• Niidurahu lasteaia hoovil on kestnud juba 3 aastat. Piirneme  Natura 2000 kaitsealaga ja meil on valdavalt kuivade lubjarikaste muldade niidutaimestik. Nüüdseks  on taimestik suures osas meie õue peal taastunud. Taas on siia elama asunud putukad, mesilased, liblikad ja linnud.

Mille järgi me endale sõpru leiame? Miks on vahel nii, et poisid ja tüdrukud justkui ei sobiks koos mängima  ja jalkas oma tiimi  poisid naljalt plikat ei võta? Mis meid tegelikult ühendab? 

Iga laps pidi kirjutama paberile kolm lemmiktegevust. Ülesanne oli leidma endale majas mōttekaaslasi Kui minu lemmikud on talisuplus, Michael Jackson ja matemaatika, siis huvitav, kellel veel? Mis meid siin maailmas ühendab? Murumunad tegid tiiru majale peale ja nii said maletajad ja rokkijad omale uusi sõpru. Ja mis kõige: igast soost ja vanusest! 

Õhku jäi rippuma palju küsimusi. Kui palju elukeskkond meie unistusi muudab? Miks unistab väike Murumuna tüdruk ja väike Kesk-Aafrika poiss siiski nii sarnaselt jalgpalluriks saamisest? Kas lapsed jäävad vaatamata maailma pahupoolele ikkagi lasteks?

Nende vastuste avamiseks tegime samalaadse fotosessiooni, kus tõid meie väikesed Murumunad oma spontaansed unistused pildile. Koos lastega avastasime, et meie unistused on sarnaselt suured, saanud idee kellegi kalli inimese või mõne ereda hetke käest. Erinevalt näituse piltidelt pole meie lastes valu ja kurjuse kogemust. Ka meie unistustel pole elupäästvat ideed. Vestlesime lastega sellest pikalt erinevatest ametitest ja püüdlustest midagi saavutada. 

Tõdesime, et meie riigis on inimestel, vaatamata nende bioloogilisele soole, võrdsed võimalused  heaks eluks ja selle eest peame olema tänulikud. 

Murumunade soov oli, et kõik lapsed saaksid olla õnnelikud ja püüda oma unistusi.. Nii siin ja kui sääl pool maailma. 

MILLE POOLEST OLEN ERILINE? Õppisime ennast ja enda tugevusi paremini tundma. Koostasime kollaaži - missugused asjad meile  meeldivad ja millised tegevused meile rõõmu pakuvad

Kokkuvõttes tuli välja, et ei olegi poiste ja tüdrukute vahel suuri erinevusi- ka tüdrukutele meeldib lumelauaga ja jalgrattaga sõita, samas meeldib poistele lauamänge mängida, suusatada ja basseinis ujumas käi 

ÕPPEMÄNG “ PALGAPÄEV ”Sooline ebavõrdsus kajastub maailmas naiste ja meeste palkades. Peaaegu kõikjal maailmas on meeste palk suurem kui naistel. Mida tunneb üks tüdruk, kes ehitab võrdselt poisiga samasuguse klotsidest torni, kuid saab temast oluliselt vähem palka? Mis on üldse palk ja miks mõnes maailma piirkonnas on naiste töö  vähem hinnatud?

Läbi õppemängu „ Palgapäev “  võrdlesime  naise ja mehe töötasu.  Ja meile tundus, et siin valitses ebaõiglus. Laste arvates peaksid palgad olema võrdsed. Lubame : “Kui suureks saame, seisame selle eest, et meestele ja naistele oleksid tagatud võrdsed õigused ja võimalused.” 

Kõigepealt rändasime Alaskale, õppisime tundma Alaska elanikke - inuitisid ja  nende kombeid. Meisterdasime Alaska maketi - plastiliinist iglud, inuitid ja kelgukoerad. Tantsisime kohalike elanike rütmide järgi, laulsime inuitide keeles “Sepapoiste” laulu ja saime selgeks mõnedki tähtsamad kohalikud sõnad.Lisaks saime teada,kui kasulikud on inuitidele põhjapõdrad - nende nahka kasutatakse eluaseme, riiete ja jalanõude valmistamiseks ning luid ja konte tööriistade ning mänguasjade valmistamiseks. 

Toidulaual on  põhjapõdraliha tähtsal kohal.Südamelähedaseks said meile kelgukoerad, seetõttu jõudsime ka  Hellerkantri Huskyparki, kus tutvusime kelgukoertega lähemalt.

Alaskalt rändasime Aafrikasse, Kongo külla. Uurisime, millised on Kongo küla elanikud ja kus nad elavad.

Kongo küla elanikega saime lähemalt tuttavaks õpimapi “Külla Kongo külla” abil. Leidsime vastused küsimustele: Kas Kongo küla lastel on samasugused mured ja rõõmud nagu Eestimaa lastel? Milliseid mänge lapsed mängivad ja miks Kongo küla poisid hoiavad oma vanu mänguasju? Miks tüdrukud ei saa  vahel  koolis käia ja kuidas on Aafrikas võimalik kanda asju pea peal? 

Saime teada, et Aafrikas saadab muusika inimesi kõikjal. Nii õppisime ka meie tundma Aafrika rütme ja rütmipille.Uganda laste lemmiklaul “Olele, moliba makasi” muutus kiiresti ka meie lemmikuks ning selle rütmi järgi tantsimine sai meie igapäevaseks harjumuseks.  

Damilola on pärit Nigeeriast ja õpetas meile Aafrika rütmide järgi tantsimist. Vestlusringis Damilolaga saime teada, mida teevad Nigeeria lapsed vabal ajal, milline on nende koolipäev ja millised on Nigeeria rahvustoidud 

Damilola tutvustas meile ühte Aafrika laste lemmikmängu -  plaksumängu. Saime sel hommikul selgeks uued tantsusammud ja kuhjaga uusi teadmisi ühe kauge maa kohta. Damilola arvates on inimesed Eestis sama toredad kui Nigeerias. Võime selle üle uhked olla. 

OMA RIIK 

Igas riigis on erinevad seadused ja igal riigil on oma valitsemiskord. Merilõvid püüdsid luua ka ise oma “ riigi”. Selleks jagasime mere ääres ennast rühmadesse ja ehitasime rannas leiduvatest materjalidest riigid, mille elanikeks ise hakkasime. Iga rühm pani oma  riigile nime ja mõtles välja seadused, mida järgides on inimestel seal hea elada. Käisime üksteisel külas ja tutvustasime seadusi.Kõige rohkem meeldisid Merilõvidele järgmised seadused:

*Kõik rahumeelsed loomad võivad vabalt linnas ringi liikuda * Lastel on igal nädalal üks tasuta jäätisepäev * Lasteaedades ei pea lõuna ajal magama. 

Tagasi lasteaeda minnes tõdesid Merilõvid, et tegelikult on Eestis ikka hea elada - siin on palju seadusi, mis kaitsevad meie huve.

Murumunade unistuste riik ei erinenud väga palju meie praegusest lasteaiast: loomadele vabadus, palju rohelust, digiajastule kohane suur pojektor, mis kajastab uudiseid maailmast ja bassein. Huvitav ettepanek oli see ,et magamine teha ilusaks: vooditele öötuled, õhulised kardinad, pildid seintel. Väga hea mõte!