ROHELISE KOOLI KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.1

9.september 2025

Koosolekul osalesid:

Täiskasvanud: Merike Niibek, Liina Pals, Kai Randrüüt, Ivika Kuriks

Lapsed: Mesimummid: Adeele, Samuel

Merilõvid: Leonhard, Luuna, Maria

Rõõmuritsikad : Amelia, Liisu , Hugo

Midrilinnud: Kaspar, Sanna , Rebecca

KOOSOLEKUL PÄEVAKORRAS:

1. Uutele liikmetele Rohelise Tiimi töökorralduse tutvustamine / uute liikmete vastuvõtt tiimi

2. Millised 3 Rohelise Kooli teemat sel aastal  fookusesse võtame?

3. Milliseid teemasid käsitleme septembris/oktoobris?

1. UUTELE LIIKETELE ROHELISE TIIMI TÖÖKORRALDUSE TUTVUSTAMINE.

1.1 Tutvustasime uutele liikmetele meie lasteaia Rohelise Kooli motot:

KÕIGE TÄHTSAM ON SEE, ET MA OLEN LAHKE. SIIS ON MINU SÕBER LAHKE. JA SIIS ON KA KOGU LOODUS MEIE VASTU LAHKE. ANNAB MEILE SÜÜA JA KASVATAB VILJA. ( Moto on loodud laste poolt, aastal 2017)

Laste arutelu: Miks osaleb meie lasteaed Rohelise Kooli töös? Mis on Roheline Kool ?

Samuel: „ Roheline Kool  - see tähendab, et loodusest õppida!”

Hugo: „ Roheline Kool -  see tähendab, et õpitakse tulest, veest ja loomadest. Kui metsas oleme tasa, siis näeme ka mõnda looma!”

Laste arutelu:  „ Miks on lasteaias Rohelise Kooli tiim vajalik?”

Laste vastused: „ Aitame teisi, ei luba oksi murda.”, „ Vaatame, et vett ei raiska keegi!”,

„ Oleme ise eeskujuks!”, „ Peame hoolima loomadest ja puudest”

OTSUSTATI:  Oleme teistele eeskujuks ja õpetame neile rohkem „ roheliseks” olemist - hoiame kokku elektrit, ei viska prügi maha, hoiame lasteaia mänguasju, mänge ja raamatuid, oleme sõbralikud, hoolitseme enda loomade eest, hoolitseme enda tervise eest ja ei raiska toitu. Enda eeskujuga näitame hoolimist.

Otsus võeti vastu – 15 poolthäält ja 1 mõtleja hääl

Hugo ettepanek: Uurida järgi, kas nälkjad on kahjulikud Eesti loodusele?

1.2  Jagasime uutele liikmetele Rohelised rinnamärgid. 

  OTSUSTATI:  

* Rohelises tiimis on sel aastal  koolieelse rühma lapsed ja 5-6 aastaste rühma lapsed- igast rühmast on põhitiimis 2-3 last

* Koosolekuid teeme edaspidi vastavalt vajadusele ( 1 kord 3 kuu jooksul), eesmärgiks analüüsida enda töö tulemusi rühmades ning  välja töötada edasine tegevusplaan

´*  Jagame meie lasteaia inspireerivamaid ja olulisemaid tegemisi Rohelise Kooli Facebooki lehel (vastutab õpetaja Merike Niibek)

2. MILLISED 3 ROHELISE KOOLI TEEMAT SEL AASTAL FOOKUSESSE VÕTAME? Mida nende teemade lõikes käsitleme?

ARUTATI :

Võtame sel aastal fookusesse 3 teemat:

1.      ELURIKKUS – selle teema käsitlemisel saavad rühmad projektide käigus uurida metsa elurikkust, mere elurikkust, õppida süvendatult tundma puid, põõsaid ja taimi  lasteaia õuealal. Kevadel ja suvel õpime tundma tolmeldajaid ja toidutaimi.  Elurikkuse teemat käsitledes saama edukalt siduda selle ÕUEALA ja KLIIMAMUUTUSTE teemaga.

Ettepanek:  1.Kaardistada puud lasteaia õuelalal / puude kaardistamise võimalus ka liikumistunnis orienteerudes.

2.Jätkame ka elurikkuse infostendide loomisega – sel aastal uurivad ja teevad õuealal elavate liikide kohta infostendid meie kaks koolirühma. Kuna kevadel märkasime õuealal palju tolmeldajaid ( näiteks sirelane, triiplutikas, maamesilane), siis uurimisalusteks liikideks võiks seekord olla tolmeldajad. 

3.Luua lindudele juurde elupaiku, lindude toidumaju talveks.

2.      TERVIS JA HEAOLU  - võtame fookusesse nii vaimse kui füüsilise  tervise, hügieeniharjumused, tervisliku  toitumise ja loodusega suhestumise. Tervise ja heaolu teemaga saame siduda Rohelise Kooli teema TOIT, VESI ja TRANSPORT

Ettepanek: 1.Jätkame reedeste metsakümbluspäevadega ja matkadega mere äärde.

                  2. Kasutame rühmades vaikuseminutite metoodikat.

                  2. Aknalaual toidutaimede ja maitsetaimede kasvatamine.                  

3.      JÄÄTMED  -  Võtame fookusesse taaskasutuse, jäätmetekke vähendamise ja asjade ringlussevõtu. Teemat käsitledes saame selle lõimida PRÜGI ja KLIIMAMUUTUSTE teemaga.  

OTSUSTATI: Sel aastal käsitleme põhjalikumalt 3 Rohelise Kooli teemat -  elurikkus, tervis ja heaolu ning jäätmed.

3. MILLISEID ROHELISE KOOLI TEEMASID SEPTEMBRIS/OKTOOBRIS KÄSITLEME?

OTSUSTATI :

1. Esmaspäeval, 22.septembril, on rahvusvaheline Autovaba päev. Võiksime sel hommikul korraldada kogu lasteaiale küsitluse- kuidas lasteaeda tulid? Väljas on tahvlid ja kõik lapsed /vanemad saavad valida vastava magneti / märgise. Rohelise Kooli lapsed  võtavad väravate juures kõiki vastu ja suunavad  peresid märkima. Teemaks -  tervis ja heaolu.

2. Merilõvid ja Mesimummid valmistavad putukahotelli talveks ette (okt/nov). Teema  - elurikkus.

3. Maailmakoristusnädal on 8 . – 19. septembrini. Iga rühm valib endale päeva ja piirkonna, mida koristab.

3. 15.oktoobril tähistame ülemaailmset kätepesupäeva! Pöörame tähelepanu hügieeniharjumuste kujundamisele. Teema – tervis ja heaolu.

Koosolekut juhatas õpetaja Merike Niibek

Protokollis õpetaja Kai Randrüüt

KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.1

Koosoleku aeg: 26.september, 2024

Koosolekul osalesid:

Täiskasvanud: Merike Niibek, Ea Jaanimägi, Monika Sügis, Nele Gelenits                                                    

Lapsed: Mesimummid: Hugo Mark , Hans Peeter ;

               Murumunad: Eliise Nork, Henri , Liia Marin,

               Midrilinnud: Keity Ly, Mari Lee

               Merilõvid: Markus Toukhcher , Rosalin Ploom

               Rõõmuritsikad: Hugo, Sebastian, Mia

               Õnnetriinud:  Georg, Rahe, Piret

1. ARUTATI:

Rohelise Tiimi töökorraldus ja uute liikmete valimine

Rohelise Kooli tiimis on palju lapsi, kes eelmisel aastal meie tööst osa võtsid, kuid on ka uusi liikmeid. Jagasime uutele liikmetele Rohelise Kooli märgid. 

  Otsustati:

* Rohelises tiimis on sel aastal  koolieelse rühma lapsed ja 5-6 aastaste rühma lapsed- igast rühmast on põhitiimis 2-3 last

* Koosolekuid teeme edaspidi vastavalt vajadusele ( 1 kord 3 kuu jooksul), eesmärgiks analüüsida enda töö tulemusi rühmades  ja  ja välja töötada edasine tegevusplaan

´*  Jagame kokkuvõtteid lasteaia  tegevustest Rohelise Kooli Facebooki lehel

        (vastutab õpetaja Merike Niibek)

2. ARUTATI:

Miks osaleb meie lasteaed Rohelise Kooli töös? Milline on Rohelise Tiimi tööülesanded?

Tutvustasime lastele meie lasteaia Rohelise Kooli motot:

KÕIGE TÄHTSAM ON SEE, ET MA OLEN LAHKE. SIIS ON MINU SÕBER LAHKE. JA SIIS ON KA KOGU LOODUS MEIE VASTU LAHKE. ANNAB MEILE SÜÜA JA KASVATAB VILJA.

Laste arvates tähendab see lause, et me hoolime üksteisest, loomadest ja taimedest ja kogu keskkonnast enda ümber. Meie, Rohelise Kooli tiim, peame rääkima teistega ja olema eeskujuks teistele – hoiame kokku elektrit, ei viska prügi maha, hoiame lasteaia mänguasju, mänge ja raamatuid, oleme sõbralikud.

 Otsustati: Rohelise Tiimi tööülesandeks on selgitada rühmades rohelisi põhimõtteid, enda eeskujuga näidata hoolimist ümbritsevast keskkonnast

3. ARUTATI:

1. Millised 3 Rohelise Kooli teemat sel aastal fookusesse võtame? Ja mida nende teemade lõikes käsitleme?

Otsustati :

Võtame sel aastal fookusesse 3 teemat:

1.       KLIIMAMUUTUSED – selle teema valimisel on võimalik käsitleda alateemadena toidu raiskamise vähendamist, loodusvarade tarbimist, jäätmete tekke vähendamist, energia tarbimise vähendamist jne

2.       TOIT  - fookusesse võtame toidu kasvatamise, toidujäätmete taaskasutamise, toidukoolitus lastele, taimse toidu kasutamine

3.       ÕUEALA  - välja selgitada õuealale vajalik, uurida, kuidas saaks kõikide rühmade juurde jalgrattaparkla, fookusesse  õueala koristamine ja töövahendite (rehad, labidad, kühvlid, harjad jne) muretsemine lastele.

4. ARUTATI :

Elurikkuse plakatid.

Tutvusime elurikkuse plakatitega, millel meie õuealal elavad loomad, linnud ja Läänemeres elavad kalad.

Otsustati: Iga koolirühm koostab sel aastal ühe kapa , enda rühma poolt valitud looma või linnu kohta.

5.Arutati:

Milliseid Rohelise Kooli teemasid oktoobrikuus käsitlema hakkame?

Otsustati: 1. Mesimummide rühm alustab energia kokkuhoiu kontrollimist  - kuidas kustutatakse tulesid majas? Iga rühm kontrollib energia kokkuhoidu 1 nädala jooksul, siis teeme kokkuvõtteid.

2. Õueala mänguasjade koristamine ja otstarbekas kasutamine  - kontrollivad oktoobri esimesel nädalal Merilõvid. Iga rühm kontrollib õueala korrasolekut 1 nädala jooksul, siis teeme kokkuvõtteid.

Protokollis õpetaja Merike Niibek

KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.2

 Koosoleku aeg: 14. jaanuar, 2025

Koosolekul osalesid:

Täiskasvanud: Merike Niibek, Ea Jaanimägi, Monika Sügis, Nele Gelenits, Jane Paju

Lapsed: Mesimummid: Hugo Mark , Hans Peeter

               Murumunad: Eliise Nork, Henri , Liia Marin,

               Midrilinnud: Keity Ly , Mari Lee

               Merilõvid: Markus Toukhcher , Rosalin Ploom, Leonhard Roos

               Rõõmuritsikad: Hugo, Sebastian, Mia

               Õnnetriinud:  Georg, Rahe, Piret

1. ARUTATI:

 1.Kuidas meil on läinud 3 olulise teemaga, mida sel aastal käsitleme? M

Rohelise Kooli teema TOIT:

Võtsime osa Üle-euroopalisest jäätmetekke vähendamise nädalast – kogu lasteaias võtsime fookusesse toidujäätmed ja toidujäätmete taaskasutamise. Iga rühm jagas teistega viis, kuidas toidu-ülejääke on võimalik taaskasutada.

Mis õnnestus ja mis ei õnnestunud?

Laste arvates oli toidu  ülejääkide kasutamine isegi põnev, sai teha näiteks pudrujääkidest küpsiseid, kartulikoortest krõpse,juurvila – ja puuviljaülejääkidest  tervislikke smuutisid,  kuivatada putru , mis maitses nagu „ kaerahelbed ” . Jagasime toidu ülejääkidest valmistatud snäkke ka teiste rühmadega ja toiduvalmistamise ideid teistega.  Lisaks kuivatame leiva ülejääke ja viime need loomadele.

Kokkuvõtteks:  Jäätmetekke vähendamise  nädal  õnnestus ning oli hea näide, et toidu ülejääke ei pea tingimata ära viskama vaid neist saab valmistada maitsvaid vahepalasid. Toitusid, mis väga ei meeldi, peaks ikkagi proovima ja maitsetega harjuma.  

Laste lubadus: võtame edaspidi samuti südameasjaks, et toitu kergekäeliselt ära ei viska ja valmistame neist hoopis maitsvaid vahepalasid. Oleme ka kodus teistele eeskujuks.

Rohelise Kooli teema ÕUEALA :

Merilõvid kontrollisid õueala mänguasjade koristamist ja mänguasjade kasutamist.

Lapsed näitasid kontrollimise käigus leitud tõendeid ehk enda tehtud fotosid õuealalt

( parklasse pargitud rattad, mahavisatud kiivrid, põõsastikus vedelevad jalgratattad, mahajäetud jalgpall ) jne.

Kokkuvõtteks leidsid kõik lapsed, peale mänguasjadega mängimist ja rattaga sõitmist, peaksid kõik lased mänguasjad, rattad ja kiivrid tagasi enda kohale viima.

Otsustasime: Rohelise Tiimi lapsed on teistele eeskujuks ja juhivad lasteaia õuealal sellele edaspidi tähelepanu. Nii näitame hoolivust enda keskkonna suhtes.

Rohelise Kooli teema KLIIMAMUUTUSED:  

Mesimummide rühm alustas oktoobrikuus  energia kokkuhoiu kontrollimist  - kuidas kustutatakse tulesid mõlemas majas?

Kokkuvõtteks : Selgus, et kõikides  rühmades kustutatakse ruumis tuled, kui inimesed seal ei viibi. Tuled põlesid tihti vajaduseta  kabinettides. Lapsed kustutasid tuled ja selgitasid tulede kustutamise vajalikkust.

2. ARUTATI:

Kuidas tähistame sel aastal lasteaias Sooja kampsuni päeva? Miks on vajalik rääkida elektrienergia kokkuhoiust? Miks räägime kliimamuutustest?

1.Laste arvates peab elektrit kokku hoidma, sest see on kallis. Ja tuled ei tohi kogu aeg põleda.

2. Kliimamuutustest räägime seepärast, et kliima on inimtegevuse tagajärjel kiirelt muutunud. Me saame ise kaasa aidata sellele, et kliimamuutuste mõju väheneks. Mida meie lasteaias teeme?

Laste vastused: Sorteerime prügi, mere äärde ei viska prügi maha, ei raiska paberit, remondime ja parandame mänguasju, ei osta uusi asju, kasvatame taimi ja hoolitseme loomade eest.

Otsustasime : Sooja kampsuni päeva tähistame kolmapäeval, 5.veebruaril : 1.Kustutame majades hommikul kõik tuled ja sööme hommikusööki hämaras toas ( nii hoiame kokku veidi elektrienergiat).

2. Ülesanne kõikidele rühmadele : Uurime, kuidas on erinevad elupaigad maailmas seotud kliimaga ja milliseid energiasäästlikke maju ehitatakse erinevates kliimavöötmetes. Meisterdame ühe tulevikumaja -  näidismaja, mis oleks energiatõhus, kaitseks äärmuslike ilmaolude eest ning mille ehitamisel on arvestatud selle koha kliimaga. Iga rühm esitleb saalis enda maja.

Kohtume juba Sooja kampsuni päeval!   

Protokollis õpetaja Merike Niibek

https://docs.google.com/document/d/1Lq73LB5WxOU4Va6YPenX9pCQrEEW8WW3XDgkp_aaTy4/edit?usp=sharing

Laste keskkonna töörühma kuuluvad Merilõvid (6-7a), Mesimummid (5-6a) ja Rõõmuritsikad (5-6a).

Keskkonna töörühma ülesanne on saada ülevaade ja leida avaldunud probleemidele lahendused:

1. millise liiklusvahendiga lapsed lasteaeda tulevad

2. elektri tarbimisest lasteaia ruumides

3. vee tarbimise harjumusest  

4. toidu jäätmete tekkest

KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.2

22.november 2021

Koosolekul osalesid:

Täiskasvanud: Merike Niibek, Ea Jaanimägi, Monika Sügis

Lapsed: Merilõvid :Rasmus, Hugo, Estell ; Mesimummid:Sebastian, Kevin ; Rõõmuritsikad: Arton, Isabel

1. ARUTATI:

 Transport ja kliimamuutused:

Mis on CO2 ja millised sõidukid seda kõige rohkem õhku paiskavad?Uurisime, kui palju paiskab 1 kilomeetri läbimisel õhku CO2 auto, kui palju lennuk ja kui palju rong? Arutelu käigus jõudsime järeldusele,et kasutades liikumiseks jalgratast, tõukeratast või käies jala, oleme keskkonnasõbralikud ja hoiame nii õhu puhtama.

Milline on meie rannamõisalaste transpordi jalajälg?Teeme kokkuvõtted rühmadest saadud tabelite põhjal.

Tabelitest selgus, et kõige rohkem lapsi tuleb jalgsi lasteaeda  Mürakarude ja Merilõvide  rühmast , nädala kokkuvõtteks 15 last kummastki rühmast.Jalgsi tulevad lapsed, kes elavad lasteaiale lähedal. Miks ei kasutata ühistransporti? Laste arvates ei käi bussid nii tihti ja rongid Rannamõisa ei käi. Enamus autosid on bensiinimootoriga , kuid 4 last sõidavad lasteaeda ka elektriautoga 6 peres kasutatakse hübriidi.  

Otsustati:

Kui ilmad lähevad soojemaks, on lasteaeda paljudel võimalik tulla ka jalgrattaga – nii säästame keskkonda.

Ettepanek: Kui meil oleks paremini organiseeritud ühistranspordiliiklus, oleks autodega sõitjaid kindlasti vähem.

2. ARUTATI:

Elektrienergia kulutamine.

Elektrienergia kulutamist jälgisime nädala jooksul. Tabelitest selgus, et rühmades on saanud harjumuseks tulede kustutamine. Tuled jäävad põlema sageli Wc-s ja garderoobis. Samuti põles sel nädalal tuli tarbetult ka galeriis.

Otsustati :

Kui kord aastas juhtida tähelepanu elektri raiskamisele, võetakse seda arvesse ja tuled ruumides tarbetult ei põle.   

Ettepanek : WC-sse tuleks paigaldada liikumisanduritega varustatud valgustid 

Milline on rannamõisalaste transpordi jalajälg?

Uurisime kõigepealt, mis on CO2 ja millised sõidukid seda kõige rohkem õhku paiskavad? Saime teada, et auto paiskab 1 kilomeetri läbimisel õhku 104 g CO2,  lennuk 285 g ja rong 14 g. Arutelu käigus jõudsime järeldusele, et kasutades liikumiseks jalgratast, tõukeratast või käies jala, oleme keskkonnasõbralikud ja hoiame nii õhu puhtama.

Milline on rannamõisalaste elektri kasutamine

Rohelise kooli tiim pani välja rühma/maja plaanid igasse rühma ja lasteaia muudesse ruumidesse. Eesmärk oli elektri tarbimine ja kokkuhoid. Iga päev käisid rohelise kooli tiimi liikmed rühmi ja maja teisi ruume kontrollimas ning panid plaanidesse kirja kas punase või rohelise täpikese. Punane oli muidugi siis, kui ruumis kedagi polnud ja tuli põles, roheline jällegi tähendas, et tuled olid kustutatud või kasutati neid otstarbekalt. Kõige paremini käidi elektriga ümber Rõõmuritsikate rühmas, kus ei olnud nädala jooksul mitte ühtegi punast märget. Teistes rühmades ja ruumides nii hästi ei läinud. Avaldasime kiitust ka köögile, kus põlesid tuled alati ainult nendes ruumides, kus oli parasjagu midagi pooleli. Ringgaleriis põlevad tuled permanentselt – ühed kustutavad ja teised  põletavad. Ka ladu on selline koht, kus unustatakse üsna tihti tuled põlema.

Arutasime tiimiga, mida teha, et veel rohkem elektri kulutamist vältida ja kas me hoiame kokku üksnes siis, kui kontrollitakse. Arvasime, et ka kodudes võiks kontrolli teostada, sealjuures loomulikult usaldades peresid, kes seda ise teevad ja meile teada annavad. 

Toidunädal

Eesmärk- leida toidujäätmete vähendamise võimalusi, et vähendada kahjulikku mõju kliimale

Toidunädalal pöörati tähelepanu toidujäätmete tekkimise põhjustele ja  vähendamise võimalusele. Alustasime sellest, et oma toidu hulga tõstsid lapsed ise, võttes sellega ka vastutuse oma taldrik tühjaks süüa. Tulemused olid motiveerivad – oli rühmi, kus nädala lõppedes ei tekkinudki enam  jäätmeid, lapsed sõid oma võetud portsjonid ära ja võeti juurdegi. 

Lisaks tutvuti kaalumisega, kaaluühikutega ja graafikute koostamisega.

Õnnetriinud. Märtsis pöörasime tähelepanu vee säästmisele ja vee tarbimise olulisusele. Meie rühmas on igapäevaselt kasutusel veepudelid. Igal lapsel on oma isiklik pudel, mis on kasutusel kogu päeva jooksul. Pudelitel on  meil rühmas kindel koht, riiulis, et see oleks kättesaadav, käe ulatuse kaugusel, kuid samas haldaksime õpetajatena kogu protsessi. Pudelite kindel asukoht võimaldab õpetajana jälgida vee tarbimist ning samas luua rutiini, et iga lapse pudel oleks leitavas asukohas. Soojemal perioodil on meie veepudelid õues. Oleme õpetanud oma lastele pudeli täitmist, võib öelda, et see on lausa „hitiks“ saanud. Oleme juurutanud kindlaid rütme, millal joome ning samas on võimalus vett juua tunde järgi.

Lisaks sellele, et tarbime regulaarselt vett, õpime ka oma vajadusi märkama, iseseisvume oma pudelit täites, õpime vajadusel abi küsima ning tutvume oma nime kirjapildiga. Kuna hetkel võimaldab ka kliima jälgida jää- ja lume sulamist, lõimime seda meie õppetööga. Sulatame toas katsena erinevaid jäätükke ning jälgime päikese soojuse abil sulamist. Pöörame tähelepanu räästal rippuvatele jääpurikatele, nende tekkele ja sulamisele. Märkame, kuidas lumest tekivad lombid.

Fookuses on ka kätepesu. Oleme läbi viinud praktilisi tunde, kuidas säästlikult ja efektiivselt käsi pesta. Käsi seebitades ei jookse kraanist vesi, samuti ei pea veesurve olema maksimaalne.

Oleme märganud, et meie ettevõtmine on väga edukas olnud, laste poolt hästi vastu võetud ning kasutusel igapäevaselt.

Mesimummid. Saime teada, et vesi on märg vedelik, mida me joome ja mida pesemiseks kasutame. Samuti veel paljudeks erinevateks tegevusteks majapidamises. Vesi on kasulik ja tervislik ning alati tuleb eelistada puhast vett limonaadidele jmt jookidele. Vesi ajab pissile, mis iseenesest on hea.

Vett tuleb vastavalt kehamassile, st. lapsed võiksid juua 5-6 klaasitäit päevas. Täiskasvanud rohkem.

Jõudsime järeldusele, et Mesimummid joovad liiga vähe vett ja harjumusi vee joomiseks ei ole.

Saime ka teada, et vett leidub ka köögiviljades, puu- ja juurviljades, piimas, tees, kohvis, vähesel määral leivas, saias...

Andsime endile lubaduse tekitada rühmas harjumus kindlatel aegadel vett juua. Näiteks: tuppa tulles, ärgates...

Jätkame vee mõistlikku ja säästlikku tarbimist.

https://docs.google.com/document/d/1A6YwUYAyTlgKIuoH2F1Br0kVoFNoNI0I90UD7JjpyLw/edit

https://docs.google.com/document/d/1Vshq3v7dHVd5cEf322sYk6Hd4EJEtNw0Ys5J5dDHxdc/edit?usp=sharing