Eellugu Mooste Rahvamuusikakoolile

Krista Sildoja meenutab kevadel 2023

Et rääkida teile, mis kool see Mooste Rahvamuusikakool oli, peaks alustama pisut kaugemalt. Elasime ja töötasime oma perega Islandi saarel ajavahemikus 2006 - 2011. See võis olla umbes 2009nda aasta suvel, kui olime Eestimaal oma järjekordset suvepuhkust veetmas ning mul helises telefon - teisel pool toru oli Ülle Podekrat (1958 - 2016). Kuna meie Eestimaa kodu asus Pärnumaal, ei olnud ma tegelikult üldsegi mitte teadlik, kuhu Ülle meid Raivoga kutsub. Ta nimelt otsis abi leidmaks rahvamuusikaõpetajat suvisele koolitusele Mooste mõisas, mille kokkuleppeline juhendaja langes ära paar päeva enne algust (kes ütleks, kuidas eluke oleks veerenud, kui Priit Moppel oleks siiski õpetama jõudnud?). Miskipärast meenusin Üllele mina - me olime ju erialastel vabariiklikel sündmustel tuttavaks saanud. Tundus põnev väljakutse avastada uusi paiku Eestimaal ning teha pisut erialast tööd, liiatigi olles kodumaal vaid puhkust veetmas. Ka vaim oli värske ja selleks kõigeks valmis. Rahvamuusikakoolitus, mis toimus Mooste veskis, sai meie tegemiste lähtepunktiks tollases Mooste vallas. Veel tol hetkel ei suutnud me ette kujutada ega aimata, mida tulevikul meie jaoks varuks oli :)

Esimene kokkusaamine Põlvamaa entusiastlike rahvamuusikahuvilistega, imeilusad suveilmad ja Mooste mõisa võrratu ilu olid tegurid, mis "müüsid" Mooste kandi meile momentaalselt maha. Seni olime erialaliselt tegutsenud peamiselt Viljandis ja Pärnumaal. Jõudes Põlvamaale, valdas mind mingisugune teine tunne, tunne nn "teisest" Eestimaast, kus inimesed on sõbralikud ja osavõtlikud. Ja mis peamine - neid huvitab, mida me rääkisime ja mida ette näitasime. Meie varasemad teadmised ja kogemused, nendest sündinud lood ja laulud tõmbasid kedagi kaasa. Olime justkui leidnud selle "oma paiga".

Käisime sarnaseid koolitusi tegemas Moostes veel ja veel, ikka ja jälle. Üks värvikamaid tollaseid õpilasi oli nüüdne tuntud tegija pärimusmuusika maastikul Henrik Hinrikus, kes Mooste põhikooli noormehena meile kohe silma jäi oma kirgliku suhtumisega rahvamuusikasse ja pillidesse. Ta püüdis mängida kõiki rahvapille, mis meil Raivoga kursusel kaasas olid, ta tegi kõike kaasa suurima entusiasmiga. Usun, et suutsime Henrikusse üheskoos süstida eneseusku ja tahet tegeleda oma kirega süsteemsemalt edasi. 

Nende käimiste ja olemiste loogilise tulemusena tegid MTÜ Folgisellide Seltsi juhatuse liikmed Ülo Needo ja Ülle Podekrat meile ettepaneku tullagi Moostesse elama ja luua kohalik rahvapillikool. Kui suvel 2011 saabusime oma pikaajaliselt Islandi missioonilt kodumaale tagasi, tundus igati südamelähedane väljakutse tulla Moostesse midagi uut ja ISE üles ehitama, millesse uskusime ja mida tegelikult väga teha soovisime. 2012. aasta alguseks valmis mul "rahvamuusika" õppekava, mille Haridus- ja Teadusministeerium ka kinnitas ning kooli pidamiseks loa väljastas. Ülo ideeks oli luua Moostesse rahvapillikool (isegi sellenimelised savitassid olid tal juba valmis tehtud), kuid minu ettepanekul ristisime kooli rahvaMUUSIKAkooliks, kuna teadsin, et ainult pillidega meie tegevused kindlasti ei piirdu, soovisin, et meie tegevusväli oleks laiem.

Avasime kooli pidulikult 7. septembril 2012, enne mida olime Raivoga ja poja Mihkli ning paari kohvriga asunud Moostesse elama. Aastaks, esialgu. Aastast sai aga 11.