Mooste Rahvamuusikakooli eestvedamine

Krista Sildoja meenutab kevadel 2023

Olin 2011. aasta sügisel saanud kutse MTÜ Folgisellide Seltsi juhatuselt tulla Moostesse rahvamuusikakoolile õppekava kirjutama ning kooli ka eest vedama. Tagant järgi ütlen, et ma ikka päris täpselt ei kujutanud ette, KUHU ja MIKS ma tegelikult tulnud olin - tahtmine oma erialaliselt midagi head korda saata oli väga suur.  Oli mul ju kogunenud palju-palju ideid ja kogemusi, KUIDAS rahvamuusika alast haridust Eestimaal edendada.

Sain oma unelmate õppekava paberile jaanuarikuus 2012 (õppekava leiate ehis.ee lehelt avalikust vaatest sisestades otsisõna "huvikool Virbel").  Tõesti, õppekavasse kirjutasin kõik, mis tundus toimivat minu varasematele tegemistele toetudes. Olin selleks ajaks teinud suuri asju. Nt, asutanud koos mõttekaaslase Tuulikki Bartosikiga noorte pärimusmuusika õppelaagri Eesti ETNO, mida vedasin aastatel 1997 - 2005; õpetanud Viljandi Kultuuriakadeemias (1998 - 2004) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2009 - 2012) pärimusmuusikat, juhendades ka üliõpilaste teadustöid; osalenud üleriigilise pärimusmuusika huvikoolide näidisõppekava koostamise toimkonnas (2004); osalenud Eesti Folkloorinõukogu juhatuse töös (2005 - 2017); vedanud Lääne-Islandil Ísafjörðuri linna muusikakooli filiaali pisikeses mägikülas Þingeyris (2006 - 2011). Olin tahet ja indu täis, et oma mõtted paberile saada. Lõpuks oli avanenud võimalus teha oma kool! Mulle oli aastaid soovitatud see samm ette võtta.

Õppekava "rahvamuusika" kinnitati Haridus- ja Teadusministeeriumis 14. mail 2012 koodiga 114057. Õppekava on ühe kooli alustalaks. Saime heakskiidu hakata Moostes andma huviharidust, süvaõpet rahvamuusika alal. Tollase Mooste vallavanema Ülo Needo eestvedamisel olid kooli jaoks renoveeritud vana mõisa viinavabriku tööliselamu mõned ruumid. Koolitöö võis alata. Tingimused olid loodud. Enne avamist lugesin läbi kilomeetrite viisi seadusi ning viisin end kõigega kurssi - erakooliseadus, huvikooliseadus, töölepinguseadus jne-jne. See kõik oli uus õppimine minu, kui etnomusikoloogi ja muusikaõpetaja jaoks.

Suvel 2012 hõiskas Ülo Needo avalikkusele välja, et tegevust alustab Mooste rahvamuusikakool ning kutsus kõiki ümberkaudseid lapsi muusikat õppima. Viie euro eest kuus. Siiani jääb mulle mõistatuseks, mismoodi sellise osalustasuga oli võimalik erakooli pidama hakata. Kooli eestvedajana olin sunnitud alates oktoobrikuust osalustasusid tõstma mõistlikeks, et kuidagigi püüda muusikakooli majandada.  Tagantjärele tuleb tunnistada, et meie ettevõtmine anda lastele, noortele ja ka täiskasvanutele muusikaHARIDUST, osutus liiga pidulikuks ettevõtmiseks - oleksime pidanud esialgu tegema ilmselt huviringe, grupitööd, et kuidagi ellu jääda. Ent, samas ei oleks olnud tööl tulemust, mille annab individuaalõpe, nagu muusikakoolides tavaks. Ja meie missiooniks on siiski huviHARIDUSE andmine.

Vedasin Mooste Rahvamuusikakooli eest nii eelarvet koostades, kui sisuliselt juhtides, aastatel 2012 - 2023. Pean ennast mitte kooli direktoriks, vaid just nimelt eestvedajaks, sest see määratlus sisaldab kõike, mida päevast päeva tegin. Kuna kool oli minu hingeasi, olin sama-aegselt direktor, õppejuht, projektijuht, kommunikatsioonijuht, arhivaar, raamatupidaja, õpetaja ja koristaja. Majandusjuhi ametit pidas minu abikaasa Raivo Sildoja, kes hoidis majaasjadel silma peal ning parandas meie kooli pille ja muud inventari, kui selleks vajadus tekkis. Kahe peale lükkasime talviti muusikakooli eest lund, et õpilased ja õpetajad majja pääseksid ning suviti niitsin maja ümbert muru ja rohisin haljasala. Kasvatasin toalilli, ostsin kaltsuvaipu ja mööblit, tasse ja nõusid, et koolitustel ja ka koolipäeval oleks hubane olla. Unistasin maja ees olevast iluaiast, seda ma teha aga ei jaksanud, ka päikest oli muusikakooli maja ees napilt, arvan, et mu roosipõõsad ei oleks seal end hästi tundnud. Toimetasin justkui omaenda kodus, luues üliolulist kodust õpikeskkonda.

Nende aastate jooksul käis meie majas suurel hulgal huvilisi, gruppidena ja üksikutena, nii kodu- kui välismaalt. Võtsin külalisi vastu ning seletasin, KUIDAS ja MIKS ja MIDA ma teen, MILLINE on minu visioon ning KES on minu head kaaslased, mõttekaaslased, abilised. Need hetked olid väga südamlikud ja energiat andvad. Käisin siin ja seal üle Eestimaa ka ettekandeid tegemas ja tutvustamas oma meetodeid ja õpetamisviise. Tänaseks oskan vaid öelda, et kuniks olime Mooste valla kool Mooste kandi igas vanuses huvilistele, läks meil kenasti. Kui muutusime Põlva valla osaks, pidi hakkama selleks hetkeks üles ehitatud muusikakool end tõestama suurvalla koosseisus. Ja nagu ajalugu näitab, jäime kaotajaks. Sellest kõigest aga lähemalt edaspidistes kirjatükkides. Meie südamesoov ei olnud tulla väikesesse Kagu-Eesti külla eramuusikakooli pidama, tulime tegema muusikakooli, mis väärtustaks kohalikku pärimust - seda, mida arvasime kõige paremini oskavat...