Kristlus

ÜLEVAADE KRISTLUSEST

Kristlus on saanud alguse Naatsareti Jeesuse elutööst ja saavutustest 4. eKr - 30. pKr.

1054. aastal jagunes kristlus kaheks:

- Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas.

- Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol (tänapäevane Istanbul).

Toitumise eripära on peamiselt seotud paastudega. Katoliiklikul ja õigeusu kirikul esineb erinevusi paastuaegades, sest osalt on kasutusel Gregoriuse kalendri kõrval ka Juliuse kalender.

Mõlemas järgitakse iganädalasi paastupäevi kolmapäeval ja eriti reedel (Jeesuse surmapäeva mälestuseks).

Reeglina ei tarvita õigeusklikud veretoite.

Luterlus on katoliku kirikust 16. sajandil eraldunud usuline liikumine. Nimetuse sai Martin Lutheri järgi.

Vanausulised on Vene Õigeusu kirikust 17. sajandil eraldunud usuline liikumine.

Katoliku kirik.

Püha Peetruse basiilika Vatikanis. Basiilika ehitust alustas Constantinus Suur 4. sajandil.

Pilt Vikipeediast https://it.wikipedia.org/wiki/Basilica_di_San_Pietro_in_Vaticano

Õigeusu kirik.

Kiievi Püha Sofia peakirik. Ehitatud 11. sajandil. Kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Pilt Vikipeediast

https://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi_P%C3%BCha_Sofia_peakirik

Õigeusu kirik.

Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik. Rajati aastatel 1752 - 1755 meremeeste algatusel.

Pilt Vikipeediast

https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_P%C3%BCha_Siimeoni_ja_Naisprohvet_Hanna_kirik

PAASTUMINE

Paastumine õigeusu ja katoliku kirikus.

Tänapäeval pööratakse paastumisele kõige rohkem tähelepanu õigeusu ja katoliku kirikus. Suur paast algab tuhkapäeval, päev pärast vastlapäeva, ning kestab esimese ülestõusmispühani. Katoliiklikus maailmas on täielikud paastupäevad tuhkapäev (paastuperioodi esimene päev) ja suur reede. Neil päevadel ei sööda üldse, või kui, siis ainult vett ja leiba.

Veelgi rangemalt käsitletakse paastu vene õigeusu kirikus. Kokku on vene õigeusu kiriku kalendris ligi 200 paastupäeva. Neist kõige olulisem on suur paast, mis algab maslenitsa järgse nädala esmaspäevast ning kestab lihavõttelaupäeva keskööni. Lisaks jõulupaastule ehk Filippuse paastule on Peetri paast, mis alati algab 8 päeva pärast nelipühi ja lõpeb peeter-pauli päeval, 28. juunil. Veel peetakse 1. augustist 14. augustini kestvat jumalaema uinumise paastu. Väga range paastupäev on 29. augustil, mil tuletatakse meelde Ristija Johannese surma.

Lisaks paastuperioodidele on ka kõik kolmapäevad ja reeded liha, muna ning piimata.

Paastudel on õigeusu kirikus mitmeid n-ö rangusastmeid. Liha-, muna- ja piimatoite välditakse aasta läbi igal kolmapäeval ja reedel. Jõulupaastu ajal süüakse juurvilju, puuvilju, kala jt. mereande. Kõige rangem on suur paast, mille ajal lõunapoolsetel maadel ei sööda isegi kala, vaid ainult mereande, veega lahjendatud veini juuakse vaid laupäeval-pühapäeval. Õigeusu kirikus loobutakse paastupäevade ajal oliiviõlist ja võist ning tarvitatakse selle asemel päevalilleõli, sellest on saanud päevalilleõli nimetuse ka paastuõli. Eestimaa õigeusklikele on suure paastu ajal kala lubatud vaid palmipuudepühal ja paastumaarjapäeval, samas osa kirikuid lubab süüa igasugust kala. Samuti ei pruugita alkoholi.

Paast ei kohusta kedagi nälgima. Paastuajal on kombeks süüa päevas üks kord korralikult kõht täis ja võtta hommikul ning õhtul lisaks kerget kehakinnitust. Reeglina ei pea paastuma lapsed ja vanurid ning inimesed, kelle tervis seda ei võimalda.

Paast luterlikus kirikus.

Nüüdisaegne Eesti Evangeelne Luterlik Kirik suhtub paastutraditsiooni leebemalt, säilitades vaid reedese kohustusliku täispaastu ning lihast ja piimatoodetest loobumise muudel paastupäevadel.

«Küsimus pole mitte niivõrd menüüs, kui sisemises hoiakus – kas oleme valmis loobuma? Paastuaja tegelik mõte on enese igapäevaharjumuste, ka mõttetult pillava ning luksusliku elu piiramine teiste aitamise nimel,» ütleb EELK Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson. Tema sõnul on menüüst olulisem see, milleks paastutakse. Paastu-ajaks võib loobuda ka muust kui teatud toitudest. Näiteks suitsetamisest, telerivaatamisest, hilisest ärkamisest, kõikvõimalikest pisinõrkustest. Tugevama kristliku traditsiooniga riikides ongi tänapäeval kombeks paastuajaks millestki sellisest loobuda. Kroonilise suitsetaja jaoks näiteks võib see kannatus üsna piinarikas olla.

TOIDUGA SEOTUD KRISTLIKUD SÜMBOLID

Püha õhtusöömaaeg.

Püha õhtusöömaaega on Matteuse evangeeliumis kirjeldatud järgmiselt: „Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis oma jüngritele ning ütles: “Võtke, sööge, see on minu ihu!” Ja ta võttis karika, tänas, andis neile ja ütles: ”Jooge kõik selle seest, sest see on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.””

Läbi aegade on maalikunstis ülipopulaarseks teemaks olnud püha õhtusöömaaja kujutamine. Tavaliselt istuvad Jeesus ja tema 12 kõige lähedasemat jüngrit laua taga, Jeesus murrab oma kaaslastele leiba ja valab veini ning kuulutab, et üks tema jüngritest reedab ta.

Leonardo da Vinci maalitud "Püha õhtusöömaaega" (1498) on tõsisemalt uuritud ja viimaste uuringute järgi on kunstiajaloolased kinnitanud, et Jeesus ja tema jüngrid sõid angerjaid ja apelsine, mitte leiba ja lambaliha, nagu varem arvati. Kunstiajaloolase John Varriano sõnul olid angerjad ja apelsinid Da Vinci ajastul trenditoit ning iga jõuka majapidamise laual olid need kaks toiduainet. Apelsinid ja angerjad paljastusid 1997. aastal pärast selle maali restaureerimist. Angerjad olid ka kuulsa kunstniku lemmiktoiduks.

Leib (armulaual on eriline armulaualeib – oblaat) sümboliseerib Kristuse ihu. Leiva murdmine ja jagamine on kokkukuuluvuse märk (nt Jeesus jüngritele püha õhtusöömaajal). Hapendamata leib on puhastumise ja paasapühade ohvri sümbol.

Vein sümboliseerib Kristuse lunastavat verd.

2. Kristuse imeteod toiduga.

Kristuse esimene imetegu oli Kaana pulmas vee veiniks muutmine.
Teine toiduga seotud imetegu on see kui Kristus toitis viie leivapätsi ja kahe kalaga 5000 meest. Kristusele järgnenud rahval (5000 mehel) läks kõht tühjaks. Apostlid panid Jeesusele ette, et ta laseks neil minna küladesse toitu otsima. Kristus käskis aga apostlitel endil rahvale süüa anda, mispeale nood vastasid, et neil pole muud kui viis leiba ja kaks kala. Seejärel murdis Kristus selle toidu tükkideks, õnnistas seda ja jagas rahvale. Kõigi kõhud said täis ja toitu jäi veel ülegi.

"Püha õhtusöömaaeg", Leonardo da Vinci 1495 - 1498. See on maalitud Milanos asuva Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale.

Pilt Vikipeediast

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_%C3%B5htus%C3%B6%C3%B6maaeg_(Leonardo_da_Vinci)

"Kaana pulm", tundmatu kunstnik Maerten de Vosi järgi u.1600. Kadrioru kunstimuuseum.

Repro Kadrioru kunstimuuseumist.

19. sajandil võis maal paikneda von Uexküllide perekonna mõisas Vana- Vigalas.

Mosaiik Tabgha kiriku põrandal imeteo meenutamiseks, kus Kristus toitis rahva viie leiva ja kahe kalaga.

Pilt Vikipeediast

https://fr.wikipedia.org/wiki/Tabgha

Harjutusülesanded kristliku paastu kohta

Aruteluülesanne: Paastumine on paljude religioonide oluline osa, millele omistatakse suurt tähtsust. Lähenemine paastule on aga religiooniti erinev. Loe erinevaid väiteid paastu kohta ja seleta väidet oma teadmistele ja tõekspidamistele tuginedes? Püüa vastata küsimusele miks? või kuidas?

Paastumine õpetab inimesele kannatlikkust.
Paastumine suurendab tahtejõudu.
Ka rikkad on kohustatud tundma, mida tähendab nälg.
Paastumine viib suurema sotsiaalse võrdsuseni.
Paastumine viib kaastunde suurenemiseni ja vaeste raskuste mõistmiseni.
Paastumine teeb vaimu terveks.
Kiriklike paastuaegade mõte on valmistuda tähtsateks pühadeks.
Paast on mõeldud vaimuelule, sunnib inimest elu üle järele mõtlema ja hoiab teda maiste liialduste eest.

Page updated

Report abuse