ESITLUSED: Toidukuu esitlus toimub 15.11 lasteaia saalis. Igal lapsel lusikas ja tass kaasas

2. KUIDAS JOOGITABEL TÖÖTAB? Joogitabel on osa Kristeli uurimuslikust lõputööst.Joogitabel on pannud lapsed rohkem jooma. Lapsed küsivad selle tagajärjel rohkem juua. On märgatud ka võistlusmomenti. Novembri viimasel nädalal tabelid galeriisse. Kui Kristel oma uurimuse valmis saab, tutvustab ta seda ka meile.

3. VANEMATE PANEEL: Jaanuari lõpus vanemate paneel, teema Projektiõpe. Võimalusel proovitakse saada keegi rääkima antud teemal väljastpoolt lasteaeda nt ….. Töötajad räägivad juurde kuidas teooriat rakendatakse. Mõelda rühmade siseselt, kas ja millest rääkida. Toimuks see jaanuari kolmas nädal

Pedagoogiline nõupidamine nr 4

03.12.2019 kell 13.30-15.00

Koosoleku juhataja: Margit Toomlaid

Protokollija: Piret Pajumäe

Osalejad: Kairi Neero, Monika Sügis, Kersti Veskus, Merike Niibek, Ivika Kuriks, Kai Randrüüt, Sirle Kaljend, Elin Ots, Ines Gribulis, Ragne Vesi, Gerli Heinpõld, Teele Valdt

Päevakorrapunktid:

SISSEJUHATUS – jaga oma väikest nippi - " Kuidas säilitada kiirel jõuluajal sisemine rahu ja tasakaal. Mida teed SINA?"

Iga kolleeg jagas teistega oma nippe, kuidas hoiab kiirel ajal endas tasakaalu. Mina ja tervis.

1. JÕULUKOHVIK: Kohvikus kasutame ära olemasolevad plastnõud (rohkem neid majja ei osta kunagi) , perel on võimalus tulla ka oma nõudega. Kohviku tulust iga rühma annetus 6.00 (kana) või 20.00 (kits)

2. Rohelise Kooli UUS TEEMA: Tarbi säästlikult ja sorteeri prügi. Erinevad tegevused, millised?

Pedagoogiline nõupidamine nr 5

07.01.2020 kell 13.30-15.00

Koosoleku juhataja: Margit Toomlaid

Protokollija: Ivika Kuriks

Osalejad: Kairi Neero, Monika Sügis, Kersti Veskus, Merike Niibek, Ivika Kuriks, Kai Randrüüt, Sirle Kaljend, Elin Ots, Erika Krishtal, Liina Kasela, Ea Jaanimägi, Margit Toomlaid, Maria Nahk, Evelin Mitt.

Päevakorrapunktid:

1. PANEEL „Kasvame koos“. Teema-projektõpe. 23. jaanuar 2020

Vanemate paneeli algus kell17:00. Oma projekte tutvustavad õpetajad Kersti ja Merike „Globaalne kodakondsus“, Ea „Kliimamuutused“, Sirle, Elin. Liikumise eest, vahepalaks, hoolitseb õpetaja Kai. Kõhutäie eest Catering.

2. VÄLISKÜLALISED 14.02 on lasteaias Rohelise Kooli raames väliskülalised, ca 30 inimest erinevatest riikidest.

Soovivad osaleda erinevates tegevustes õues ja toas, kokkuvõtvat juturingi Rohelise kooli tegevustes, meie lähenemisest … Merilõvid võtavad nad kaasa mere äärde, Murumunad viivad metsa, teised on õues. Pärast saalis juturingis osalevad kõik.

3. Rohelise Kooli TEEMA : Tarbi säästlikult ja sorteeri prügi. Erinevad tegevused, millised? Kokkuvõte.

Rohilise Kooli teema lõppemisel kindlasti teha direktorile lühikokkuvõte, kuidas rühmal läks, mida tegime. Võimalusel ka mõni foto. Kokkuvõte TARBIMISE kohta (dets. jaan.) hiljemalt 30.01-ks direktorile meili peale

Pedagoogiline nõupidamine nr 6

03.02.2020 kell 13.30-15.00

Koosoleku juhataja: Elin Ots

Protokollija: Ea Jaanimägi

Osalejad: Urve Annask, Kersti Veskus, Merike Niibek, Maarja Sõnajalg, Ragne Vesi , Kairi Neero, Kai Randrüüt, Evelin Mitt, Ivika Kuriks, Erika Kristhal, Elin Ots, Ea Jaanimägi

Päevakorrapunktid:

1. UUS TEEMA "Teeme majapidamise säästlikuks"

1. SOOJA KAMPSUNI PÄEV 10.02 (Roheline Kool, Elin, Urve). Alandame temperatuuri ruumides, lülitame välja elektri...)

2. ECO-SCHOOLI KÜLALISED. 14.02 on lasteaias Rohelise Kooli raames kella 10.00-13.00-ni väliskülalised, ca 30 inimest erinevatest riikidest (Sirje Aher)

Rohelise kooli raames saabuvate külalistega tegelevad rohelise kooli meeskond: Merike ja Ea ning Elin ja Urve. Plaan järgmine:

10.00 külaliste vastuvõtt ja kohvilaud – Urve, Ea, Merike

Külalised jagatakse gruppidesse ja iga grupp läheb vastavasse rühma vaatlema, keegi või ka kõik rühmad võivad ka õues tegevuse läbi viia.

11.30 kogunevad kõik külalised ja õpetajad saali, kus toimub arutelu ja tagasiside andmine rühmadele nende tegevuste kohta ning vastatakse tekkinud küsimustele

12.00 saalis lõunasöök külalistele

13.00 külalised lahkuvad

Pedagoogiline nõupidamine nr 7

03.03.2020 kell 13.30-15.00

Koosoleku juhataja: Margit Toomlaid

Protokollija: Kersti Veskus

Osalejad: Urve Annask Kersti Veskus, Merike Niibek, Maria Nahk, Liina Kasela , Kairi Neero, Piret Pajumäe, Kai Randrüüt, Teele, , Ivika Kuriks, Erika Kristhal, Elin Ots, Ea Jaanimägi, Ines Gribulis, Sirle Kaljend

Päevakorrapunktid:

1. SÜDAMENÄDALA MATK. Matk toimuba aprillis, vanavanematele, kepikõnnimatk. TEL ja Roheline kool viivad läbi.

2. MURUMUNADE TEADUSPÄEV. Murumunad korraldavad, kaasa löövad kõik. Erinevad STEAM ala katsed ja katsetused.

3. KOOLITUSREIS. 8.-9.juuni personali koolitusreis Soome. Vastu võtab Turu Ülikool. Külastame lasteaedasid ja tutvume Soome alusharidusega, Reggio Emilia metoodikaga, loodus- ja keskkonna õpetusega.

4. ARUANNE. Hakkame otsi kokku tõmbama ja aruannet koostama. Vaadake üle kõik oma materjal, mida ei ole veel edastanud (koolitused, tegevused rühmas, projektides osalus, tunnustused…)

PED.NÕUPIDAMINE

Miks lasta head asja kasutult seista? Detsembris pidasime koosolekut kasvuhoones heinapallide vahel ja peal, ümber meie sibas 17 jänkupoega.

Protokollid on väljavõtted ped.nõukogu protokollidest, sest Rohelise Kooli temaatika ja ettevõtmised on meie tegevuses nii igapäevane, et sellel aastal eraldi nõupidamisi ei teinud. Lahendus oli järjepidevam ja jätkusuutlikum.

Report abuse