2023-2024

RANNAMÕISA LASTEAIA PROJEKTÕPPE TEEMA ON   MEIE  METS

ALUS: õppekava loodus ja- keskkonnahariduse moodul,  kestliku arengu eesmärk (KAE)  LOODUSKAITSE JA ÖKOSÜSTEEMID       

 https://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/kestliku-arengu-eesmargid/6kosysteemid/


Metsaprojekt.docx

Sissejuhatus projekti:

ALGUS: PUUDE ISTUTAMISE PÄEV.           Rannamõisa uue trepid äärde istutas iga rühm ühe pärna. Nüüd ääristab meie mere äärde mineku teed pärna allee.

SAMM EDASI: SEENENÄITUS

Et seenenäitus lasteaias saaks toimuda oli vaja koos perega metsa seenele minna. Tänu sellele toimus esmaspäeval suurejooneline seenäitus

Vanaema Sirje, kes teab kõike kõigist seentest, tuli ja veetis meiega selle hommiku.  Saime tundma palju uusi seeni ja vanade tuttavate  kohta saime uusi teadmisi.

SAMM-SAMM EDASI: KOOLITUS  GRETE   ARROGA

Grete Arro on haridus- ja keskkonnapsühholoog. Seega oli igati mõistlik, et läksime tarkusi jagama Metsa.

Rääkisime loodusest, metsas ja merest. Miks on vajalik olla looduses. Miks on oluline pingutada, harjutada, katsetada. Mis on andekus ja kuidas seda toetada.

Alles siis kui sa tunned loodust, mõistad sa teda. Ja alles siis suudad sa teda ka armastada. Ja alles siis tunned sa vajadust teda kaitsta.

SEPTEMBER   "MINE METSA"

LAPSULIBLIKAD.

Kuu alguses otsisime oma rada metsas. Lapsed valisid Vana Taari tee. 

See tee viib rebase platsile. Seal on meil tore mängida ja loodust tundma õppida. 

Lapsed valisid meie puuks MÄNNI . 

Tore oli vaadata kuidas lapsed oma mändi kallistasid. 

Männi puu all on ka koobas. Lapsed arutasid, et kes seal võiks elada. 

Uku isa tõi meile ka ühe väikse männipuu. Me istutasime selle mooduli juurde.

20. septembril käisime kõigi rühmadega koos mere äärde puud istutamas. 

Istutasime pärnapuu. 

Nüüd käime tihti seda puud vaatamas.


  RÕÕMURITSIKAD.


Jalutasime lasteaia ümbruse metsas ja Tabasalu looduspargis. Tutvusime loodusega ja koostasime mõttekaardi metsast. Lastel hakkas loovus kohe „tööle“ ja nad meisterdavad igaks metsapäevaks „Aaretekaardi“- aareteks on kõverad oksad, tammetõrud, kastanid. Meie rühma puuks sai „Kask“- meisterdame rühma väikiese „Kaasiku“- mida projekti tegevuse vältel täiendame. Lastega koostasime Metsa mõttekaardi, mida kasutame kui soovime midagi uurima minna.






MERILÕVID.

Septembrikuus leidsid Merilõvid endale lemmik-metsaraja, mis viis mööda Sambliku teed väikesele metsalagendikule , kus on suur sammaldunud känd ja üks jäme mahakukkunud mänd. Sellele metsalagendikule suundusime igal metsapäeval. Lisaks soojendas sügisene päike seda kõrgete puudega platsi ja tegi meie reedesed metsakümbluse päevad tõeliselt päikseliseks. Jõime samblal istudes sooja teed ja õppisime kasutama kõiki oma meeli, et märgata-kuulata, tunda metsa hääli ja lõhnasid. Selle kuu märksõnaks oligi meie jaoks metsas olemine.  


Otsisime lagendikult sügise värve ja koostasime lehtedest, okstest, käbidest metsapostkaarte ja pilte  Merilõvid valisid enda puuks pihlaka. Üks väike pihlakas kasvab just meie metsaraja ääres, nii et iga kord oma zen-pessa minnes, tervitame teda sõnadega : „Kasva, kasva, pihlakas, mida aeglasemalt kasvad, seda tugevamaks saad!“    


Koostasime rühmas ühiselt mõttekaardi, selgitades välja, millised on meie teadmised Eestimaa metsadest,  kuidas mets meid kaitseb ja kuidas saame ise metsa hoida. Leidsime üheskoos, et metsas on palju huvitavat, mis väärib põhjalikumat uurimist. Kelle koduks on mets? Merilõvid arvasid, et eelkõige on mets puude kodu, nii otsustasimegi alustuseks uurida puu tähtsamaid osi –juur, tüvi ja võra. Kujundasime rühma magamistuppa kõneleva metsaseina, meisterdades sinna kõrge pihlaka. Teame ka nüüd, et pihlakas on puu, mis toob majale õnne ning vanarahva uskumuste järgi hoiab meist eemal halvad unenäod.


MÜRAKARUD

Et üheskoos looduses/metsas olekut nautida, harjutame esmalt lihtsalt "mine metsa" olemist, kasutades korraga kõiki oma meeli (näe, kuule, haista, maitse, katsu/tunneta). Leiame oma platsi ning teema uurimiseks - surnud puu. Uurime oma platsi ümbrust - millised puud siin kasvavad. Arutleme mis meie valitud platsil suure puuga on juhtunud. Puude istutamise päeval istutame renoveeritud trepi juurde oma rühma nimelise pärna. Arutleme rühmas miks peame puid istutama ja kuidas tuleb istutada. Tore oli seenenäitus - väga rikkalik seeneaasta! Vabadevalikute päevadel said lapsed õues praadida ja maitsta kukeseeni, oma metsast korjatud värskeid sirmikuid. Uueks maitseks oli meil võimalus valmistada hiidmuna - maitses väga kõigile, kes tegid!


MIDRILINNUD.

Septembrikuu märksõnaks oli Midrilindudel "aeglusta metsas sammu" ning oma rühma zen koha leidmine. 

See võttis küll aega, samuti puu, mida hoida, kellega rääkida, oli küll koguaeg meie ligidal, kuid ometi me ei pööranud talle erilist tähelepanu. Nüüd aga küll - MÄND - me teretame, kallistame, laulame talle. Me lihtsalt teeme nii, kuna andmine ja saamine on metsakümbluse oluline osa. Koostasime projekti alustamiseks lastega mõttekaardi: domineerisid järgnevad mõtted: vihmaussid, loomalapsed, kuidas ehitada onni, miks mets nii hirmus on? Antud mõtetele tuginedes, hakkame lastega metsa projekti edasi arendama. Paar nädalat metsas olles, rääkisime lastega üleüldiselt puudest, õppisime märkama okaspuud/lehtpuud, leidma sarnasusi ja erinevusi. "Kes on haljas või talvel paljas" mäng tekitas lusti, samas andis teadmisi. Metsas oma puu uurimine andis võimaluse selgeks saada puuosad, sõna "võra" võõralt kõlav, kuid hea harjutus R häälikule. Põnev avastus - kooreürask on meie männil päris palju koort lahti ajanud. On see hea või halb? Varst saame ehk teada.


MESIMUMMID

Mesimummide rühma „kasvas“ koridori seina peale suur tammepuu. Koos lastega sai kokku lepitud, et hakkame seda puud järk-järgult täitma. Rääkisime ka Tammedest ja saime teada, et tammepuu on metsa kõige ilusam ja võimsam puu, kes võib elada isegi tuhatkond aastat vanaks. Eestis kasvab kõige vanem tamm Võrumaal: Tamme-Lauri tamm. Tema vanuseks peetakse 680 aastat.

Saime teada ka ühe huvitava fakti, mida mitte keegi lasteaias ei teadnud. Nimelt kasvab meil Eestis TALITAMM – lehed jäävad talveks puu külge ja SUVITAMM – lehed kukuvad talveks maha.

Esimesena leidis oma koha meie rühma seinal oleva puu juurte all rühmatööna valminud uss, kes läks talveunne (Ussimaarjapäev 8.september). Metsast oleme kaasa toonud tammelehtedega oksakesi ja riputanud oma puu külge. Puu ees on meil suur“vann“, kuhu oleme korjanud näiteks sammalt, käbisid, tammetõrusid, tühje teomaju, kive jne. Vaatasime neid luubiga ja kasutame neid meisterdamisel.

Iga kord palume loodusel meile midagi kaasa anda (võtame ainult nii palju, kui vaja) ja ei unusta sealjuures teda tänada. Vaatasime ka telelavastuse „Tammetõru seiklused“ . Alguses oli lastel väga igav, sest see on lavastus, mitte multifilm, mida meie lapsed on harjunud vaatama, aga pärast tunnistasid, et väga põnev oli vaataksid heameelega veel. Panime potti tammetõru kasvama ja vaatame, kas hakkab temast puuke kasvama.

Koostasime ka mõttekaardi „PUU“ ja „METS“.

Valisime omale metsas zen-koha, kus me hakkame aastaringi käima, loodust vaatlema ja kõike dokumenteerima. Selleks viisime sisse metsapäevikud/looduse vihikud, kuhu kogume meie platsilt leiduvaid samblikke ja samblaid; taimi;  puude ja põõsaste lehti, uurime nende kohta lähemalt ja kanname kõik oma metsapäevikutesse. 

Osalesime ka Maailmakoristuspäeval ning istutasime Saarepuu mere äärde viiva uue trepi juurde. Nüüd on meil oma puu, keda tervitamas ja kallistamas käia ning kelle eest hoolitseda.

Koostöös peredega valmisid väga vahvad tööd seenenäituseks. Käis ka seeneteadlane, kes rääkis meile seentest nii mõndagi – näiteks saime teada, et seened tuleb jalalt lõigata – siis seen teab, et ta peab uue pojakese kasvatama...


KULDPÕRNIKAD

Suundusime metsa poole, et alustada oma raja otsingute ja päris enda puu „kuusk“ leidmisega. Lasteaia territooriumile istutasime päris enda kuuse(jõulupuu). Paralleel täiskasvanud metsakuuse ja jõulupuu võrdluses, mida jälgida ning analüüsida läbi erinevate aastaaegade. Septembrikuu lõpuks olime saanud teadmise, kaugelt ei olegi vaja otsida. Leitud rada on meile piisavalt pikk ja jõukohane, et seda nautida kiirustamata. 

Möödume välja valitud hiigelsuurest kuusest, leidsime oma „zen“ paiga, kus õnnestub maandada üleliigset energiat ning ammutada positiivsust, võtta aeg maha ning nautida hetke. See paik sai meie omaks, sest kõik teed tõid meid alati juhuse tahtel sellesse kohta välja ning lapsed tundsid ennast seal vabalt/hästi. 

Õpime tasapisi kasutama kõiki oma meeli (näe, kuule, haista, maitse, katsu ja tunneta). Püüame hoida vaimse ja kehalise tervise seoseid lastes kui ka endas.

NIIDUTIRTSUD

Päikseline ja soe september, tublid ning uudishimulikud, esimest aastat meiega, väikesed sõimelapsed on juba aiatagust ja metsaalust meiega uudistamas käinud. Oleme saanud lasteaia ümbrusega kenasti tuttavaks. Lapsed on väga tublid ise jalutajad. Märkame samblast pehmet pinda jalge all. Lehtedes oleme saanud natuke sahistada, kuigi loodus on olnud imeliselt roheline ja lopsakas. Märkame taimi, korjame koduteel jänestele võilillelehti, mis lastele lausa põlvini ulatuvad. Uurime käbisid, suurem ja väiksem, millisele puule milline käbi kuulub. Märkame tammetõrusid ja nenede mütse. Poriloigus on tore hüpata, see teeb alati matka lustlikumaks. Oleme leidnud enda jaoks mõnusa pesa, kus pikutada ja pilvi vaadata, tuult ja lehesahinat ning lindude laulu kuulata ning väikese kallaku peal alla rullida. Proovime alati matka ja rõõmu ühendada.

Metsateele jääb nii mõnigi marjapõõsas, nii et oleme saanud alati suhu pista mõne vaarika, põldmarja ja kibuvitsamarja. Oleme rääkinud ja meisterdanud sügisande, mida mets meile annab. Vaadelnud seeni ja arutanud, et kõik seened ei ole söögi seened ja mida söögiseentest teha saab. Söönud praetud sirmikut, mis lastele väga maitses. Laps on meisterdanud ise erinevaid seeni- nii kärbseseeni kui puravikke, laps on plastiliinist voolinud vihmaussi, keda nii mõnigi kord metsateel kohanud on, söönud palju õunu ja meisterdanud nendega ja neid J  Lapsed tükeldasid õunu ja valmistasid õunakoogi. Lapsed on korjanud sügislehti, vaadelnud nende värve, võrrelnud suuremaid ja väiksemaid lehti ja meisterdanud nendest pildi. Kujundanud pintsli ja värvidega paberile oma sügise.

Septembris koristasid lapsed metsaalust, nad olid nii agarad prahti otsima ja leidma. Arutasime lastega, kuhu prügi pannakse ja miks prügi maha visata ei tohi.

Lapsed istutasid päris enda puu, laulsime puule ja märgistasime niidutirtsude sildiga. See oli esimene pikem matk mere äärde, mille mudilased ülivapralt vastu pidasid. Laps hoolitseb puu eest ka edaspidi.

Meie rühma puu on vaher-oleme loodusest puud otsinud, ka oma rühma õuealal on vahtrapuud. Laps on vaadenud puu lehti, värve, puu ja lehe suurust. Lapsed on proovinud vahtrapuu ninasid kleepida enda nina pikemduseks. Lapsed alustasid rühmas OMA METSA meisterdamisega, mida iga kuu täiendame. Septembris sai mets pehme samblast pinnase, kus sees kasvavad kärbseseened ja pilvikud ja mõned puudelt langenud vahtralehed. Uuel kuul täiendame oma metsa väljapanekut.


MURUMUNAD

Asusime otsime Murumunadele oma „rahulikku pesa“ ning sobilikuks kohaks osutus Rähniplats. Metsateele jäi palju põnevat, mis laste tähelepanu köitis. Okaspuud, lehtpuud, erinevad põõsad ja jänesekapsas. Kuna meie Rähniplatsil oli väga palju jänesekapsast, siis tekkis lastel suur huvi jänesekapsa vastu. 

Ega siis muud üle jäänudki, kui asuda vaatlema, uurima ja järeldusi tegema. 20.septembril said kõik rühmad istutada Rannamõisa trepi äärde pärnapuu. Ka Murumunade puuks, mida õppeaasta jooksul vaadelda ja mille kohta teadmisi ammutada, sai juhuse tahtel pärn valitud.


ÕNNETRIINUD.

Septembrit alustasime taaskord maailmakoristusega, sellel aastal koristasime Tabasalu-Rannamõisa metsa ning metsaradu. Selgus, et meie mets on võrdlemisi puhas ning prügi leidus vähe.Eesmärgiks oli leida ka oma paik, kus tunneme end hästi ja metsarada. Selle leidsime üheskoos ning oleme oma reeded veetnud seal. Arutasime ka, mis võiks olla meie rühma ühine puu, kuna vaher on loomulikult olnud suur osa meie tegevustest, siis otsustasime, et vahtrapuu on meile sobivaim.

Sellel kuul õppisime selgeks ka mõned seened ning nende voolimise, näiteks puravik, kärbseseen ja kukeseen. Lapsed tegid ka ise seenekompositsiooni kodus ning hiljem tegime näituse, kus mükoloog vaatles neid ning selgitas lastele, milliste seentega on tegemist. Reedeti oleme veetnud oma päevad metsas ning vaadanud, milline on segamets ja milline männimets ning arutanud, mis on nendes erinevat ja mis sarnast. Lisaks sellele oleme selgeks saanud mõned puud ja nende lehed – vaher, sarapuu, tamm ja pihlakas. Oma rühma oleme loonud piltidest seina teemal „Meie mets“, mille oleme metsas käikudel teinud, et ka rühmas saaksime uudistada ja meenutada, mida põnevat metsas näinud oleme.

OKTOOBER - TAIMED

LAPSULIBLIKAD

Oma metsarajal puude vaatlemine. (kuusk, mänd ja vaher). 

Vaatasime milline on lehtpuu ja milline okaspuu. 

Rääkisime mis juhtub lehtpuuga sügisel? 

Kas kuusel ja männil tulevad ka okkad maha? 

Arutasime, mis on lehtpuu ja okaspuu vahe. 

Lapsed on tublid vestlejad. 

Vaatasime ja võrdlesime kuuse- ja männipuu okkaid ja käbisid. 

Käisime ka metsas seenel. 

Vestlesime, mis on seene osad.(jalg ja kübar). 

Väga paljud lapsed rääkisid kuidas nad on vanematega seenel käinud. 

Metsas vaatasime ka mürgiseid taimi (piibeleht). Ja, et kõiki marju ei tohi süüa.


RÕÕMURITSIKAD

Uurisime metsas erinevaid taimi- lapsed teavad, et on reegel MIDAGI METSAS SUHU EI PANE, sest on palju sarnaseid taimi, mis võivad olla nii söödavad kui ka mürgised.

Uurisime luubiga kasepuu koort, taimi, sammalt. Täitsime töölehti „Mida märkan metsas“-värvi

Iti vanaema Sirje käis lastele rääkimas Eesti seentest ja seente niidistikust.



Lapse andekuse toetamise päevadel teeme taimetrükki savile, mis tekitab lastes „ahhaa“ efekti ja arendab käelihaseid ja peenmotoorikat.


MÜRAKARUD

Oktoobrikuu märksõna: oma zen paigas minu enda puutunnetamine - puukutse. Ehk tundub kohati veider puuga vestlemine. Millised omadused tal võiks olla: tugev, õrn, vana, noor, paindlik. Katsume ja vaatleme puu koort. Kas näed mõnda putukat, elumärki? Surnud puukoore all käib vilgas tegevus ja elu. Uurime koore all olevaid mustreid – kelle joonistatud?

Loeme/arutleme lugemispala "Kõige tugevam puu" üle. Milline puu on kõige tugevam - sellel puul on kõige rohkem sõpru: päike, vihm, lehed, õied, viljad, linnud, liblikad, oravad, lilled, seened, loomad, samblad, vihmaussid. Kuuldud pala järgi joonistame, maalime pildid. Metsaretkel uurime kes kasvavad metsas - puud, põõsad, puhmad (uus mõiste), marjad, seened, samblad, samblikud. Leiame puu, kus kasvab väga palju habesammalt - see näitab, et meie metsas on väga puhas õhk! Maha kukkunud okstest saame ehitada onnikesi.

Uurime, nuusutame, katsume - looduse "meeltemätast" - erinevad linnu toidud, taimed, loomajäljed, loomanaha tükid. Saame katsuda fotopilte, mis on spetaiaalselt tehtud vaegnägijatele - pane silmad kinni ja tunneta sõrmedega, mis/kes on pildil. Millist meelt me täna aga ei kasutanud?

 

Külastame Loodusmuuseumit - osaleme programmis "Elu mullas". Peale seda käiku vaatame oma platsil surnud puud teise pilguga ning otsime uue elu ja tegevuse märke.


MIDRILINNUD

Midrilinnud tutvusid männimetsas kasvavate taimedega, abiks nii pildid kui päris taimed metsast. Tegime põdrasambliku teed ja lumiseid pohli. Tore avastus oli Midrilindudele omaaegne õpetlik multifilm "Operaator Kõps seeneriigis" - vaadatud, vesteldud muutusime ka ise rühmas seenteks ja moodustasime lõngakeraga seeneniidistiku, kus kõigil on oma roll ja olulisus. 


Siit nägime millised sidemed on tegelikult metsas seente vahel. ning kinnistasime eelmisel kuul seeneteadlase käest saadud teadmisi. Oma zen kohas viibides märkasime, et meie männitüvid on üpriski puusammalt täis ja tuul on märksa nõrgem kui lasteaia õuealal. Miks? Vajame taas vastuseid.

 


MESIMUMMID

Igal reedel võtab õpetaja koti vajaliku tavaariga kaasa ja lähme oma zen-kohta metsas. Meil on tegelikult väga lihtsalt leitav koht, millel on talvel „miljonivaade“. Samuti oleme koha Mesimummidega ära märgistanud. Oleme väga rahul oma kohaga – seal on väga avar, valgusküllane, hea koht kogunemiseks, tööde tegemiseks ja mängimiseks.

No mis me siis oktoobris teinud oleme:

KULDPÕRNIKAD

Käime enda rada - uurime, tunnetame ja naudime. Meile üllatusena aeglasel tempol oleme märganud ja avastanud esialgu nähtamatut, see on andnud meile märkamis- ja keskendumisvõime, me näeme ja saame katsuda (nägemis-ja puutemeel). Meie puu „Kuusk“ oleme katsunud puukoort, arutlenud, kes elab selle sees, all, peal ja kõrgel tipus ning all puujuurte juures. 


Vaatleme ümbruses olevaid taimi, putukaid ja mõtiskleme loomade/lindude üle, kes võiksid sarnaselt meile siin käija/lennata, igapäevaselt toimetada. See on andnud meile kujutlusvõime ja südametunde olla hetkes ehk siin ja praegu olemise tunde.


MURUMUNAD

Lõime seoseid rühmas õpituga metsas ja vastupidi. Arutasime tihti, miks on puud ja mets meile olulised. Saime teada maailma vanima puu vanuse. Mis juhtub lehtpuuga sügisel ? Miks on sammal vajalik? Korjasime metsast puulehti, oksi, käbisi, jne, et saaksime rühma teha rääkiva seina, mida hakkame jooksvalt täiendama ja mis kannab tegevustes läbivat rolli 

Tegime rühma ka tunnetusraja, nüüd saame iga päev paljajalu metsas käia. Antud teemale saime juurde lõimida ka muid valdkondi, nt keel ja kõne – lugesime/vaatasime looduseteemalisi raamatuid ja luuletusi; matemaatika – vaatlesime lehtede värve ja loetlesime käbisid, võrdlesime neid; kunst – joonistasime metsas nähtut, voolisime seeni. Taimede teema lõpetame Sagadi loodusmuuseumis.


MERILÕVID.

Oktoobrikuus  olid fookuses metsas kasvavad puud ja taimed. Saime teada, mille poolest lehtpuud erinevad okaspuudest ning lisaks tunneme nüüd puid lehtede ja viljade järgi. Uurisime süvitsi samblaid ja samblikke ja tõdesime, et sammaldel on lehed ja vars, aga samblikud kuuluvad hoopis seeneriiki ning on tavaliselt hallikad või pruunid. 

Kõige huvitavam samblik oli Merilõvide arvates pikk habesamblik, mis pidi kasvama ainult väga puhtas keskkonnas. Tuleb tõdeda, et  Rannamõisa metsas on kindlasti puhas õhk, sest siin kasvab okaspuudel väga palju habesamblikku.   

Metsakümbluse päeval oli märksõnaks puu tunnetamine. Leidsime metsalagendikult igaüks enda puu – uurisime, milline on selle puu koor, mõõtsime puu jämedust ja hindasime kõrgust. Lisaks tunnetasime, kuidas puud tuules liiguvad ning kõrv vastu puutüve, kuulatasime, millest puud meile jutustavad. Kõige lõpuks tegime üheskoos kindlaks ka puude liigid ja nimetused. 

Kogusime metsapäevadel pudelitesse – purkidesse erinevaid samblaid, samblikke ja lehti, koostades sel viisil rühma väikese herbaariumi. Lisaks tegime kindlaks metsa all kasvavad söödavad ja mürgised taimed. Metsapäeval sooja teed nautides avastasime, et paar jänesekapsalehte tee kõrvale maitses tõesti hästi.


NOVEMBER - LOOMAD

ÕNNETRIINUD

Novembri projekt “Loomad” algas eelkõige loomade meeldetuletamise ja eristamisega. Vaatasime, millised on koduloomad ja millised metsloomad ning arutasime, miks lapsed nii arvavad. 

Lapsed said kujundada ja luua omale loomaraamatu, kus said lõigata välja pilte erinevatest loomadest ning seejärel sirvida ja vaadata, milliseid loomi Eesti metsades elab.

Meisterdasime ka ise metsloomi, näiteks karu, kasutades selleks lõikamist, rebimist, kleepimist, liimimist ja värvimist. 

Lisaks käisime vaatamas ka teatrietendust “Lenda-lenda, röövik”, mis rääkis sellest, kuidas väikesest puulehele munetud munast koorub ärgas ja isukas röövik, sellest, kellega röövik kodumetsa avastades kohtub, ning sellest, kuidas temast saab liblikas. eluringist ehk kuidas röövikust saab liblikas. 



KULDPÕRNIKAD

Tutvusime eesti metsades elutsevate loomadega, mida nad söövad ja kus elavad ning millised nendest magavad talveund. Vaatlesime ka enda puu juures olevat sipelgapesa ning avastasime, et sipelgad novembri alguses veel olid liikvel aga mida päevi edasi seda vaiksemaks nad jäid ehk läksid talveunne. Valisime enda loomaks orava, kes elab meie kuusepuul. Põhi fookuse sai endale orav, mida sööb, milline on tema välimus, suvel/talvel, kus elab. Meil käis orvuks jäänud oravatest ja nende suureks kasvatamisest ning loodusesse tagasi laskmisest rääkimas lapsevanem, kes sellega igapäevaselt tegeleb. Arutlesime eluringi ja käisime enda kuuse juures uurimas, mis on muutunud alates sügisest talveni.


Metsast otsisime lumest loomade jälgi ning vaatasime ka õppevideoid. Looduses igapäevaselt on kaasas luubid, suurendusklaasid ja läbipaistvad jalajäljes märkamaks looduses ka kõige pisemat detaili. Oleme palju looduses, sest see arendab vastuvõtlikkust. Uurime, mis tunded meie sees igapäevaselt on ning arutleme kuidas tunded meie sisse tekivad ja miks need muutuvad ning kuidas meid mõjutavad. Kasutame enda meeli: tunnetame lõhnu; peatume, et uurida; puudutame, et avastada; kuulatan, et märgata seda mida silmaga ei näe aga kõrvaga kuulen.



NIIDUTIRTSUD

Novembris matkasime palju mere äärde, et vaadelda luupidega sammalt, muru, liiva, puukoort, lehti, sipelgaid pesas.... Hoolitsesime jäneste eest, matkalt tulles korjasime muru ja võilillelehti. Jutud jänestest, mida söövad, kuidas end jahutavad, millised eripärad poegadel, olid igapäevased. Samuti ei puudunud päevadest jäneste meisterdamine, koos jänesega peitusemäng ja lõbusad tantsud. Seda kõike ikka jänese laulu järgi. 






Tegime tutvust ka karudega: lapsed meisterdasid karu, karu maski, elusuuruses karukäppa. Vaatasime lühivideoid, kuidas karud kala püüavad, laulsime laule karudest, veidi karu tantsu. Olulisel kohal sel kuul olid muinasjutud karudest, näiteks õpetaja jutustas  loo Kolmest karut (väike, keskmine, suur), mille järgi seadsime enda järgnevate päevade tegevused:   mängisime ise mürakarusid, vaatasime laste kaisukarusid, rääkisime karudest- mida nad söövad, milles osavad on, talveunest, kui suured nad on, mis värvi karud on... meisterdasime rühma täispikkuses karu. 



 


Lõpuks jõudsime põdra juurde. Kuidas kutsutakse isast põtra, kui suureks põder kasvab, mida ta sööb, kui kiiresti jookseb ja kui hästi ujub. Miks põdrale vesi meeldib? Ainult isasel põdral kasvavad sarved, aga talveks laseb ta neil maha langeda. Lapsed vaatlesid oksa näitel, kui suured ja millised üldse tegelikul sarved on. Arutlesime lastega mida põdrad söövad ja seda, et erinevalt meist ja karustei ole põdral varbaid, vaid sõrad.

Lapsed laulsid koos õpetajaga laulu “Põdra maja” vaatasime lühivideot - kui kiiresti nad jooksevad, kui kõrgelt vette húppavad ja osavalt ujuvad, kui võimsad ja suured sarved neil on…

Kuu lõpus meisterdas iga laps endale põdra. 



LAPSULIBLIKAD

Novembris oli fookuses loomad. Tutvusime erinevate metsloomadega ning nende eluviiside ja elukohtadega.

Käisime metsas uurimas peale lume saabumist erinevaid loomajälgi. Jälgisime kuidas on loodus meie ümber muutunud. Kuulasime erinevaid loodushääli ja pikutasime metsas. Tunnetasime puu soojust. Rühmas vaatasime igal nädalal õppefilme erinevatest loomadest. Lapsed said katsuda ka erinevaid loomanahku. Lastele sai jutustatud loo, milleks on vaja loomanahku ning mis looma nahkadest saab teha ning miks olid need vanasti eluliselt vajalikud.


Rääkisime ka, miks tänapäeval pole enam vaja loomi nahkade pärast küttida. Laste lemmik loomaks oli rebane.

Novembri kuu jooksul lapsed õppisid karu, rebane, hunt, jänes, mäger, põder. Oskavad kirjeldada looma ning tunnevad pildi  järgi looma ära. Oskavad nimetada ka 1 või 2 loomale iseloomulikku tunnust. Nt karu magab talveund.



MESIMUMMID

Novembri kuus keskendusime rohkem meie metsades elavatele loomadele. Tuletasime meelde, milliseid loomi teame, millised välja näevad, keda/mida söövad jne. Rohkem keskendusime KOPRALE. Valisime kopra sellepärast, et eelmisel kuul Sagadi looduskooli külastusel, käisime läbi ka kopraraja ja soovisime sellest huvitavast loomast rohkem teada. Saime teada, et koprad elavad perekonniti ja ühe paarilisega elu lõpuni koos. Pojad lähevad juba kahe aastaselt oma pesa ehitama ja paarilist otsima, kuid kui nad sellega hakkama ei saa, võetakse nad avasüli koju tagasi. Kopra kõige huvitavam kehaosa on saba. Saime teada, et saba on tal tugev ja soomuseline ning ta kasutab seda, et oma perekonda ja liigikaaslasi ohu eest hoiatada. Lisaks sellele, et saime igasuguseid huvitavaid fakte koprast teada, me ka meisterdasime teda, lahendasime ülesandeid jpm. Plaanisime ka minna matkama ning otsida koprarada, kuid selleni eijõudnudki. Selle matka võime igal ajal ette võtta.

RÕÕMURITSIKAD

Novembris pöörasime rohkem tähelepanu metsloomadele- iga nädal tutvusime põhjalikumalt ühe loomaga: hunt, rebane , jänes, metskits.Teame, millest loomad toituvad metsas, kuidas liiguvad, kuidas inimesed saavad aidata metsloomi talvel.

Käelistes tegevustes maalisime jänest, meisterdasime rebast, värvisime metskitse eri tooni pruudi värvipliiatsiga- õppides heledamaid ja tumedamaid toone ja püsima piirjoontes. Voolisime savist jänest- vabade valikute päeval.

Metsakümbluspäevadel otsisime loomade jälgi metsas lume pealt, võrdlesime enda saapa mustreid kaaslastega.Uurisime luubiga lumehelbeid ja talviseid taimi.

Õnnestus näda metskitse ja jänese jälgi. Kõige rohkem oli siiski inimeste ja koerte jälgi. Metskitsi märkavad lapsed palju kuna see loom on tihe külaline koduaedades., samuti rebane on hiilinud kodu lähistel. Teine lugu on hundiga- hundielu pakkus lastele põnevaid teadmisi- eriti, et hunt on karjaloom.

Lapsed tutvusid metsaelanike rahvapäraste nimetustega, matkisime loomade liigutusi, lugesime rahvapäraseid jutte ja muinasjutte loomadest.



MURUMUNAD

Me meenutasime metsas elavaid loomi ning tutvustasime nende toitumisharjumuste, talvise une ning palju muud huvitavaga. Uurisime erinevaid metsloomi, võrdlesime nende suurusi ja välimust ning tegime loendusi ja rühmitusi. Lisaks sellele, et vaatasime õppefilme metsloomadest, mängisime mitmesuguseid mänge ning tegelesime joonistamise ja meisterdamisega, keskendudes seekord rebastele. 

Ühtlasi valisime oma rühma loomaks rebase ning avastasime palju põnevaid fakte tema kohta ning kuulasime huviga lugusid nii rebastest kui ka teistest metsloomadest. November oli ka taaskasutuskuu ning laste algatusel meisterdasime prügirobotit, mis sobituks hästi meie rühma teema ja keskkonnateadlikkusega, tuues samal ajal esile metsa ja loomade olulisust ning hoolivat suhtumist keskkonda.



Novembrikuus õppisime tundma Eesti metsloomi, erinevate loomade eluviise, toitumisharjumusi ja elupaiku. Lisaks uurisime, milline on iga looma koht toitumisahelas. Koostasime rühmas ise toiduahelaid ning mõistsime, kuidas looduses on kõik omavahel seotud. Teistest loomadest põhjalikumalt uurisime mäkrade salaelu - nüüd teame, kuidas tekivad mägralinnakud, miks mäger halvasti näeb ja kuidas toitu leiab. Huvitav oli võrrelda erinevate metsloomade karvkatteid ja uurida, kes on karusloomad. 



MERILÕVID

Uurisime  loomade tegevusjälgi metsas  ja otsides jäljeradasid, leidsime, et meie metsas liiguvad paljud erinevad loomad. Leidsime vastused küsimustele, miks mõned loomad talvel magavad ja teised mitte. Saime teada, kui palju erinevaid liikumisviise on loomadel ning püüdsime ka ise nende liikumisviisi  matkida, metsa all vaikselt ringi hiilides, joostes või hüpates. Rühma metsaseinale lisasime metsloomad, keda olime tundma õppinud ja uurisime üheskoos, kas kõikidel loomadel meie seinal on kõik eluks vajalik olemas. 


MIDRILINNUD

Loodusmuuseumi tund metsloomadest oli väga põnev algus meie novembrikuu looma teemale. Terve kuu tutvusime metsloomadega, märkasime nende suurusi ning üleüldist välimust. Põdral, kitsel ja hirvel veel päriselt vahet ei tee aga sarvede olemasolu tähtsust juba teame. 

Koos lastega panime rühmas tööle projektori ning kui esimene elevus laabus (enese varju nägemine, varjuteater kätega), saime tasapisi oma planeeritud tegevusi siduda juba põnevate metsalooma teemaliste õppefilmide ja mängudega. Karu aabits ootas juba eelmisest kuust saadik kenasti laual, et tähtede kordamine annaks esialgu lastele kindlustunnet juurde. Nüüd novembris tuli aga karumask hommikuringi, aabits kätte ja tähtedest said taas sõnad. Novembrikuu kulges nagu karu: kehva silmanägemine (õppemängud mälu treenimiseks, pimesikk ja pimedad õhtud) samas imeline haistmine (karged metsa lõhnad, metsa all mandariinide koorimine/nautimine/metsakümblus), mõnusalt unine (luuletuse „Karu talvelaul“ õppimine, metsas karukoopa ehitus) ja piisavalt kiire (aktiivsus õues, laulumängu "Metsas kõnnib karuke" õppimine). Seega valisime koos lastega oma rühma loomaks karu.



VAHEPÕIGE 1: TALVINE PÄKAPIKURADA






Legend jutustas, et üks päkapikk oli jõulukuul oma punase mütsi Rannamõisa metsa ära kaotanud ja ei pääsenud enam tagasi Päkapikumaale. Nii asusid kõik lapsed talle appi seda otsima.  

Päkapikurada lookles  mööda lumist metsarada ühest punktist teise. Erinevates punktides said lapsed proovile panna enda osavuse, koostööoskuse, tähelepanu, nutikuse ja jõu. Põnevust pakkus nii mütsi otsimine, suurte päkapikkudega kohtumine lumises metsas kui ka enda proovilepanek. Jõulumaagiat kogesid nii väikesed kui suured ja kogu Rannamõisa mets oli muutunud veidi salapäraseks. Rebaseplatsi lõkke ääres said kõik ennast üles soojendada ja rahulolevana  tagasi lasteaeda tulla  - päkapikumütsi leidsid lumisest metsast üles kõik rühmad! 



DETSEMBER - JÕULUD METSAS

KULDPÕRNIKAD

Tegeleme jooksvalt edasi eelmistel kuudel alustatud tegevustega. Eriti meelepärane on igapäevaselt meie sisse jäänud võluhingamine, see rahustab ja annab erilise tunde. Detsembris oli põhirõhk käsitööl. Meisterdasime, jõuluehteid, kaunistusi, päkapikke, maju kus nad elavad. Tegime ka heategevuseks jõulukaardid ning ehitasime taaskasutusmaterjalidest kuuse. Õppisime jõululaule ja –salme. Rühmal on oma laul „ Põdral maja, metsa sees“, seda laulame alati, kui tuju tuleb (toas,õues). Tavapäraselt on algatajateks lapsed ise. Kõige nauditavam tegevus on guaššidega värvide segamine ja uute värvide loomine. Küpsetasime ja kaunistasime piparkooke.

Naudime üksteise seltskonda ja vestlusi oma unistustest ja iseendast –millisena tundume endale, millisena paistame teistele. Hoiame ja austame üksteist ja meie omavahelisi kokkuleppeid.  



ÕNNETRIINUD

Meie detsembri projekt “Jõulud Metsas” algas jõulupuu loomisega - valmistasime sellel aastal jõulupuu metsas korjatud okstest. Lisaks kaunistasime rühma kuuseokastega ning ka akendele meisterdasime paberist kuusepuud, et luua rohkem metsast meeleolu ka rühma. 

Lisaks toimus orienteerumine päkapikurajal metsas, kus ühe osana pidime viima lastega kokku loomad nende käpajälgedega. 



Taaskasutades materjali ning sidudes metsa temaatikaga, meisterdasime lastega puidust jõuluehteid, valmistasime jõulupuid, milleks kasutasime puuoksi ja lõnga. Detsembri projekti lõpetas meil jõulupidu metsas, kus lapsed riietasid end ka ise erinevateks vahvateks loomadeks. Peale jõulupidu järgmisel päeval sõitsime Vanamõisa Jõulumaale, kus ühe osana saime kohtuda metsavanaga, kes rääkis meile lähemalt metsas toimuvast ning metsloomadest. 








NIIDUTIRTSUD

Matkadel metsa, otsisime lumelt loomade jälgi.  Lapsed hoolitsesid linnukeste eest, pannes seemneid linnumajja. Tegime ettevalmistusi jõuludeks: kaunistasime rühmaruumi...arutlesime advendi teemal, jõulud, päkapikud, kuusk, piparkoogid, verivorst, kingitused, küünlad. Koos ehtisime kuusepuud ning koostasime rühma jõuluseina. Õpetaja jutustas lastele jõulumuinasjuttu päkapikust, kes kaotas oma mütsi...ettevalmistused päkapiku matkaks. 

Meie rühma jõulupuu seekord tühjadest piimapakkidest, värvisime selle pintsli ja värvidega roheliseks. 



LAPSULIBLIKAD

Jätkasime looma temaatikaga. Sujuvalt lisandusid jõulud. Õppisime erinevaid laule jõulupeoks ning luuletust jõuluvanale. Kaunistasime rühma jõuludeks.



Käisime metsas päkapikurajal, kus lapsed said erinevaid ülesandeid lahendada.  Lapsed meisterdasid jäätise pulgast kuuseehted - põder, päkapikk, lumememm. Enne jõule viisime metsa loomadele süüa. Lindudele rasvapalle ja loomadele kapsast, porgandit, õuna jne.



Lasteaia jõulupidu toimus meil  metsas. Osalesime jõulupeol, kus lapsed riietusid loomaks ning jõulukink oli õppekäik Tallinna Loomaaeda. Lapsed nägid erinevaid loomi meilt ning mujalt.



MESIMUMMID

MURUMUNAD

Jõulud metsas olid tõeliselt põnevad! Lapsed olid vaimustuses lumest ja erinevatest jälgedest, mida nad nägid. Nad hakkasid kohe uurima, kes võis olla meie metsarajal käinud - kas loom või inimene? Samuti huvitas neid, kuidas loomad külma ilmaga sooja saavad ning kuidas kitsed talvel metsast toitu leiavad. Me üritasime neile küsimustele vastuseid leida. 

Et saada paremat arusaamist loomade talvise käitumise kohta, vaatasime filmi nimega "Miks karud talvel magavad?". See tekitas lastes palju küsimusi ja üks neist oli: "Kas loomadel käivad ka päkapikud?"



MERILÕVID

Metsakümbluse päevadel püüdsime kasutada erinevaid meeli, et ümbrust tunnetada – tajuda metsa lõhnu, puudutada ja kuulata. Katsetasime võluhingamist ja käed südamel, püüdsime hingata sisse metsaõhku ja soovida endale rohkem julgust, kiirust, sõbralikkust. Talvises metsas teejoomise rituaal on muutunud meie jaoks harjumuseks, igal lapsel on tekkinud oma lemmikpaik, mille all sooja taimeteed nautida. 



RÕÕMURITSIKAD

Meie valmistusime Metsa jõulupeoks- meisterdasime jõulukaunistusi ja kuuseehteid, kaunistasime rühma rohkete meisterdustega. Osalesime „Pere ka Kodu“ kuusemeisterduses, samuti Kumna külakoja võistlusel. 

Lapsed õppisid metsapäevadel märkama looduse muutusi ja jagasid oma tähelepanekuid kaaslastega. 





Meisterdasime õdusa Päkapikumaja rühma, mille ees detsembrikuus lugesime jõulujutte, lastele väga meeldisid need hommikud. Lugesime unustusehõlma vajunud raamatut „Timbu- Limbu õukond ja Lumemöldrid“ – lapsed tutvusid paljude uute sõnadega, õppisime sõnu tagurpidi lugema- hääldama, mis pakkus lastele palju nalja. Jõuluvana tõi lastele üllatuse „Timbu- Limbu“etendusele, mis lastele väga meeldis- teemagi oli tuttav.



MIDRILINNUD

Põnev oli metsas olles märgata lumel jäljekaartide abil loomajälgi või tunnetades tuult määrata ilmakaart - metsa minna on hea, seal olla samuti aga väga oluline on metsast ka õiges suunas välja saada. Jätkasime metsas oma karukoopa ehitust ning korjasime käbisi kuuseehete meisterdamiseks. Miks me päkapikke ei näe ega kuule ("Väike päkapiku raamat"), sest nad kõnnivad vaikselt nagu kassid ning siutsuvad nagu linnud - metsas jalutades hetkes olemine ja metsahäälte kuulamine.



Külm püüdis sel kuul näpistada, olla liikuv, enese ja teiste hoidmine oli aktuaalne. Talvel on õues miinus kraadid, igalpool on lumi - ka metsas. Lumi ja jää on külmad. Mis asjad on veel külmad? Meil oli rühmas hommikuringides igapäevaselt valik asju, mõned neist olid soojad, mõned külmad. Lapsed said esmalt võimaluse pakkuda, millised asjad on külmad (soojad), seejärel kontrollida katsudes üle, kas neil oli õigus. Et sooja saada, selleks panevad inimesed kindad kätte ja villased sokid jalga (mustrite loomine, jätkamine). Metsloomadega aga on teisiti ning seda, kuidas loomad talvega hakkama saavad, Midrid terve kuu uurisidki - talveuinak, talveuni, elukohad, toit. 

VAHEPÕIGE 2: JÕULULAAT

Ilmataat on jõulutunde loomisega sel aastal õige lahke olnud ning meie lasteaias algas aasta kõige suuremat elevust tekitav aeg traditsioonilise Rannamõisa Lasteaia suure jõululaadaga. Ikka õues ja lumiste puude keskel. 


VAHEPÕIGE 3: SUUR MUTIONU JÕULUPIDU REBASEMÄEL

Meie lasteaia jõulupidu - midagi nii muinasjutulist ja kaunist on raske ette kujutada. Kõik väikesed ja suured rannamõisnikud jõulutulede säras, üksteise järel pikas rongkäigus, looklemas ühise sätendava jõuna, läbi pimeda lumise metsa peopaiga poole. Seal ootas meid lõkketule valguses Jõuluvana ise ja siis alles läks tants ja trall lahti. 

JAANUAR - INIMENE METSAS

ÕNNETRIINUD

Jaanuarikuu projekti “Inimene Metsas” alustasime aruteluga, mida inimesed metsas teha saavad ning kuidas inimesed metsa mõjutavad. Tõime võrdluseks, et inimestel on olemas oma kodu ning ka loomadel, putukatel, lindudel, taimedel ja seentel on kodu, milleks on METS! Sealjuures arutasime, miks inimesed peaksid metsa hoidma ning kui palju me oma tegevusega metsa mõjutame. Lisaks, kui palju mets meile tegelikult annab ning milliseid toredaid tegevusi me seal teha saame, ilma, et me metsa ning metsaelanikke kahjustaks. 



NIIDUTIRTSUD

Jaanuari kuud sai alustatud tagasivaatega aastavahetusele.Lapsed väljendasid emotisioone mida tekitas ilutulestik, kes kartis suuri pauke ja kes oli vaimustuses, jäädvustasime ka paberile oma emotsioonid. Viibisime palju õues, matkasime lumistel metsaradadel, vaatlesime jälgi lumel, uurisime sipelgapesi. Kordasime metsloomi kellega olime eelnevalt tutvunud, lapsed tunnevad ära pildilt-karu, hundi, rebase, jänese, põdra. Kuulasime kui metsas puid saeti, rääkisime mida saab puidust teha, ehitasime klotsidest maju mängides ehitajaid. Küpsetasime veel kahel korral piparkooke. Suur rõhk oli käelistel tegevustel- kääride kasutamine, liimimine, pliiatsi ja pintsilga värvimine, enamus saab hakkama väikese abiga. 



LAPSULIBLIKAD

Jaanuaris vaatlesime ja uurisime erinevaid ameteid ja töid mida tehakse metsas. Laste algatusel läks jutt metsavendade peale ( Küsimusele, mis tööd sina tahaksid metsas teha, tuli vastuseks ühel poisil luuraja ning sellest arenes edasi arutelu metsavendadele) 

Uurisime ja rääkisime kes on metsavennad, mida teevad metsavennad metsas, kuidas nad elavad.  Mõned lapsed kuulasid kodus metsavendade laulu. Lastele pakkus põnevust metsavendade teema. Leppisime kokku, et kui ilm läheb soojemaks ja lumi on ära sulanud, siis ehitame lastega koos metsa, oma pesapaika metsavendade onni. Peale metsavendade arutelu on hakanud lapsed ehitama ise onne meile rühma sisse ning ka õue hoovi peale.


Rõõmukolmapäevade raames on Lapsuliblikad näidanud ja vaadanud palju erinevaid õppe videosid.

Me oleme vaadanud erinevaid metsatöö masinaid, millega tehakse metsas tööd. Erinevad ametid (jahimees ja metsavaht). Tore ja õpetlik oli video, kus istutati puid. Lapsed said soovituse koju, koos vanematega kevadel mõni puu koduaeda või metsa istutada. Arutasime, miks on vaja metsa vahel raiuda ning mis raiutud puiduga tehakse ning kuidas saab pärast tagasi nii, et meil metsa ikka alles ka jääks.


Vaatasime videos erinevad metsatööriistad. Lapsed kodus vaatasid isa või vanaisaga, mis tööriistad neil kodus on. Käsisaag, mootorsaag, kirves.







MESIMUMMID

Oma jalutuskäikudel metsa, näeme ikka mahalangenud või maha võetud puid, mis seal juba ehk aastaid seisavad. Arutasime, kas peaks need metsast ära viima või on need puud näiteks head putukate hotellid või väetiseks maapinnale ja teistele puudele. Leidsime, et isegi kui nad silma riivavad, siis on need kasulikud metsale ja nende elanikele.

Samas rääkisime ka sellest, et inimesed viivad loomadele talvel toitu. Ka linde toidavad rasvapallide ja seemnetega. Meisterdasime ka rühma koridori puu ette väikese metsamaailma(kahe korruselise), kus elavad inimesed, loomad, linnud...kus sõidavad autod, bussid...ja kus kõik mahuvad koos elama ning kõigil on hea olla. Lapsed mängivad seal, vaatavad metsa teemalisi raamatuid ja teevad teisi toredaid tegevusi.

Lõpuks jõudsime järeldusele, et inimene ja mets teevad head koostööd. Me oleme vastastikku kasulikud seni, kuni me ei lähe metsa kurjade plaanidega... Mesimummid teavad, et kui nad lähevad metsa midagi saama – käbisid, sammalt, taimi...- siis küsivad metsalt luba, võtavad palju on vaja ja ei unusta metsa tänada. Ning kallistame puid. Valmis ka selleteemaline plakat, mille esitlesime teistele rühmadele sooja kampsuni päeval ja millega lõpetasime jaanuari kuu teema.

 


MURUMUNAD

Uurisime inimtegevust metsas, kes on need metsamehed ja mida nad seal teevad. Meie "zen" pesas on märgata jälgi kellegi külastusest, järele on jäänud vaid palgid. Arutasime koos, miks puud on maha võetud ja miks on oluline metsa kaitsta. Mida annavad meile puud ja mets? Sellest rääkis meile lugu „Greta ja hiiglased“.



MERILÕVID

Me uurisime inimtegevuse kahjulikku ja kasulikku mõju metsadele. Saime teada, mida teevad metsamehed ja kellele veel mets tööd pakub. Teemasse süvenedes uurisime põhjalikumalt, miks raiutakse puid, millised on ohtlikud puud ja  miks on puude langetamine vahel vajalik. Leidsime ka kodusest Rannamõisa metsast metsameeste poolt langetatud puid, saime uurida puude aastaringe ning  seda, kuidas inimesed puitu kasutavad. Leidsime, et puit on väga oluline ehitusmaterjal. Enne Sooja kampsuni päeva uurisime, kuidas mõjutab kliimamuutus meie koduplaneeti. Leidsime tegevusi, mis meie koduplaneedile rõõmu pakuvad ja tegevusi, mis  meie planeeti Maad kurvastavad. Kuidas aga mõjutavad metsi ja metsade elurikkust kliimamuutused? Mõistsime,et mets, kliima, värske õhk ja elurikkus on omavahel tihedalt seotud. Metsapäevadel metsas liikudes tõdesime seda, et metsas on rahulik ja mõnus..Meisterdasime plakati sõnumiga „ Laseme linnupoegadel suureks kasvada!“ . Saime teada, miks igal kevadel on Eesti metsades raierahu ehk pesitsemisrahu – ikka selleks, et linnupojad saaksid pesas suureks kasvada. 



VAHEPÕIGE 4: KOHTUMINE JAHIMEHEGA

Jahimees tutvustas oma ameti elu ja olu. Karu kolju, ilvese uudishimu ja kopra oskus puid langetada - kõike seda ja palju muud põnevat saime teada, katsuda, küsida.

Metsa teemaline projekt sai vürtsi. 





RÕÕMURITSIKAD

Uurisime erinevat inimtegevust ja metsatehnikat. Vaatlesime erinevaid videosid metsatehnikast- lapsed olid vaga elevil nähes nende masinate võimsust. Uurisime metsas saetud puude aastaringe, rääkisime , mida puidust saab teha ja teame, et viimne kui oks kasutatakse ära . Uus mõiste „hakkepuit“ nagu hakkimine. Lapsed said tedmisi puu kasutusest ja metsa reeglitest, millal metsa teha ja miks. Kui ühe puu saed, peaks 4 asemele istutama, metsaas on „loomade- lindude rahuaeg“, siis kui sünnivad loomalapsed ja linnupojad. Metsa pannakse ka looduskaameraid, et loomade elust rohkem teadmisi saada. Metsa viivad inimesed talvel loomadele toitu, selleks on ehitatakse spetsiaalsed söögikohad, mida nimetatakse „sõimedeks“



MIDRILINNUD

Tuisuselt ja miinus kraadidega jaanuaris keskendusime lastega oskustele, kuidas metsas hakkama saada. Näiteks riietumine, kuidas saan ennast talvel hoida õues tervena, oma jalanõu numbri uurimine ning muidugi suusatamine. Erinevad riideesemed, algushäälik kas juba tuttav täishäälik. Tüdrukud proovisid poistele selgitada, mis vahe on seelikul ja kleidil ning poisid võrdlesid pusa kampsuniga. Talvel on kindaid vaja - hernes, hernes, hernes, hernes, uba= sõrmikud. Nii harjutasime arvutamist (10 piires) sõrmede abil. Enne õue minekut piiluvad lapsed nüüd korra peeglisse, jälgime kombe/jope lukke: ikka kinni trukk ja jopelukk - kinni nabani, liiga vähe, kinni lõuani, täitsa paras. Olles korralikult riides pidasime tihti metsas häälikutega lumesõda ja binokleid meisterdades tundsime end kui jahimehed. Telkide voltimisega said lapsed aga nii kenasti hakkama, et kui ei oleks need paberist, koliksime metsakümbluseks kohe sisse. 

Raamat "Greta ja hiiglased" oli meile abiks mõistmaks inimtegevuse mõju loodusele ning Midride poolt tuli antud teemal arutledes kasutusse uus tunne, see oli häbi - lapsesuu "Selles raamatus on hiiglased inimesed ja nad tunnevad häbi, et võtsid loomadelt kodu ära". Kui nüüd ainult sulailm ei sulataks laste vaeva - väike lumekindlus tagaaias ning "kurisilm" ei lõhuks metsas ehitatud onni. 

VAHEPÕIGE 5: "GRETA JA HIIGLASED"

Meie Rohelise Kooli lapsed esitasid meile toreda ja õpetliku loo "Greta ja hiiglased". See räägib ühest vaprast tüdrukust, kes astus vastu Hiiglastele ja päästis metsa. Lugu on inspiratsiooni saanud päriselust, tüdrukust nimega Greta Thunberg, kes keskendub globaalse soojenemise vastasele võistlusele. Meie etendusest jäi kõlama lause "Keegi pole liiga väike, et muuta maailma."

VEEBRUAR - SIPELGA RIIK

VAHEPÕIGE 6: SOOJA KAMPSUNI PÄEV

Tähistasime Rahvusvahelist Sooja Kampsuni Päeva. Belgia Rohelise Kooli programmist alguse saanud päev juhib tähelepanu soojusenergia kasutusele ja säästmisele. Hommikul me rühmades tuld põlema ei pannud ning sõime kõik koos hämaras saalis oma hommikuputru. Päras vaatasime kliimamuutuste teemalist esitlust, miks Hiiglane Hiid on pahane. Kuna meie planeedi tervis, mets, värske õhk ja kliimamuutused on omavahel tihedalt seotud, siis esitles iga rühm oma plakatit, miks meil on metsa vaja ja miks me peaksime selle säilitamise eest võitlema. 

MÄRKA!

HOOLI!

TEE PAI

MESIMUMMID

Avastamist oli palju. Kõik me ju oleme sipelgaid näinud, kuid suhtume neisse kui tavalistesse putukatesse, kes ringi sibavad ja kuhilaid meisterdavad. Nüüd vaatasime neid imelisi putukaid natuke lähemalt – küll ainult dokfilmidest ja piltide pealt...aga lapsed juba otsivad õuest sipelgaid ning elumärke kuhilatest.

Sipelgad on väga huvitava kehaehitusega, neil pole kõrvu, neil on kuus jalga, nad on segatoidulised, nad teevad koostööd, nad jaksavad kanda endast kuni 50 korda raskemaid esemeid, nad ehitavad kuhilaid, kus on eraldi kambrikesed nii sipelgakuningannale, vastsetele, nukkudele, kui ka kõikidele ülejäänud pesakonnale. Sipelgatel on kõigil kindel roll ja tööjaotus oma ühiskonnas. Neil on ametid ja nende elukorraldus on väga sarnane inimeste omale. Võrdlesime sipelgate välimust ämbliku välimusega ja leidsime, et sipelgatel on 6 jäset – ämblikel 8, sipelgate keha on pikem – ämblikel lühem, sipelgad elavad põhiliselt kuhilates – ämblikud koovad võrkusid, sipelgad on segatoidulised – ämblikud loomtoidulised kiskjad.

Meisterdasime nii sipelgad kui ämblikud, kleepisime põrandale terve rügemendi musti sipelgaid ning tegime sipelgapesa meie puu alla koridori, kus on samuti korrused ja kus ühel korrusel elutseb kuninganna,teisel paiknevad munad, kolmandal vastsed, neljandal sipelgad, kes siis kas töötavad, on sõdurid jne. Kogu sipelga teema oli väga paeluv. Lapsed ehitasid ka õue sipelgapesasid ning otsivad nüüd kõikjalt neid toredaid putukaid.

MURUMUNAD

"Sipelgate kuningriik" oli meie tegevuse pealkiri, mille käigus tutvustasime lastele sipelgaid ning nende elu ja tegemisi. Alustasime sellest, et uurisime, kes üldse on sipelgas ja milline ta välja näeb. Selleks lugesime raamatut "Mina olen sipelgas" ning avastasime palju põnevaid fakte sipelgate kohta. Lapsed olid elevil ja ootasid põnevusega, et ehk kohtame juba ka metsas sipelgaid, kuid kahjuks oli sipelgakuhila ümbruses vaid vaikus. Et anda lastele aimu sipelgapesa sisemusest ja sipelgate tööst, vaatasime piltidelt, kuidas see välja näeb ning kuidas sipelgad suudavad suuremaid putukaid pessa transportida. Lisaks voolisime ja joonistasime sipelgaid ning meisterdasime sipelgapesa.



MERILÕVID

Õppisime  tundma sipelgate ainulaadset maailma ja heitsime pilgu sipelgate pesakuhila sisemusse. Nüüd teame, et sipelgapesa on üks suur kambrite ja koridoride labürint, mida peab kogu aeg korras hoidma. 

Vaatlesime, kuidas sipelgad oma kodus elavad, mida söövad ja mida teevad toiduotsingule kiirustades. Selleks, et teada saada, kuidas suudavad sipelgad endast suuremaid asju kanda uurisime nende  kehaehitust ja veendusime, et nende jõu saladus peitub sipelgate jalgade ehituses. Lisaks oli meil rühmas sipelgate akvaarium , saime päriselt uurida, kuidas sipelgad pehmesse pinnasesse käike uuristavad. 



Meisterdasime ühiselt sipelgapesa maketi  koos kambrite ja käikudega, lisasime kambritesse ja käikudesse peale sipelgate ka  lehetäid ja sipelgate munad, vastsed ja nukud.



Nii tutvusime sipelgate erinevate arengustaadiumitega. Põnev oli teada saada , et sipelgatel on oma kuninganna, kes võib elada kuni 20 aastat. Märkasime ka jalutuskäikudel sipelgapesi, mis tundusid meile hetkel  vaiksed ja elutud , sest talvel on sipelgad sügaval maa-alustes käikudes tardeseisundis ning ootavad seal kevadet. Tõdesime, et sipelgate kuningriigi elu on põnev! 

  



RÕÕMURITSIKAD

Tutvusime sipelgate salaeluga peasas. Vaatasime filme sipelgatest, nende töökusest ja korraarmastuses. Tutvusime sipelgate kehaehitusega, lugesime jutte sipelgatest. Meisterdasime ühistööna „Sipelgapesa“ Tutvusime Eesti riigi sümbolite ja erinevate presidentidega Töötasime tunnete kaartidega. Rääkisime käitumisest erinevate tunnete baasil- tähtpäevade meeleolu ja tunded. Sõbrapäev, küünlapäev, Iseseisvuspäev, vastlapäev Meisterdasime Vabariigi aastapäeva sünnipäevakooki, küpsetasime tumedast- ja heledast taignast kooke, saime põneva mustriga sipelgaid meenutavaid kooke. Palju voolisime savist sipelgaid, südame ehteid, loomi.



MIDRILINNUD

Uurisime sipelgate elu, püüdsime metsa ringidel terve kuu üles leida lume alla peitunud sipelgapesa, hetkel uinuv kuningriik või mitte? Pesas tegelikult elu käib, kuskil sügaval ja soojas. Liitsime sipelgaid kokku ja kuna üks väike Midri soovis ikka miinusmärki ka kasutada, siis olime loovad ja hakkasime neid ka lahutama - kõik tehted meil kümne piires.



"Miks me neid lahutame, kas keegi sööb sipelgad ära?" "Eile ju ütles jahimees, et karu sööb putukaid, äkki sõigi sipelgad ära" - kahe Midri omavaheline vestlus. Meie rühma külastas jahimehest vanaisa: karu kolju, ilvese uudishimu ja kopra oskus puid langetada - kõike seda ja palju muud põnevat sel kuul teada, katsuda, küsida.



VAHEPÕIGE 7: UISUVÄLI -ÜHINE RÕÕM

Elagu talv ja talverõõmud. 

Rannamõisa uisuväli on avatud. 

Uisud alla, kiiver pähe ja liuglema!

ÕNNETRIINUD

Veebruarikuu projekti “Sipelga riik” alustasime sipelga lähema vaatlusega. Tutvusime sipelga elutsükliga ning koostasime plakati, kus tõime välja olulisemad teadmised sipelgast. Rõõmu Kolmapäeval meisterdasime paberist “kõndivaid sipelgaid”, kus lõikasime kääridega ja kleepisime sipelga erinevad osad omavahel kokku. Tegime erinevaid kirja eelharjutusi „Sipelgas“, kus sai kinnistada ka ringi, ovaali ja kaldjoonte tegemist, sipelgaradade järgimisi. 



Vaatlesime videost, kuidas toimib tööjaotus sipelgapesa sees, milline näeb välja sipelgapesa maaalune osa. Metsapäevadel oli hea võimalus lähedalt uurida, mis katab sipelgapesasi väljast. Käeliselt saime voolida plastiliinist sipelgat ja värvida guaššvärvidega sipelgat, mille ise suurendasime paberile varju abil (lapsed said joonistata kontuurid). Suure ühistöö käigus lõikasid lapsed välja erineva suurusega sipelgaid, rebisid sipelgaradasid ja keerutasid paberist kuulikesi, mille nad lõpuks kõik suurele sipelgapesale kleepida said. 





NIIDUTIRTSUD Rääkisime sõprusest ja eesti sümbolitest, lastega saab juba lühikesi vestlusi mahapidada. Tegim päris pikki jalutuskäike, lapsed on tublid, vaatlesime loodust ning hoidsime silma peal juba tuttaval sipelga pesal. Muusika tunnis on lapsed  väga tublid, laulud jäävad meelde, laulavad kaasa ja ka pillimäng on neile põnev. Lapsed said ise käe külgepanna sünnipäevatordi tegemisel mis maitses üli hästi. 

VAHEPÕIGE 8: LÕUNAUNI SÕDURITELGIS

Täiesti erinevalt tavapärasest ootasid kõik lapsed seekord lõunaund. Selle harukordse nähtuse põhjus oli see, et Kaitseliidu Harku Rannikuvalve Üksikkompanii pani Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul meie hoovi püsti kaheksa köetavat telki ja lapsed tegid oma lõunaune soojas telgis magamiskottides. Mudilased askeldasid juba mitu tundi enne magamist ümber telkide: jälgisid, kuidas neid püsti aeti ja tassisid varustust ning õpetajad sai pisut aimu, kuidas kriisiolukorras lapsi turvaliselt telkides majutada. 

LAPSULIBLIKAD

Tegime koos metsa teemalise plakati. Mets on vaese mehe kasukas. Käisime metsas vaatamas sipelgapesasid ning arutasime sipelgate eluolu üle. Lapsed teadsid väga ilusti, et veel on külm ja sipelgad magavad, mõned teadsid, et sipelgad on sügaval maa sees ning natukene toimetavad seal. Uurisime raamatut "Mina olen sipelgas." See on väga põnev raamat ja meeldis lastele väga. See raamat andis väga hea ülevaate pildis ja tekstis , milline on sipelgate elu ning milline on nende pesa. Raamatus oli väga ilusti kirjeldatud erinevaid kambreid sipelgapesas ning milleks need vajalikud. Lapsed oskasid metsas jalutades väga ilusti välja tuua ning näidata, kus kohas võiks miski kamber asuda. Rääkisime, et sipelgapesa ja pere on nagu üks suur riik, kus „presidendiks“ on üks emane sipelgate kuninganna. Vaatlesime ka ingliskeelset video, koos õpetaja tõlke ja seletustega, kuidas hakkab tekkima üks suur sipelgapesa ja kogukond ning kuidas mitmest kuningannast jääb järele vaid üks ning miks see nii on. Video oli põnev, võib olla isegi liiga põnev, et kõiki keerulisi detaile meelde jätta. Õppevideost lähtuvalt said lapsed valmistada enda valikul plastiliinist punase või musta sipelga. Ühtlasi algas meil külvi hooaeg. Panime sibulad ja kurgi seemned mulda.









KULDPÕRNIKAD

Kõik tegevused on viidud  loodusesse, põhinedes neljale elemendile (õhk,tuli,vesi,maa). Lumele kirjutamine joonistame, loendasime puid neid tundma õppides (kuuseokkad on väiksemad ja lühemad kui männil ja männiokkad on pikemad kui kuuseokkad, käbidega sama teema), otsisime värve. Lapsed õppisid lume ja vee iseärasusi, omadusi, vaatasime teemakohaseid loodusfilme. Katsetasime lume ja jää sulamist - meisterdasime dinosauruste ajal sarnase maketi ning võrdlesime sipelgate sarnasust dinosaurustega. Lume sulamise katse pesuruumis: lume hunnikule asetasid hommikul lapsed mängu jääkarud ja pingviinid. Õhtuks ujusid katsealused vees. Seega lapsed mõistsid, et lõputult ujuda ei suuda keegi ilma puhkamata maa pinnal. Sellele katsele järgnevalt viisime katsealused veega täidetud anumas õue miinus kraadidesse ning lapsed mõistsid, et selline jäätumine-Jääaeg on ka hukatuslik.



VAHEPÕIGE 9: EESTI VABARIIGI 106. AASTAPÄEV

Kodumaa on meie südames. Eesti Vabariigi 106. aastapäeva auks kõlasid lasteaias rahvapärased laulud ja tantsud ning kaetud oli ühine sünnipäevalaud. 

Metsakümblus on Jaapanist alguse saanud teaduspõhine teraapiavorm. Meie hakkasime seda rakendama just seetõttu, et teadvustada endale, samuti aidata lastel mõista, oma keha maandamise olulisust. Metsakümblus on jagatud erinevateks kutseteks, metsas olles keskendume oma meeltele, neid kas siis võimendades või pidurdades. Nii tegutsedes aitame kaasa oma projektõppe teema "Meie mets" kulgemisele - avastades ja kogedes veel põhjalikumalt, detaili rohkemalt metsa muinasjuttu. 

MÜRAKARUD

MÄRTS - METSAMUINASJUTT

MESIMUMMID

Mesi märtsi kokkuvõte 2024 -Metsamuinasjutt.pdf

LAPSULIBLIKAD

Lapsuliblikate rühmas on juba viimased kolm aastad une ajal mänginud rahulik metsamuinasjutu muusika. Mis on Peter B.Hellandi looming ja selle helilooja rõhk on just loodusel ja metsal. Muusika on rahustav ning uinutav ning loob ideaalse keskkonna puhkamiseks. https://www.youtube.com/@PederBHellandMusic

Oma päevi sisustasime lastega ise muinasjuttu luues. Õpetaja aitas luua alguse ja lapsed tulid sujuvalt ise kaasa.

Elas kord….. ja lapsed lisasid karu, hunt, ilves, kobras, jaaniuss….

Nad elasid …… suures koopas.  Seal koopas oli veel……suur söögilaud ja laua peal oli……. Küpsisetort, frikadellisupp, keefir, pannkoogid, makaronid jne

Alguses oli vaja rohkem suunata ja kui hoog sisse sai, siis lendas kujutlusvõime kõrgustesse.

Tihiti muinasjutule lõppu ei jõudnudki teha ning lapsed pidid kodus koos vanematega lõpu ise mõtlema. Iga järgneva korraga oli lihtsam alustada ning lisandus uusi tegelasi, uusi tegevusi ning laste kirjeldused muutusid detailsemaks ning tegevused muinasjutus laiemaks. Lapsed läksid vabamaks ning painutasid rohkem piire. Tuli huvitavaid muinasjutulisi komponente juurde.



Lastele väga meeldis raamatulaat. Kõik said ennem laadale minekut tutvustada oma raamatut mis nad kodust kaasa võtsid ning hiljem näitasid kõigile oma uut raamatut.

Rõõmukolmapäeval sai lastele kinost näidatud erinevaid „vana Eesti“ muinasjutu multifilme ja pärast A.Kivirähu külaskäiku oli Lapsuliblikate kinos multifilm „Kaka ja Kevad"



Märts oli ka külvikuu. Märtsi alguses külvasime tomati ja herne seemneid ning tippsibulaid. Märtsi lõpus saime juba rohelistsibulat panna toidu peale. Saime ka hernepealseid süüa. Lastele väga meeldib enda kasvatatud süüa.

Kurgitaimel on juba väikesed kurgid küljes.

Reene ema tõi meile seenepakud. Nüüd jääb oodata millal seened kasvama hakkavad.





ÕNNETRIINUD

Teemast mõttekaardi koostamine ei olnud sel korral lastele kõige arusaadavam. Kõigepealt haarati kinni laulust ja hakati nimetama erinevaid lemmiklaule (jätsilaul, jõululaul, päkapikulaul, sõjalaul). Helide teema jätkus loodushäälte nimetamisega- loomade, lehtede, puu raputamise hääl. Esimene suurem teema, mida lähemalt uurisime oli puu aastarõngad ja proovisime mõista, millest need meile räägivad. Selle temaatikaga jätkasime ka kunstitegevuses, kus proovisime jäljendada erinevate kadakatükkide mustreid.


Muinasjutu teema võttis meil kokku „Kolm karu“, mille tegelasi me ka guaššidega maalisime. Emakeelepäevaks õppisime ära Doris Kareva luuletuse „Emakeelelaul“. Selle luuletuse sulinaid, vulinaid, helinaid, kuminaid, kõlinaid proovisime leida ka oma metsapäevadel.


Märtsi alguses lugesime ka Tarmo Tuule raamatut „Mets on kodu“, mis pajatas meile 12 erinevat puu- ja kuulugu. Enim kõnetas lapsi peatükid „Puus on aastaid“ ja „Puus on kunsti“ Vaatasime üle ka erinevad puuliigid- okaspuu ja lehtpuud. Häälisime ja ladusime sõnu, voolisime raagus puud.


MIDRILINNUD

Oma zen kohas proovisime mõtiskleda, millise muinasjutu tegevus toimub enda onni juure - kas seal toimetavad kolm põrsakest või jahimehed. Puude vahel liiguvad haldjad, draakonid, Punamütsike. Igal väikesel grupil, meeskonnal on "oma" muinasjutt, omad tegelased. Metsateel kuulasime kevadehääli, märkasime kevademärke. Hommikuringis saime vaadata, uurida rebase - ja kährikunahka: suletud silmadega katsu ja tunneta, kas tunned erinevust. Jaga teistele, millist erinevust su käsi tundis.

Pala "Hiiglase aed" (raamatust "Meelerahu muinasjutud") Arutelu/vestlus - tunded - millest need räägivad? Kas puul ja inimesel on kindlad vajadused ja tunded. Millest saame aru, et puu on kurb ja õnnetu - (vähe vett, valgust ja toitaineid) - lehed vajuvad longu, närbuvad jne. Inimesel on ka näljatunne, janu, väsimus. Pane tähele ka oma vajadusi!



RÕÕMURITSIKAD

Piilusime metsahaldjate võlumaale. Lugesime muinasjutte. Rääkisime hambahaldjatest, osadel lastel rühmas tulevad juba piimahambad ära. Osaleme „Suuprojektis“ , seega kajastasime ka suukooli teemasid. Voolisime haldjakroone ja liblikaid. Meisterdasime „Haldjaid“ kus õppisime lõõtsa voltima (haldja seelik)


Istutasime erinevaid seemneid, tippsibulat ja suhkruhernest. Usume , et taimehaldjad ja laste hool aitavad neil sirguda. Metsas uurisime, mis muutusi kevadootuses on juba näha. Pungad paisuvad, urvad õitsevad. Laste suur rõõm oli kui nad märkasid, et sipelgad on ärganud.


MÜRAKARUD

Metsamuinasjutt kulges terve kuu kajastudes erinevates keskkondades ja tegevustes, näiteks ettelugemine-laps kuulab ja jätab meelde millest lugu jutustas ja joonistab pildi enda nägemuse järgi. 

NIIDUTIRTSUD

Kuud alustasime muinasjutuga ,,Kakuke“. Lapsed kuulasid juttu huviga, seda sai jutustada jupikaupa, igal hommikul natuke. Igal järgneval hommikul lapsed üritasid meenutada eelnevaid sündmusi jutus enne kui sai jutuga edasi mindud. Veel jõudsime jutustada muinasjuttu ,,Punamütsike“. Lapsed joonistasid ja ka meisterdasid ,et kinnistada jutu teemat.


Tore väljasõit oli nukuteatrisse, see oli jõulu elamuskink lastele. Vaatasime etendust ,,Kodud“, väiksematele oli etendus natuke pikk aga kõik olid tublid. Elevust pakkus peale etendust näitlejate ja nukudega lähemalt tutvumine, ka bussisõit meeldis lastele väga.


Käisime palju jalutamas metsaradadel ,otsides, märgates ja leides kevade märke looduses-rohulibled, lumikellukesed, puudel järjest suuremaks muutuvad pungad, trillerdav tihaste laul ja koju pöörduvad linnuparved, talvekorterist päikeselaiku kogunenud sipelgaid.


MERILÕVID

Märtsikuus keskendusime rühmas lugudele ja muinasjuttudele, mis viisid meid rännakule metsa, kus kohtusime erinevate metsaelanikega.


Kuulasime muinasjutuvestja Polina muinasjuttu „ Siis, kui puud oskasid rääkida“ ning arutlesime selle üle, miks on metsi vajalik kaitsta ja hoida ning kas puudel on hing. Püüdsime ka ise jutukera abil luua aheljutte metsaelanikest, kuulasime luuletusi ja mõistatasime mõistatusi. Saime teada, millised vanarahvatarkused käivad metsa kohta ja mida tähendab näiteks vanasõna “ Mets on vaese mehe kasukas “.


Metsa minnes kujutlesime, et oleme tegelased metsamuinasjutust, püüdsime jäljendada erinevaid loomi – orava hüppamist, karu ronimist puu otsa, metskitse graatsilist liikumist ja hundikarja jooksmist üksteise jälgedes.


Kujutlesime, et kuuse alt leitud harali oksad on põdra sarved, puuõõnsus habekaku kodu ja tee ääres kasvav vana võlutud tammepuu näeb ja kuuleb meid. Tõdesime, et mets on üllatusi täis ja iga kord sama rada mööda kõndides avastasime ikka midagi uut.





MURUMUNAD

murumunad märts.docx

KULDPÕRNIKAD

Tegime tutvust Eesti muistenditega ja muinasjuttudega mis on metsaga seotud nt Punamütsike, Hunt ja seitse kitsetalle.

Kokandus: „Mini-rummised-sipelgapesad“ Kasutasime ära toidukorrast allesjäänud mustaleiva, küpsised ja moosi. Lapsed purustasid kättesaadavate vahenditega küpsiseid (katsetati tassi ja sõrmi) mõni muidugi otsustas ka hammastega proovida. Sõtkuti leib, sula või ja küpsised ühtlaseks plasteliinjaks massiks mis maitsestati moosi ja kakaoga. Lapsed voolisid pallikesed ja veeretasid neid kookoshelveste sees. Tulemuseks olid mini-sipelgapesad mida võis süüa. Töö käigus lapsed õpivad tegema koostööd ja avastama.

Metsa lugu...See algas ühel hommikul , mis päeval täpselt, keegi ei tea ega mäleta enam. Teada on, et vanad ja noored hundid läksid jahile. Nad liikusid ÜKSTEISE JÄREL, ees kõige TÄHTSAM hundi ema ja isa. Nende SELJATAGA usinad noored hundid. ……(lugu peaks saama valmis väikeseks metsa rännakuks)


VAHEPÕIGE 11: KOLME-SPORDI-PÄEV

Süda, kui meie mootor, vajab pidevalt ja korrapärast liikumist. Liikumisõpetaja eestvedamisel toimus meil lasteaias KOLME-SPORDI-PÄEV. Koos perega 2 minutit jooksu, rattasõit ning (välk) orienteerumine - sport ei kasvata iseloomu, vaid paljastab seda. Erilist huvi pakkus muidugi läbi vihma, rahe ning rõõmust ja tuulest tingitud värinate, kindlasti orienteerumine, kuna teemaks oli metsloomad, nende rada, nende suund. 

VAHEPÕIGE 12: MAAPÄEV - NÄPUD MULDA, LIHTSUSES PEITUB VÕLU JA MÕTE!

Kuna rahvusvaheline maapäev oli sel aastal vihma ja rahega, siis ootasime lastega "õiget" hetke. 

Märksõnaks “oska anda maale lubadusi”

Kaasates lapsi rohisime ära meie lasteaia lillepeenrad, esimesed paprikataimed said kasvuhoonesse, korda lillepotid, amplid, kasvatuskastid.

APRILL - METSAKAITSE, KLIIMAMUUTUSED, OHUD, LOODUSKAITSE

MESIMUMMID

NIIDUTIRTSUD

Alustasime naljakuud ikka väikese huumoriga, tegime ajatuid nalju nt.sul on selg valge, vaata siga lendab jne. Järgmisel päeval mõni vanem laps mainis, et oli kodus emale - isale ka nalja teinud.

Muusikatunnis õpetaja Mai tutvustas lastele pille- ukulele, ookeani trumm ja ,et ka plekkpurki saab trummina kasutada. Lastele väga meeldivad Mai tunnid ning kõik võtavad lustiga sellest osa. Viibisime palju väljas, mängisime oma mänguplatsil ning käisime metsa ja mere ääres. Märkasime muutusi looduses, kuulasime linnulaulu ja leidsime kevadlilli (lumikellukad, sinililled). Tegelesime käeliste tegevustega-maalisime, kleepisime,voolisime,lõikasime kääridega, värvisime pliiatsitega. Lapsed enamuses on huviga tegevusega haaratud,suurem huvi on pintsliga värvimine. Harjutamist vajab õige pliiatsihoid ja kääridega lõikamine. Palju sai tehtud erinevaid mänge, et õpetada põhivärve, lapsed on tublid, isegi pisemad oskavad värve nimetada. Aprill üllatas meid lumega, niisiis saime ka veel lumes mängida ja väikese lumememme meisterdada. Sel kuul tähistasime päris mitme lapse sünnipäeva. Vaatamata natuke jahedale ilmale käisid mõned lapsed südamekuud tähistades vanavanematega matkamas. Talgude päeval said rühma aknad puhtaks tänu lapsevanemale ja ka lapsed olid abiks. Kuu möödus väga tegusalt.


MIDRILINNUD

Midrilinnud kuulasid sellel kuul erinevaid linnulaule CD lt. Vaatasid ja uurisid kuldnokka ja musträstast – millepoolest nad erinevad? Munapühadenädalal oli rühmas meil vutimunad - keedetud ja toored munad. Vaatasime pildilt vutikana, uurisime mune (ilusad kirjud) Tegime katse kuidas me saame teada milline muna on keedetud ja milline toores. Mängisime munakoksu, kõike seda saatis ka vutimuna mitsemine. 

Lugesime A.Kaskneeme raamatust "Miks ja kuidas" - lugemispala "Miks on kase koor valge?" - vestlus/arutelu kuuldu põhjal. Uued põnevad sõnad - "linnumagus" (mesi), "puumagus"(kasemahl) selgitamine. Maitsesime kasemahla.

Arutelu/vestlus - mõttekaardi tegemine "metsakaitse - metsa tervishoid". Lõime seoseid enda tervishoiuga ja heaoluga. Selleks kasutasime raamatut „Väike tunneteraamat“ – niinagu puu vajab vett, toitaineid ja valgust vajab ka laps süüa, juua, puhkust. G.Pauli lugemispala "Kõige tugevam puu" - kuidas saab puu tugevaks? Kui tal on palju süüa, vett, päikest, õisi, vilju, sõpradeks linde, putukaid, seeni, vihmausse. Vaatasime ja uurisime "Puu" raamatut - kuidas puhkevad pungad, kasvavad lehed, õitest kasvavad viljad. Mis juhtub lehtedega aga sügisel ja talvel. Puu aastaringi muutused. Metsaretkedel proovisime märgata, kuulata kevadisi hääli, linnulaulu ja muutuseid looduses.

Külastasime Tabasalu raamatukogus olevat näitust „Kiilassilm ja Palveteja“ – Allan Selini putukakollektsiooni.Tutvusime erinevate putukate/liblikate maailmaga. 

„Teeme ära“ raames koristasime kergliiklustee ja kraavi ääri.


MERILÕVID

Arutlesime selle üle, kuidas meist igaüks saab ja peab loodust kaitsma ja hoidma. Rääkisime loodushoiust. Saime teada, kuidas tekivad metsatulekahjud ja mis on selle põhjuseks, miks on vahel vaja ohtlikke ja vigaseid puid metsast eemaldada ning kuidas me ise peame metsas liikudes käituma.


Teame, et aprillikuus on metsades pesitsemisrahu. Õppisime tundma metsalinde ja eristama nende laulu. Kevadel metsas liikudes oleme õppinud linde märkama ja kuulma. Oleme veendunud selles, et lindudele meeldib meie kodumetsas elada ning püüame ise käituda metsas nii nagu oleksime metsaelanikel külas.


Metsakümbluse päevadel keskendusime kevadistele helidele ning õppisime märkama ja kuulama. Kasutasime metsas kõiki oma meeli, nähes, kuulates ja eristades. Linnud on kevadekuulutajad ja nende laulu kuulates tekkis südamesse kevadine rõõm.


Otsisime loodusest mustreid ning leidsime mustreid lehtedes, õites, käbides, mustikavartes ja samblikes. Nautisime metsarahu. Tõdesime, kuidas kevadine mets kutsub avastama ja on täis erinevaid üllatusi.




LAPSULIBLIKAD

Metsakaitse kuu raames, koristasime aiast kuivanud oksi ning langetasime koos lastega ühe surnud puu. Lapsed õppisid selle käigus miks on metsa „koristamine“ ja hooldamine vajalik. Kuivanud okste murdmine tegi lastele rõõmu ning arendas leidlikkust, kuidas jämedamaid ja raskemaid oksi pooleks murda. Kasutati sõbra abi ning lõpuks jalaga peale astumise tehnika toimis kõige paremini.


Kuu lõpus käisime ühiselt ka lasteaia ümbruses olevas metsas prahti koristama. Metsas retkedel käies, sai kevadlillede saabudes palju lastele räägitud ka lillede ja metsasaaduste õigesti ning targalt noppimistest, korjamisest. Me korjame mõistlikult ja niipalju, kui vaja on. Ei ahnitse ühelt kohalt kõike kaasa, vaid jätame alati natuke metsa alles ka ning liigume uude kohta. Sinillilli ja muid lilli korjame alati juure lähedalt ning ei tõmba lilli maa seest juurtega välja. Lapsed õppisid ning said aru, kuidas inimtegevuse ülemäärane tegevus võib mõjutada loodust nii, et mõned asjad kaovad üldse loodusest ära, kui me neid ei hoia.



Kõige suurem rõõm oli aprilli lõpus oma kasvatatud kurkide söömine.





VAHEPÕIGE 13: ETENDUS "PRÜGIKUNINGRIIK"

Meil käis külas lasteteater Lepatriinu etendusega "Prügikuningriik" - õpetlik lugu kuningriigist, kus oli tekkinud tõsine prügiuputus. 

Vana kuningas aga ei tahtnud seda tunnistada. Rõõmuga aitasime kuningal selgusele jõuda. 

RÕÕMURITSIKAD

Lapsed tutvusid metsakaitse teemadega- teavad, et mets ei kasva alati iseenesest. Inimesed saavad paljuski kaasa aidata.

Lapsevanem kinkis rühmale 2 pesakasti ehituse komplekti ja lapsed meisterdasid pesakastid valmis, vanemate abiga said pesakastid ka Puuotsa. Meie rõõmuks on ühes pesakastis ka linnud juba sees. Lapsed teavad, et linnud nokivad puudelt kahjulikke putukaid- on nagu metsasanitarid, samuti sipelgad,



Lapsed leidsid idudega tammetõrusid ja oma algatuslikult soovisid istutada need mulda.


5-st tammetõrust sirgub 2 tammepuud, mis peagi leiavad koha laste vanavanemate talukohas.


Ritsikad käivad reedeti metsaretkel paberist koti ja töökindaga, et prügi märgates saaks selle likvideerida. Taas laste initsiatiivil.

Uurisime üraski söödud puud silmaga ja luubiga. Kohtusime metsa arboristidega, kes rääkisid lastele oma tööst. Inimeste kodude lähedal ja elektriliinide all tuleb puid hooldada.


KULDPÕRNIKAD

Paigaldasime koostöös linnupesi. Töö ülesanded olid vabatahtlikult jagatud laste vahel. Rollid: redeli ja linnupesakasti transportijad, pildistaja, sobiva puu valija (linnuteadlane).


Kolahoovi kombekohaselt leidsime prügikasti kõrvalt katkised kärud mida saime lapsevanemaga koostöös taastatud lihtsustatud transpordi vahendiks.


Peenarde ettevalmistamine. Lapsed riisusid vanad lehed ja tõid väetiseks permapeenrast mulda. Jälgisime õues olevaid soojakraade, et puistata seemned mulda. Kliimamuutus ja liigne külm teeb kahjuks taimedele ja putukatele liiga, selleks peavad jääma ka neile peidupaigad. 

Istutasime esimesed lilleseemned.


ÕNNETRIINUD

Teema alguses süvenesime kohe muutustele Eesti kliimas. Milliseid märke võime näha eelkõige oma suvedes ja talvedes, kus saame kogeda kõrvetavaid kuumalaineid ja ilma lumeta talverõõme, suuri vihmahooge ja tugevaid tormituule. Proovisime selgust saada, mis vahe on ilmal ja kliimal. Vaatasime ja uurisime raamatuid „Kuidas peatada kliimamuutus?“ ja „Imelik ilm!“


Oma panuse kliimamuutuste vähendamiseks annavad Õnnetriinude lapsed, kui näitavad üles suurt aktiivsust rattapäevadel, kasvatades nii rattasõidu kultuuri. Enne hooaja avamist vaatasime üle ka olulised ohutusreeglid. Ratastega sõitsime vaatama ka Tabasalu raamatukogus näitust erinevatest putukatest, kust saime inspiratsiooni teha ka enda rühmas mininäitus liblikatest


Võtsime ka lähemalt vaatluse alla puu osad, mis osad jäävad maa alla ja millised osad ülespoole, selle ülesande käigus saime häälida ja proovida lugeda sõnu. Kui selgus oli majas, maalisime guaššidega lehtivat puud, kus proovime edasi anda kõiki osasid võimalikult täpselt, kinnitades pintsliga erineva jämedusega joonte tõmbamist. Uurisime raamatut „Miks on vaja puid?“


MÜRAKARUD

Jalutuskäik viis meid Tabasalu Raamatukokku vaatama näitust "Kiilassilm ja Palvetaja" Allan Selini putukakollektsioon.

Nii põnev oli näha maailma suurimat liblikat, hiigel mardikaid ja imelistes värvides liblikaid.


MURUMUNAD

Arutlesime lastega selle üle, mis on metsakaitse. Saime teada, et puud on metsa kõige tähtsam osa. Tuletasime meelde puud, millest oleme aasta jooksul vestelnud. Puud annavad meile õhku, mida hingame, pakkudes kodu loomadele, lindudele ja putukatele. Kuid meie „zen“ pesas käib vilgas töö, puude mahavõtmine ja palkide väljavedamine. Uurisime, miks see nii on ning selgus, et üraskid oma tööd teinud. Kes on ürask? 

Külastasime Tabasalu raamatukogus Allan Selini putukakollektsiooni näitust „Kiilassilm ja Palveteja“. Peale seda oli lastel suur soov putukatest ja liblikatest rohkem teada saada, uurisime liblikate eluringi, võrdlesime erinevaid putukaid ja vaatasime, kes meil siin Eestis elab. Selgus ka, et meie, inimesed, peame hoolitsema nende ilusate metsade eest. See tähendab, et me ei tohi visata metsa prügi, sest prügi teeb loomadele ja putukatele haiget ning rikub ära metsa ilu. Prügi tuleks alati visata prügikasti, et mets püsiks puhas ja kõik loomad ja putukad oleksid õnnelikud. Sorteerisime prügi ja laste soovil korjasime ka metsa minnes prügi. Kuulasime metsas lindude laulu ning püüdsime arvata, kellega tegu. MaaPäeva puhul joonistasid lapsed pildi „Miks ma hoian ja armastan Maad?“ Kevad on meieni jõudnud..kuid oh seda üllatust, kui lumi maha tuli. Lapsed olid üllatunud, kuid väga õnnelikud ning sellest võeti viimast. 

VAHEPÕIGE 14: "TEEME ÄRA" JA TALGUD

Üle eestiline koristusaktsioon "Teeme ära" on saanud meie lasteaias                     samm haaval juba elupõliseks elustiiliks. 

Ilma kindla graafikuta, kilekott alati taskus - näeme ja tunneme loodust puhtana. 

Meie lasteaia talgud! Üheskoos ning kodukondlikult panustades jätkus töid ja tegemisi hommikust õhtutundideni välja. 

Vanemate tööl on tasu - Meie laste siiras ja vahetu rõõm. Rõõmsad on ka linnud, kes said endale päris mitu uut kodu pesakastide näol. 

VAHEPÕIGE 15: SEENERALLI JA METSHALDJAD - PIHLAKODU KÜLASTUS

Igal kevadel leiame tee Tabasalu Pihlakodusse.  Ühine tants ja laul koos Kalevi võimlemispeol osalevate laste ja personaliga. Seeneralli meelitas lustima ning Metshaldja tiib paitas rahustavalt. Meie metsaprojekti temaatikat igati toetav tantsukava.  Vanem põlvkond, nagu kangelased, on lapse kasvatamisele sama olulised kui vitamiinid. Hoidkem siis oma vitamiine!

VAHEPÕIGE 16: TUUDELEPA METSAMÄNG

Meie usinad  Mürakarud osalesid Harku lasteaia poolt korraldatud "Tuudelepa" metsaseiklusel. See traditsiooniline metsamäng on juba aastaid oodanud osalema Harku valla koolieelikuid, et koos kinnistada meie kõigi keskkonnaalaseid teadmisi.  Sel aastal oli mäng prügi teemaline: mitme kilomeetriline metsatee täis ootamatuid ülesandeid, tegelasi ja metsikut loodust. Metsaseikluse kulminatsioon, kohtumine metsavana Tuudelepaga, aitas jõuda selgusele: 

METS EI VAJA, METS EI VAJA

PUDELEID EGA PRAHTI MAHA. 

PUHAS METSAALUNE,

MEELDIB SULLE, MULLE, KARULE. 

VAHEPÕIGE 17: 37. LHV MAIJOOKS

18.05 oli meie Rannamõisa naispere esindatud 37. LHV maijooksul. Õpetaja igapäevaelus on liikumine see, mis lööb pildi klaariks, annab hea enesetunde, terava mõtlemise kui tugeva tervise. Rohkem energiat lasteaiapäeva ning pikemaid matku koos lastega metsaradadel. 

VAHEPÕIGE 18: MAISIMMAN, METSA PROJEKTILE PUNKT

Meie põnevale ning palju rännakuid pakkuvale Metsa projektile pani lustliku punkti seekord maisimman - üheskoos, üheskoos, Rannamõisa lasteaed on tantsuhoos. Osalesid kõik, kel südames ja huulil teadmine: KOOS ON HEA OLLA. 

Ühiselt kaetud piknikulaud

andis tantsude ja laulude vahel aega puhkamiseks ja suupistete nautimiseks. 

Lapsed, vanemad ja töötajad mängisid keerukuju, tantsisid kaerjajaani ning laulsid sirge selja ja uhkuse tundega Rannamõisa lasteaia hümni. 

VAHEPÕIGE 19: UMBROHUPIKNIK

Umbrohupiknk või hoopis gurmeetoidu nautlejate hommik. Selline hommik täis vitamiine ja olgem ausad, ka erinevaid näoilmeid, on meie lasteaias saanud juba kevadiseks traditsiooniks. Käime koos lastega igati ajaga kaasas - rõõmus ja kraps, võilillelaps.

KAKS NÄDALAT MATKATES: OMA VALLA "PÄRLID"

MESIMUMMID - TAARI HIIDRAHN

20.05 sõitsid Mesimummid ratastega Taari hiidrahnu juurde. Sõitsime mööda kergliiklusteed kiriku poole ja peale kirikut keerasime paremale, sealt umbes 500 meetrit ning olimegi kohal. Lapsed ronisid kohe kivi otsa ja lootsid kivinõida näha...aga ussi kuningaga kohtuda ja tahtnud. Matk oli väga tore ja ei võtnud kaua aega. 

MIDRILINNUD - VIIMSI VALD, RMK TÄDU LOODUSÕPPERADA

Meie retk oli koos retkejuhiga. Uurisime puid, kus noor sokupoiss käib sarvi sügamas, kuulasime ja jälgisime pöialpoisi laulu ning liikumist. Maiustada saime "metsarestoranis" jänesekapsa ja kuusevõrsetega. Peale seda jälgisime luupidega sipelgate tegemisi ning kohtusime sisaliku ja rästikuga. Mängisime fotograafe ning sooritasime tasakaaluharjutusi. Kas surnud puu on surnud - ei ta on väga elus. Eriti vahva oli jälgida kuidas rähn osavalt kuusekäbi  kuuse pragudesse toppis, et nii paremini seemnetega maiustada. Retk võttis kokku meie projektõppe teema.