ÕPPEKAVA MOOSTE RAHVAMUUSIKAKOOLIS

Mooste Rahvamuusikakooli õppekava on dokument, mille alusel toimus õppetöö antud koolis. Mooste Rahvamuusikakooli õppekava ainekavad on kooskõlas kohaliku omavalitsuse huvialakooli/muusikakooli üleriigilise pärimusmuusika näidisõppekavaga ja tagavad lisaks üldharidusele ka eelhariduse üleminekuks kutseharidusele.

Mooste Rahvamuusikakooli õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja, õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppe-etappide ja kooli lõpetamise kohta.

Õppekava eesmärk ja õpiväljundid

Mooste Rahvamuusikakooli ülesandeks ja eesmärgiks on laste, noorte ja ka täiskasvanute loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine ning kohaliku kultuurielu edendamine pärimuskultuuri traditsioonidele toetudes. Motiveeritud ja teotahteliste õppijate puhul on üheks lisa-eesmärgiks professionaalse pärimusmuusikahariduse õppeks ettevalmistuse andmine.

Mooste Rahvamuusikakooli õppetöö sisuks on peamiselt eesti pärimusmuusika traditsioonide tundmaõppimine, nende taasesitamine ja väärtustamine. Õpilastele võimaldatakse üldmuusikaliste elementaaroskuste kõrval süveneda pärimusmuusika praktiseerimiskunsti tõdedesse ning antakse sellel alal ka teoreetilised põhiteadmised.

Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:

• austab ajaloolist pärimusmuusikat (rahvamuusikat) ja laiemalt pärimuskultuuri (rahvakultuuri);

• mõtleb ja tegutseb loovalt;

• oskab oma tegevust eesmärgistada ja hinnata;

• suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;

• oskab teha tööd ja on valmis koostööks;

• mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida;

• aktiivse muusikalise tegevuse kaudu omab arenenud muusikataju ja loovust. 

Õppekava põhimõtted

Ainekavad ei dikteeri muusikaainetes muusikapalade valikut, vaid annavad oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded.

• võrdne võimalus muusikalise eelhariduse omandamiseks tagab õpilastele võrdsed võimalused ühest õppeaastast teise, ühelt samasisuliselt muusikakooli erialalt teise üleminekul;

• õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi ja individuaalseid iseärasusi;

• koolielu reegleid kujundavad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad üheskoos;

• õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust, kus kooli ülesanne on suunata õpilast oma tegevust jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning kujundama välja oma isikupära.

Metoodilised põhialused

• Pärimusmuusika õpetuse põhiliseks tegevusaluseks on kuulamisele, matkimisele ja mälule toetuv meetod. See on olnud läbi aegade pärimuskultuuri traditsiooniline õppemeetod ja seda on edukalt kasutatud ka tänapäeval tuntud metoodikates (näiteks Suzuki-meetod). See tagab õpilase otsese kontakti talle kõlava muusikalise materjaliga. 

• Oluline osa lapse isiksuse ja muusikahuvi kujunemisel on lähedane puutepind õpitavaga, mõistetav sisu ja vorm, ärgas osalemine kollektiivis nii koosmusitseerimisel kui ka pillimeeste, õpitubade, muusikalaagrite ja kontsertide külastamise kaudu, isetegemine (varieerimine ja improviseerimine musitseerimisel, pillide valmistamine), igapäevane suhtlus ümbritseva muusikakultuuriga ja muud sarnased isiksuse arengut toetavad tegevused.

• Pilliõppes kasutatakse nii relatiivselt kui absoluutset nooditundmise süsteemi, noodiõpetus toimub tähtnimetustega.

• Nooditundmisest olenemata jääb noodikiri toetavaks õppetöö abivahendiks. Esmaseks õpetuse meetodiks jääb kuulmisele ja mälule toetuv meetod, kus õpetaja isiklikule eeskujule lisandub õppimine arhiivi- ja teiste pillimeeste ja ka nende salvestuste järgi, samuti osalemine õpitubades ja koosmusitseerimine.

• Muud teoreetilised teadmised peavad lähtuma pärimusmuusika vajadustest ja iseloomust.

Õppekava "rahvamuusika" (koodiga 114057) on kinnitatud EHIS-s:

• õppekava liik: Huvihariduse õppekava

• õppeasutus: Mooste Rahvamuusikakool

• õppekava valdkond: muusika ja kunst 

• otsi

• ava roheline raamatuke "rahvamuusika"

• ava järgmisel lehel .pdf-dokument