Keskkonna ülevaatused
2019-2026
PROTOKOLLID 2025-2026
PROTOKOLLID 2024- 2025
PROTOKOLLID 2023-2024
PROTOKOLLID 2022-2023
PROTOKOLLID 2021-2022
PROTOKOLLID 2020-2021
PROTOKOLLID 2025-2026
PROTOKOLLID 2024- 2025
PROTOKOLLID 2023-2024
PROTOKOLLID 2022-2023
PROTOKOLLID 2021-2022
PROTOKOLLID 2020-2021
2025 - 2026
LASTE TÖÖRÜHMA PROTOKOLLID
ROHELISE KOOLI KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.1
9.september 2025
Koosolekul osalesid:
Täiskasvanud: Merike Niibek, Liina Pals, Kai Randrüüt, Ivika Kuriks
Lapsed: Mesimummid: Adeele, Samuel
Merilõvid: Leonhard, Luuna, Maria
Rõõmuritsikad : Amelia, Liisu , Hugo
Midrilinnud: Kaspar, Sanna , Rebecca
KOOSOLEKUL PÄEVAKORRAS:
1. Uutele liikmetele Rohelise Tiimi töökorralduse tutvustamine / uute liikmete vastuvõtt tiimi
2. Millised 3 Rohelise Kooli teemat sel aastal fookusesse võtame?
3. Milliseid teemasid käsitleme septembris/oktoobris?
1. UUTELE LIIKETELE ROHELISE TIIMI TÖÖKORRALDUSE TUTVUSTAMINE.
1.1 Tutvustasime uutele liikmetele meie lasteaia Rohelise Kooli motot:
KÕIGE TÄHTSAM ON SEE, ET MA OLEN LAHKE. SIIS ON MINU SÕBER LAHKE. JA SIIS ON KA KOGU LOODUS MEIE VASTU LAHKE. ANNAB MEILE SÜÜA JA KASVATAB VILJA. ( Moto on loodud laste poolt, aastal 2017)
Laste arutelu: Miks osaleb meie lasteaed Rohelise Kooli töös? Mis on Roheline Kool ?
Samuel: „ Roheline Kool - see tähendab, et loodusest õppida!”
Hugo: „ Roheline Kool - see tähendab, et õpitakse tulest, veest ja loomadest. Kui metsas oleme tasa, siis näeme ka mõnda looma!”
Laste arutelu: „ Miks on lasteaias Rohelise Kooli tiim vajalik?”
Laste vastused: „ Aitame teisi, ei luba oksi murda.”, „ Vaatame, et vett ei raiska keegi!”,
„ Oleme ise eeskujuks!”, „ Peame hoolima loomadest ja puudest”
OTSUSTATI: Oleme teistele eeskujuks ja õpetame neile rohkem „ roheliseks” olemist - hoiame kokku elektrit, ei viska prügi maha, hoiame lasteaia mänguasju, mänge ja raamatuid, oleme sõbralikud, hoolitseme enda loomade eest, hoolitseme enda tervise eest ja ei raiska toitu. Enda eeskujuga näitame hoolimist.
Otsus võeti vastu – 15 poolthäält ja 1 mõtleja hääl
Hugo ettepanek: Uurida järgi, kas nälkjad on kahjulikud Eesti loodusele?
1.2 Jagasime uutele liikmetele Rohelised rinnamärgid.
OTSUSTATI:
* Rohelises tiimis on sel aastal koolieelse rühma lapsed ja 5-6 aastaste rühma lapsed- igast rühmast on põhitiimis 2-3 last
* Koosolekuid teeme edaspidi vastavalt vajadusele ( 1 kord 3 kuu jooksul), eesmärgiks analüüsida enda töö tulemusi rühmades ning välja töötada edasine tegevusplaan
´* Jagame meie lasteaia inspireerivamaid ja olulisemaid tegemisi Rohelise Kooli Facebooki lehel (vastutab õpetaja Merike Niibek)
2. MILLISED 3 ROHELISE KOOLI TEEMAT SEL AASTAL FOOKUSESSE VÕTAME? Mida nende teemade lõikes käsitleme?
ARUTATI :
Võtame sel aastal fookusesse 3 teemat:
1. ELURIKKUS – selle teema käsitlemisel saavad rühmad projektide käigus uurida metsa elurikkust, mere elurikkust, õppida süvendatult tundma puid, põõsaid ja taimi lasteaia õuealal. Kevadel ja suvel õpime tundma tolmeldajaid ja toidutaimi. Elurikkuse teemat käsitledes saama edukalt siduda selle ÕUEALA ja KLIIMAMUUTUSTE teemaga.
Ettepanek: 1.Kaardistada puud lasteaia õuelalal / puude kaardistamise võimalus ka liikumistunnis orienteerudes.
2.Jätkame ka elurikkuse infostendide loomisega – sel aastal uurivad ja teevad õuealal elavate liikide kohta infostendid meie kaks koolirühma. Kuna kevadel märkasime õuealal palju tolmeldajaid ( näiteks sirelane, triiplutikas, maamesilane), siis uurimisalusteks liikideks võiks seekord olla tolmeldajad.
3.Luua lindudele juurde elupaiku, lindude toidumaju talveks.
2. TERVIS JA HEAOLU - võtame fookusesse nii vaimse kui füüsilise tervise, hügieeniharjumused, tervisliku toitumise ja loodusega suhestumise. Tervise ja heaolu teemaga saame siduda Rohelise Kooli teema TOIT, VESI ja TRANSPORT
Ettepanek: 1.Jätkame reedeste metsakümbluspäevadega ja matkadega mere äärde.
2. Kasutame rühmades vaikuseminutite metoodikat.
2. Aknalaual toidutaimede ja maitsetaimede kasvatamine.
3. JÄÄTMED - Võtame fookusesse taaskasutuse, jäätmetekke vähendamise ja asjade ringlussevõtu. Teemat käsitledes saame selle lõimida PRÜGI ja KLIIMAMUUTUSTE teemaga.
OTSUSTATI: Sel aastal käsitleme põhjalikumalt 3 Rohelise Kooli teemat - elurikkus, tervis ja heaolu ning jäätmed.
3. MILLISEID ROHELISE KOOLI TEEMASID SEPTEMBRIS/OKTOOBRIS KÄSITLEME?
OTSUSTATI :
1. Esmaspäeval, 22.septembril, on rahvusvaheline Autovaba päev. Võiksime sel hommikul korraldada kogu lasteaiale küsitluse- kuidas lasteaeda tulid? Väljas on tahvlid ja kõik lapsed /vanemad saavad valida vastava magneti / märgise. Rohelise Kooli lapsed võtavad väravate juures kõiki vastu ja suunavad peresid märkima. Teemaks - tervis ja heaolu.
2. Merilõvid ja Mesimummid valmistavad putukahotelli talveks ette (okt/nov). Teema - elurikkus.
3. Maailmakoristusnädal on 8 . – 19. septembrini. Iga rühm valib endale päeva ja piirkonna, mida koristab.
3. 15.oktoobril tähistame ülemaailmset kätepesupäeva! Pöörame tähelepanu hügieeniharjumuste kujundamisele. Teema – tervis ja heaolu.
Koosolekut juhatas õpetaja Merike Niibek
Protokollis õpetaja Kai Randrüüt
KESKKONNAÜLEVAATUSE KÜSIMUSTIK LASTELE JA PERSONALILE 2025/2026
KESKKONNAÜLEVAATUSE KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMATELE 2025/2026
2024 - 2025
LASTE TÖÖRÜHMA PROTOKOLLID
KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.1
Koosoleku aeg: 26.september, 2024
Koosolekul osalesid:
Täiskasvanud: Merike Niibek, Ea Jaanimägi, Monika Sügis, Nele Gelenits
Lapsed: Mesimummid: Hugo Mark , Hans Peeter ;
Murumunad: Eliise Nork, Henri , Liia Marin,
Midrilinnud: Keity Ly, Mari Lee
Merilõvid: Markus Toukhcher , Rosalin Ploom
Rõõmuritsikad: Hugo, Sebastian, Mia
Õnnetriinud: Georg, Rahe, Piret
1. ARUTATI:
Rohelise Tiimi töökorraldus ja uute liikmete valimine
Rohelise Kooli tiimis on palju lapsi, kes eelmisel aastal meie tööst osa võtsid, kuid on ka uusi liikmeid. Jagasime uutele liikmetele Rohelise Kooli märgid.
Otsustati:
* Rohelises tiimis on sel aastal koolieelse rühma lapsed ja 5-6 aastaste rühma lapsed- igast rühmast on põhitiimis 2-3 last
* Koosolekuid teeme edaspidi vastavalt vajadusele ( 1 kord 3 kuu jooksul), eesmärgiks analüüsida enda töö tulemusi rühmades ja ja välja töötada edasine tegevusplaan
´* Jagame kokkuvõtteid lasteaia tegevustest Rohelise Kooli Facebooki lehel
(vastutab õpetaja Merike Niibek)
2. ARUTATI:
Miks osaleb meie lasteaed Rohelise Kooli töös? Milline on Rohelise Tiimi tööülesanded?
Tutvustasime lastele meie lasteaia Rohelise Kooli motot:
KÕIGE TÄHTSAM ON SEE, ET MA OLEN LAHKE. SIIS ON MINU SÕBER LAHKE. JA SIIS ON KA KOGU LOODUS MEIE VASTU LAHKE. ANNAB MEILE SÜÜA JA KASVATAB VILJA.
Laste arvates tähendab see lause, et me hoolime üksteisest, loomadest ja taimedest ja kogu keskkonnast enda ümber. Meie, Rohelise Kooli tiim, peame rääkima teistega ja olema eeskujuks teistele – hoiame kokku elektrit, ei viska prügi maha, hoiame lasteaia mänguasju, mänge ja raamatuid, oleme sõbralikud.
Otsustati: Rohelise Tiimi tööülesandeks on selgitada rühmades rohelisi põhimõtteid, enda eeskujuga näidata hoolimist ümbritsevast keskkonnast
3. ARUTATI:
1. Millised 3 Rohelise Kooli teemat sel aastal fookusesse võtame? Ja mida nende teemade lõikes käsitleme?
Otsustati :
Võtame sel aastal fookusesse 3 teemat:
1. KLIIMAMUUTUSED – selle teema valimisel on võimalik käsitleda alateemadena toidu raiskamise vähendamist, loodusvarade tarbimist, jäätmete tekke vähendamist, energia tarbimise vähendamist jne
2. TOIT - fookusesse võtame toidu kasvatamise, toidujäätmete taaskasutamise, toidukoolitus lastele, taimse toidu kasutamine
3. ÕUEALA - välja selgitada õuealale vajalik, uurida, kuidas saaks kõikide rühmade juurde jalgrattaparkla, fookusesse õueala koristamine ja töövahendite (rehad, labidad, kühvlid, harjad jne) muretsemine lastele.
4. ARUTATI :
Elurikkuse plakatid.
Tutvusime elurikkuse plakatitega, millel meie õuealal elavad loomad, linnud ja Läänemeres elavad kalad.
Otsustati: Iga koolirühm koostab sel aastal ühe kapa , enda rühma poolt valitud looma või linnu kohta.
5.Arutati:
Milliseid Rohelise Kooli teemasid oktoobrikuus käsitlema hakkame?
Otsustati: 1. Mesimummide rühm alustab energia kokkuhoiu kontrollimist - kuidas kustutatakse tulesid majas? Iga rühm kontrollib energia kokkuhoidu 1 nädala jooksul, siis teeme kokkuvõtteid.
2. Õueala mänguasjade koristamine ja otstarbekas kasutamine - kontrollivad oktoobri esimesel nädalal Merilõvid. Iga rühm kontrollib õueala korrasolekut 1 nädala jooksul, siis teeme kokkuvõtteid.
Protokollis õpetaja Merike Niibek
KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.2
Koosoleku aeg: 14. jaanuar, 2025
Koosolekul osalesid:
Täiskasvanud: Merike Niibek, Ea Jaanimägi, Monika Sügis, Nele Gelenits, Jane Paju
Lapsed: Mesimummid: Hugo Mark , Hans Peeter
Murumunad: Eliise Nork, Henri , Liia Marin,
Midrilinnud: Keity Ly , Mari Lee
Merilõvid: Markus Toukhcher , Rosalin Ploom, Leonhard Roos
Rõõmuritsikad: Hugo, Sebastian, Mia
Õnnetriinud: Georg, Rahe, Piret
1. ARUTATI:
1.Kuidas meil on läinud 3 olulise teemaga, mida sel aastal käsitleme? M
Rohelise Kooli teema TOIT:
Võtsime osa Üle-euroopalisest jäätmetekke vähendamise nädalast – kogu lasteaias võtsime fookusesse toidujäätmed ja toidujäätmete taaskasutamise. Iga rühm jagas teistega viis, kuidas toidu-ülejääke on võimalik taaskasutada.
Mis õnnestus ja mis ei õnnestunud?
Laste arvates oli toidu ülejääkide kasutamine isegi põnev, sai teha näiteks pudrujääkidest küpsiseid, kartulikoortest krõpse,juurvila – ja puuviljaülejääkidest tervislikke smuutisid, kuivatada putru , mis maitses nagu „ kaerahelbed ” . Jagasime toidu ülejääkidest valmistatud snäkke ka teiste rühmadega ja toiduvalmistamise ideid teistega. Lisaks kuivatame leiva ülejääke ja viime need loomadele.
Kokkuvõtteks: Jäätmetekke vähendamise nädal õnnestus ning oli hea näide, et toidu ülejääke ei pea tingimata ära viskama vaid neist saab valmistada maitsvaid vahepalasid. Toitusid, mis väga ei meeldi, peaks ikkagi proovima ja maitsetega harjuma.
Laste lubadus: võtame edaspidi samuti südameasjaks, et toitu kergekäeliselt ära ei viska ja valmistame neist hoopis maitsvaid vahepalasid. Oleme ka kodus teistele eeskujuks.
Rohelise Kooli teema ÕUEALA :
Merilõvid kontrollisid õueala mänguasjade koristamist ja mänguasjade kasutamist.
Lapsed näitasid kontrollimise käigus leitud tõendeid ehk enda tehtud fotosid õuealalt
( parklasse pargitud rattad, mahavisatud kiivrid, põõsastikus vedelevad jalgratattad, mahajäetud jalgpall ) jne.
Kokkuvõtteks leidsid kõik lapsed, peale mänguasjadega mängimist ja rattaga sõitmist, peaksid kõik lased mänguasjad, rattad ja kiivrid tagasi enda kohale viima.
Otsustasime: Rohelise Tiimi lapsed on teistele eeskujuks ja juhivad lasteaia õuealal sellele edaspidi tähelepanu. Nii näitame hoolivust enda keskkonna suhtes.
Rohelise Kooli teema KLIIMAMUUTUSED:
Mesimummide rühm alustas oktoobrikuus energia kokkuhoiu kontrollimist - kuidas kustutatakse tulesid mõlemas majas?
Kokkuvõtteks : Selgus, et kõikides rühmades kustutatakse ruumis tuled, kui inimesed seal ei viibi. Tuled põlesid tihti vajaduseta kabinettides. Lapsed kustutasid tuled ja selgitasid tulede kustutamise vajalikkust.
2. ARUTATI:
Kuidas tähistame sel aastal lasteaias Sooja kampsuni päeva? Miks on vajalik rääkida elektrienergia kokkuhoiust? Miks räägime kliimamuutustest?
1.Laste arvates peab elektrit kokku hoidma, sest see on kallis. Ja tuled ei tohi kogu aeg põleda.
2. Kliimamuutustest räägime seepärast, et kliima on inimtegevuse tagajärjel kiirelt muutunud. Me saame ise kaasa aidata sellele, et kliimamuutuste mõju väheneks. Mida meie lasteaias teeme?
Laste vastused: Sorteerime prügi, mere äärde ei viska prügi maha, ei raiska paberit, remondime ja parandame mänguasju, ei osta uusi asju, kasvatame taimi ja hoolitseme loomade eest.
Otsustasime : Sooja kampsuni päeva tähistame kolmapäeval, 5.veebruaril : 1.Kustutame majades hommikul kõik tuled ja sööme hommikusööki hämaras toas ( nii hoiame kokku veidi elektrienergiat).
2. Ülesanne kõikidele rühmadele : Uurime, kuidas on erinevad elupaigad maailmas seotud kliimaga ja milliseid energiasäästlikke maju ehitatakse erinevates kliimavöötmetes. Meisterdame ühe tulevikumaja - näidismaja, mis oleks energiatõhus, kaitseks äärmuslike ilmaolude eest ning mille ehitamisel on arvestatud selle koha kliimaga. Iga rühm esitleb saalis enda maja.
Kohtume juba Sooja kampsuni päeval!
Protokollis õpetaja Merike Niibek
KESKKONNAÜLEVAATUSE KÜSIMUSTIK LASTELE JA PERSONALILE 2024/2025
KESKKONNAÜLEVAATUSE KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMATELE 2024/2025
2020-2021
PROTOKOLLID
KESKKONNA ÜLEVAATUS 2020-2021
ENERGIA KULU GRAAFIKUD
Laste keskkonna töörühma kuuluvad Merilõvid (6-7a), Mesimummid (5-6a) ja Rõõmuritsikad (5-6a).
Keskkonna töörühma ülesanne on saada ülevaade ja leida avaldunud probleemidele lahendused:
millise liiklusvahendiga lapsed lasteaeda tulevad
elektri tarbimisest lasteaia ruumides
vee tarbimise harjumusest
toidu jäätmete tekkest
KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.1
29.OKTOOBER 2021
Koosolekul osalesid:
Täiskasvanud: Merike Niibek, Ea Jaanimägi, Monika Sügis, Maarit Kikas
Lapsed: Merilõvid : Mariel , Rasmus, Kelli ; Mesimummid:Sebastian, Kevin; Rõõmuritsikad: Arton, Isabel
1. ARUTATI:
„ ROHELISE TIIMI“ moodustamine rühmades
Otsustati:
- Laste töörühmad ehk „Rohelise Tiimi“ moodustame lasteaia kolmest vanemast rühmast – Mesimummid, Rõõmuritsikad ja Merilõvid. Merilõvides koordineerib laste töörühma tööd Maarit Kikas
- Igast rühmast on põhitiimis 3-4 last
- Koosolekuid teeme edaspidi 1-2 korda kuus, eesmärgiks analüüsida vaatlustulemusi rühmades ja ja välja töötada edasine tegevusplaan
´- Jagame kokkuvõtteid lasteaia tegevustest Rohelise Kooli Facebooki lehel
vastutab õpetaja Merike Niibek)
2. ARUTATI:
- Keskkonnaülevaatuse alustamine - kuidas ja mis meetoditega?
- „Rohelise Tiimi“ tööülesanded ja tegevused novembrikuus
Otsustati :
- Alustame keskkonnaülevaatust, võttes kõigepealt fookusesse kliimamuutustega seotud teemad / transport, elektrienergia kasutamine, toidujäätmed
- kaasame keskkonnaülevaatusesse kõik rühmad
Mida teeb laste „ Roheline Tiim“ novembrikuus :
- kontrollib elektrienergia säästlikku kasutamist lasteaia erinevates ruumides ja rühmades (igal rühmal kindlad ruumid, mida igapäevaselt kontrollib)
- kõik rühmad koostavad tabelid, kuhu novembrikuu teisel nädalal (8. – 14.11) märgivad lapsed koos vanematega , millega lasteaeda tulevad ( autoga, ühistranspordiga, jalgrattaga või jala). Roheline Tiim teeb kokkuvõtted tabelitest.
- Novembrikuu viimasel nädalal (22. – 26.november) kaalume toidujäätmeid ja arutleme rühmades teemal, kuidas vähendada rühmas/lasteaias toidujäätmeid. Mida ise saad selleks teha? Roheline Tiim teeb kokkuvõtted tabelitest ja teeb ettepanekuid.
3. ARUTATI:
Ajurünnak : Miks on vaja elektrienergiat kokku hoida? Kuidas sina ise saad panustada sellesse, et rühmas/lasteaias hoitakse elektrit kokku? Miks on autode heitgaasid keskkonnale kahjulikud? Miks sõidavad paljud pered lasteaeda/tööle autodega?
Laste arvamused:
Elekter: Elekter ei pea põlema seal ruumis, kus inimesi ei ole. Ma saan kustutada lahkudes tule ja kui õues on juba valge, ei pea toas tuli põlema. Kui ruumist lahkud, on vaja tuli kustutada.
Transport: Meie lasteaed on kaugel kodust ja siis peab siia tulema autoga. Ja kui on külm, siis ei saa tulla jalgrattaga, aga kevadel ja suvel tulen jalgrattaga. Kui mu kodu on lähedal, ei pea autoga sõitma. Tahame, et me hingaks puhast õhku.
Otsustati:
1. Kui näen, et mõnes ruumis, kus inimesi ei ole, põleb elekter, kustutan ise tule või palun see ära kustutada
KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.2
22.november 2021
Koosolekul osalesid:
Täiskasvanud: Merike Niibek, Ea Jaanimägi, Monika Sügis
Lapsed: Merilõvid :Rasmus, Hugo, Estell ; Mesimummid:Sebastian, Kevin ; Rõõmuritsikad: Arton, Isabel
1. ARUTATI:
Transport ja kliimamuutused:
Mis on CO2 ja millised sõidukid seda kõige rohkem õhku paiskavad?Uurisime, kui palju paiskab 1 kilomeetri läbimisel õhku CO2 auto, kui palju lennuk ja kui palju rong? Arutelu käigus jõudsime järeldusele,et kasutades liikumiseks jalgratast, tõukeratast või käies jala, oleme keskkonnasõbralikud ja hoiame nii õhu puhtama.
Milline on meie rannamõisalaste transpordi jalajälg?Teeme kokkuvõtted rühmadest saadud tabelite põhjal.
Tabelitest selgus, et kõige rohkem lapsi tuleb jalgsi lasteaeda Mürakarude ja Merilõvide rühmast , nädala kokkuvõtteks 15 last kummastki rühmast.Jalgsi tulevad lapsed, kes elavad lasteaiale lähedal. Miks ei kasutata ühistransporti? Laste arvates ei käi bussid nii tihti ja rongid Rannamõisa ei käi. Enamus autosid on bensiinimootoriga , kuid 4 last sõidavad lasteaeda ka elektriautoga 6 peres kasutatakse hübriidi.
Otsustati:
Kui ilmad lähevad soojemaks, on lasteaeda paljudel võimalik tulla ka jalgrattaga – nii säästame keskkonda.
Ettepanek: Kui meil oleks paremini organiseeritud ühistranspordiliiklus, oleks autodega sõitjaid kindlasti vähem.
2. ARUTATI:
Elektrienergia kulutamine.
Elektrienergia kulutamist jälgisime nädala jooksul. Tabelitest selgus, et rühmades on saanud harjumuseks tulede kustutamine. Tuled jäävad põlema sageli Wc-s ja garderoobis. Samuti põles sel nädalal tuli tarbetult ka galeriis.
Otsustati :
Kui kord aastas juhtida tähelepanu elektri raiskamisele, võetakse seda arvesse ja tuled ruumides tarbetult ei põle.
Ettepanek : WC-sse tuleks paigaldada liikumisanduritega varustatud valgustid
KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3
31.märts 2022
Koosolekul osalesid:
Täiskasvanud: Margit Toomlaid, Merike Niibek, Ea Jaanimägi, Monika Sügis
Lapsed: Merilõvid :Rasmus,Emma, Estell ; Mesimummid:Sebastian, ; Rõõmuritsikad:Maria, Remy, Kenneth,Isabel
ARUTATI:
1. Vee kasutamine ja tarbimine rühmades. Vee säästmine – miks vajalik ja kuidas säästa?
Rohelise Tiimi lapsed võtsid kokku , mida on rühmades tehtud veebruaris – märtsis selleks, et laste vee tarbimine paraneks ja teadvustataks vee säästmise vajadust.
1. Mesimummid andsid põhjaliku ülevaate sellest, kust vett saadakse ja mitu protsenti vett sisaldub erinevates puuviljades, köögiviljades ja teistes toiduainetes. Mesimummid tõdesid, et vaatamata kõigele peaksid lapsed rühmas vett rohkem tarbima.
2. Rõõmuritsikad selgitasid, kuidas vesi inimeseni jõuab, kui palju on looduses vett ja kus on looduses kõige puhtam vesi. Lisaks tutvustasid lapsed mõistekaarti, kus kirjas, milleks inimesed vett vajavad.
3. Merilõvid selgitasid, miks vesi on organismile kasulik ja kui palju peab lasteaialaps vette päevas tarbima. Merilõvid võtsid ühe nädala jooksul tehtud veejoomise uuringu kokku diagrammiga.Selle põhjal selgus, et 80% lastest tarbib rühmas piisavalt vett. Vee joomine rühmas on paranenud nende kahe kuu jooksul , sest värske joogivesi on alati kättesaadav ning harjumuseks on saanud tarbida vett peale õuest tulekut, peale füüsilist treeningut,peale söömist.
OTSUSTATI : Rühmades peaks olema värske vesi kõigile kättesaadav ja vett tuleks tarbida niipalju nagu organism vajab. Soovituslik oleks, et lasteaialaps jooks päevas 5 klaasi vett.
2. Milliseid keskkonnaga seotud teemad võtame järgmisena fookusesse?
Sel aastal on koolieelikutest Merilõvid alustanud lasteaia õueala liigirikkuse kaardistamisega. Milliseid linde , loomi oleme märganud õuealal ja kui hästi tunneme meie endi koduloomi? Selleks otsustasime koostada KAPA fotolõuendid, kus peal linnu- või loomaliiki tutvustav info, laste joonistus ja laste poolt leitud huvitavad faktid liigi kohta ning lisaks QR kood, mille abil saab vanem lugeda täpsemat ja põhjalikumat infot selle konkreetse liigi kohta.
Märtsi lõpuks on Merilõvide rühma lapsed koostanud liigikirjeldused 7 nende poolt märgatud liigi kohta – sinitihane, rasvatihane, orav, värbkakk, harakas, varblane ja koduloomadest Kameruni kääbuskodukits Wifi.
OTSUSTATI : Mesimummid ja Rõõmuritsikad võtavad Merilõvide uurimistöö üle ja koguvad materjali kahe lasteaias elava kodulooma kohta , et koostada selle alusel infotahvlid.
Milline on rannamõisalaste transpordi jalajälg?
Uurisime kõigepealt, mis on CO2 ja millised sõidukid seda kõige rohkem õhku paiskavad? Saime teada, et auto paiskab 1 kilomeetri läbimisel õhku 104 g CO2, lennuk 285 g ja rong 14 g. Arutelu käigus jõudsime järeldusele, et kasutades liikumiseks jalgratast, tõukeratast või käies jala, oleme keskkonnasõbralikud ja hoiame nii õhu puhtama.
Roheline Tiim tegi kokkuvõtted rühmadest saadud küsitluste põhjal:
Nädala kokkuvõttes ( 8. - 12.november) selgus, et jalgsi tuleb lasteaeda 12 last ja eelkõige need, kes elavad lasteaiale lähedal. Ühistransporti kasutab lasteaeda tulekuks 1-2 peret.
Miks ei kasutata ühistransporti? Laste arvates käivad bussid liiga harva ja seetõttu on perel alati mugavam kasutada liiklemiseks autot.
Küsitlusest selgus, et kõige enam kasutatakse autodes diiselkütust, hübriidiga sõidab lasteaeda 2 peret.
Roheline Tiim võttis teema kokku:
1.Kui ilmad lähevad soojemaks, on lasteaeda paljudel võimalik tulla ka jalgrattaga – nii säästame keskkonda ja hoiame ka enda tervist.
2.Kui meil oleks paremini organiseeritud ühistranspordiliiklus, oleks autodega sõitjaid kindlasti vähem.
Milline on rannamõisalaste elektri kasutamine
Rohelise kooli tiim pani välja rühma/maja plaanid igasse rühma ja lasteaia muudesse ruumidesse. Eesmärk oli elektri tarbimine ja kokkuhoid. Iga päev käisid rohelise kooli tiimi liikmed rühmi ja maja teisi ruume kontrollimas ning panid plaanidesse kirja kas punase või rohelise täpikese. Punane oli muidugi siis, kui ruumis kedagi polnud ja tuli põles, roheline jällegi tähendas, et tuled olid kustutatud või kasutati neid otstarbekalt. Kõige paremini käidi elektriga ümber Rõõmuritsikate rühmas, kus ei olnud nädala jooksul mitte ühtegi punast märget. Teistes rühmades ja ruumides nii hästi ei läinud. Avaldasime kiitust ka köögile, kus põlesid tuled alati ainult nendes ruumides, kus oli parasjagu midagi pooleli. Ringgaleriis põlevad tuled permanentselt – ühed kustutavad ja teised põletavad. Ka ladu on selline koht, kus unustatakse üsna tihti tuled põlema.
Arutasime tiimiga, mida teha, et veel rohkem elektri kulutamist vältida ja kas me hoiame kokku üksnes siis, kui kontrollitakse. Arvasime, et ka kodudes võiks kontrolli teostada, sealjuures loomulikult usaldades peresid, kes seda ise teevad ja meile teada annavad.
Toidunädal
Eesmärk- leida toidujäätmete vähendamise võimalusi, et vähendada kahjulikku mõju kliimale
Toidunädalal pöörati tähelepanu toidujäätmete tekkimise põhjustele ja vähendamise võimalusele. Alustasime sellest, et oma toidu hulga tõstsid lapsed ise, võttes sellega ka vastutuse oma taldrik tühjaks süüa. Tulemused olid motiveerivad – oli rühmi, kus nädala lõppedes ei tekkinudki enam jäätmeid, lapsed sõid oma võetud portsjonid ära ja võeti juurdegi.
Lisaks tutvuti kaalumisega, kaaluühikutega ja graafikute koostamisega.
rühmad leidsid märkmete tegemiseks erinevaid võimalusi
koolirühma lapsed oli võimelised ise nii kaaluma kui märkima
VeeKuul pöörasime tähelepanu laste joomise harjumusele. Oli lapsi ja rühmi kus joomine oligi juba harjumuseks saanud, mõnel juhul oli veel siiski vaja sellel tähelepanu pöörata.
Mürakaru rühma lapsed on igapäevaselt harjunud tarbima joogiks vett – enne ja peale liikumist, peale söömist ja vajadusel kui lapsel on janu. Oleme loonud tingimused, et laps saaks ise võtta vajadusel vett kööginurgast.
Me ei loonud veejoomise tabelit, kuna õpetajana ei näinud selleks vajadust.
Midrilindude vee joomine märtsikuus oli loomulik ja igapäevane päeva osa. Eesmärgiga mitte survestada ja tekitada võistlusmomenti, loobusime tabelitest kui ka teistest stiimulitest. Lastele mõjus positiivne õhkkond ja lihtne suunamine, mille tagajärjel on kujunenud neil nüüd julgus küsida juua millal iganes, vastavalt oma vajadustele. Soosides laste iseseisvust ja isetegemist, panime rühma kööginurka väikese tooli, millele püsti ronides, saavad lapsed kätte joomiseks vajaliku tassi ning pääsevad kraanist ise vett laskma. Seos vee joomise ja projektõppe teema „Kodu“ vahel – rühmas maitsevee valmistamine kodudest kaasa võetud marjade, kurgi ja sidruniga
Õnnetriinud. Märtsis pöörasime tähelepanu vee säästmisele ja vee tarbimise olulisusele. Meie rühmas on igapäevaselt kasutusel veepudelid. Igal lapsel on oma isiklik pudel, mis on kasutusel kogu päeva jooksul. Pudelitel on meil rühmas kindel koht, riiulis, et see oleks kättesaadav, käe ulatuse kaugusel, kuid samas haldaksime õpetajatena kogu protsessi. Pudelite kindel asukoht võimaldab õpetajana jälgida vee tarbimist ning samas luua rutiini, et iga lapse pudel oleks leitavas asukohas. Soojemal perioodil on meie veepudelid õues. Oleme õpetanud oma lastele pudeli täitmist, võib öelda, et see on lausa „hitiks“ saanud. Oleme juurutanud kindlaid rütme, millal joome ning samas on võimalus vett juua tunde järgi.
Lisaks sellele, et tarbime regulaarselt vett, õpime ka oma vajadusi märkama, iseseisvume oma pudelit täites, õpime vajadusel abi küsima ning tutvume oma nime kirjapildiga. Kuna hetkel võimaldab ka kliima jälgida jää- ja lume sulamist, lõimime seda meie õppetööga. Sulatame toas katsena erinevaid jäätükke ning jälgime päikese soojuse abil sulamist. Pöörame tähelepanu räästal rippuvatele jääpurikatele, nende tekkele ja sulamisele. Märkame, kuidas lumest tekivad lombid.
Fookuses on ka kätepesu. Oleme läbi viinud praktilisi tunde, kuidas säästlikult ja efektiivselt käsi pesta. Käsi seebitades ei jookse kraanist vesi, samuti ei pea veesurve olema maksimaalne.
Oleme märganud, et meie ettevõtmine on väga edukas olnud, laste poolt hästi vastu võetud ning kasutusel igapäevaselt.
Rõõmuritsikad. Alustasime projekti vee joomise meelde tuletamisega. Miks me joome? Millal me joome? Kui palju me joome? Mida me joome? Enamus lapsi armastab eelkõige juua vett. Lastel kujunes tugev harjumus juua vett enne sööki , peale füüsilist pingutust, enne õue minekut ja õuest tulles, peale lõunauinakut. Lapsed jõid orienteeruvalt 4-5 tassi vett päevas. Lapsed õppisid vett valama tassi piisavalt, et ei peaks ära valama kui ei jõua juua. Tuli teadmine juua toasooja vett, et organid "ei ehmuks"!
Katsetasime rühmas erinevaid kohti kus oleks kõige mugavam pidada "veepunkti" :rühmaruumis laua peal, vannitoas, köögiblokis kraanikausi kõrval meeldis lastele kõige enam, seal on mugav kasutaud tass pessu suunata.
Kaardistasime VEE vajadusi inimkonnale, loodusele, erinevaid veekasutus mooduseid ja võimalus looduses leida vett.
Lapsi huvitab väga raba teema kus on looduslik joodav vesi- leppisime kokku, et sügisel teeme lastega raba ekskursiooni. Samuti selgus vestlustes, et paar last käivad Harku vallas- oma salakohas allikavett toomas.
Kätepesu ja veekokkuhoid kulgeb lastel väga loomulikult . Jälgitakse ka kaaslasi ja vajadusel tehakse märkusi.
Projekti lõpetasime "Vee muusikaga"- panime pudelitesse erinevas mahus vett ja puhusime muusikat.
Lapsed said mõõta vett ja asetada pudelid vee järgi "pikkuse järjekorda", võrdlesime erinevaid helisid vastavalt veekogusele.
Merilõvid. Veebruaris-märtsis pöörasime tähelepanu veejoomise harjumuse kujunemisele rühmas. Uurisime, kui palju vett peaks laps päevas jooma ja arutlesime, miks vee tarbimine on tähtis. Võrdlesime pudelivett ja kraanivett ning mõistsime, miks on keskkonnasõbralikum tarbida kraanivett. Saime teada, kuidas muutub vee maitse, kui sinna lisada mustikaid,sidrunit, kurki või arbuusi.
Kokkuvõte: Tänu sellele, et värske vesi on laual alati olemas, juuakse vett ka rohkem ning veejoomine on muutunud igapäevaseks harjumuseks . Märtsikuu 1. nädala kohta koostasime vee tarbimise diagrammi ja seda analüüsides selgus, et 80% lastest tarbib rühmas vett piisavalt ning ei vaja selleks eraldi meeldetuletamist. Enamasti juuakse vett peale õuest tulekut, füüsilist koormust ja vähemalt 4 korda päeva jooksul. Meie arvates on värske kraanivesi alati parim valik!
Niidutirtsud tõid lume tuppa, lapsed olid alguses üllatunud, et lumi toas ning ei pahandatagi kui seda maitsta.
Lapsed proovisid kas lund on võimalik värvida ning
jälgisime mis juhtub lumega soojas toas ja kas see on ikka nii puhas kui joogivesi.
Murumunade rühm pööras tähelepanu enda joogivee tarbimisele. Lapsed küsisid tihti juua ja neil puudus endal vaba võimlus vett kätte saada. Muretsesime rühma kraaniga veepurgi ja laspsed tõid kodudest kruusid.
Väga kiiresti tekkis harjumus ise oma vajaduste eest hoolitseda.
Mesimummid. Saime teada, et vesi on märg vedelik, mida me joome ja mida pesemiseks kasutame. Samuti veel paljudeks erinevateks tegevusteks majapidamises. Vesi on kasulik ja tervislik ning alati tuleb eelistada puhast vett limonaadidele jmt jookidele. Vesi ajab pissile, mis iseenesest on hea.
Vett tuleb vastavalt kehamassile, st. lapsed võiksid juua 5-6 klaasitäit päevas. Täiskasvanud rohkem.
Jõudsime järeldusele, et Mesimummid joovad liiga vähe vett ja harjumusi vee joomiseks ei ole.
Saime ka teada, et vett leidub ka köögiviljades, puu- ja juurviljades, piimas, tees, kohvis, vähesel määral leivas, saias...
Andsime endile lubaduse tekitada rühmas harjumus kindlatel aegadel vett juua. Näiteks: tuppa tulles, ärgates...
Jätkame vee mõistlikku ja säästlikku tarbimist.
Laste töörühm võttis veeteema kokku märtsi nõupidamisel. Esitlused olid kas mõttekaardi või diagrammidena vormistatud
Teema käsitluse käigus tekkis kuulajatel väga palju ja asjalikke küsimusi ja arutelud olid sisukad
2022-2023
LASTE TÖÖRÜHMA PROTOKOLLID 2022-2023
2023 - 2024
KESKKONNA ÜLEVAATUS JA PARENDAMISE TEGEVUSKAVA 2023-2024
LASTE TÖÖRÜHMA PROTOKOLLID 2023 - 2024
KESKKONNAÜLEVAATUSE KÜSIMUSTIK LASTELE 2023/2024
KESKKONNAÜLEVAATUSE KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMATELE 2023/2024
TARBIMINE
LASTE SÖÖGI EELISTUSED - MILLINE VÕIKS OLLA LASTEAIA TOIT