Islam

ISLAMI ÕPETUSED:

1. Allah on ainus jumal.

2. Palvused 5x päevas Meka suunas. Võimalusel palvetatakse mošees (islami pühakoda).

3. Almuste andmine.

4. Paastumine. Ramadaani kuul ei tohi süüa ja juua päikesetõusust päikeseloojanguni.

      5. Palverännak Mekasse. 

ÜLDISED TOITUMISNÕUDED

Keelatud on pruukida veini ja teisi alkohoolseid jooke, süüa veretoite ja sealiha. Lihaloom peab olema õigel viisil tapetud. Toit peab olema halal algusest lõpuni, alates kasvatamisest kuni serveerimiseni vastama teatud reeglitele. „Halāl“ tähendab araabia keeles „lubatud, legaalne“, see on islamiusulistele lubatud viisil saadud toit.  Vastand on haram ehk keelatud toit, mille alla kuuluvad näiteks:

• sealiha ja selle subproduktid; 

• valesti tapetud või enne rituaalset tapmist surnud loomad; 

• loomad, keda pole tapetud Allahi nimel; 

• kiskjad ja väljapoole ulatuvate kõrvadeta maismaaloomad; 

• veri ja verest valmistatud toidud; 

• alkohol.

NB! želatiini tootmise allikas on peamiselt seanahk ja -kondid. Seega keelatud kasutada.

Islami järgi pole patt mitte joomises, vaid juba mõtte tekkimises. Seega on mõistlik kiusatusse viivad joogid üldse silma alt ära korjata. Jootmine ja kostitamine Araabias ei tähenda alkoholi. Kui araablane joogiga kostitab, siis on selleks mahl või tee. Rahvusrestoranides ei pakuta ei veini ega viskit. Kui tahad alkoholi, tuleb minna mõnda rahvusvahelisse hotelli. Aga ramadaani ajal on joogid sealtki avalikkuse pilgu eest ära korjatud. Moslemitel on pühaks päevaks reede.

Rangemalt on reglementeeritud söömine paastu ajal (ramadaan).

RAMADAAN

Islami alus on viis tugisammast, mida iga moslem peab järgima. Üks kohustus viiest on paastumine ramadaani ajal ehk islami paastukuu pidamine. Islami paast tähendab keeldumist toidust, joogist ja seksist koidust kuni päikeseloojanguni. Kohe pärast päikeseloojangut on soovitatav paast lõpetada. Paastumise eesmärk on Allahi austamine ja kummardamine, mitte enda näljutamine.

Paastuja peab olema füüsiliselt terve vähemalt puberteedieas moslem. Naised ei tohi paastuda menstruatsiooni ega raseduse ajal, samuti ei tohi paastuda pärast sünnitust. Paastuma ei pea eakad ega haiged, aga nemad peavad igal paastuvabal päeval toitma vähemalt üht vaest. Naised, kes ei saa ramadaani pidada, peavad paastuma sama arvu päevi hiljem.

Paastu ei tohi järele teha reedel, see on moslemite püha päev. Samuti ei sobi paastumiseks laupäev ega pühapäev, need on juutide ja kristlaste puhkepäevad. Neile päevadele ei tohi osutada mingit religioosset tähtsust. Paastuda ei tohi ka kahel iga-aastasel rõõmupühal: Eidul Fitri ohverduspühal ega paastuajale järgneval Eidul Fitri pühal. Keelatud on ka paastumine aasta või kogu elu, samuti öösel ja reisil.

Paastu mittepidamist andestatakse kolmel põhjusel. Esiteks peab inimene teadma, et see, mida ta teeb, tühistab tema paastu. Kui ta ei oma täit teadmist sellest, mida ta võib teha ja mida mitte, siis tema paast jääb kehtima. Sel juhul pole ka kohustust päeva hiljem järele teha.

Paastuja peab kogu aeg oma kohustusi meeles pidama. Kui ta unustab, siis paastu ei tühistata, aga pärast meeldetuletamist tuleb keelatud tegevus kohe lõpetada. Seega on igaühel, kes näeb paastujat valel ajal söömas või joomas, kohustus talle seda meelde tuletada.

Pesta tuleb end ülima ettevaatlikkusega, et kogemata ei neelataks vett. Lubatud on keha vees jahutada, kallata pähe vett ja kanda märgi riideid, et vähendada kuumust. Lubatud on ka suud loputada ning vett ninna tõmmates nina puhastada. Paastu ei tühista vältimatud asjad nagu näiteks sülje või tänaval tolmu neelamine, samuti veskis töötades jahu sissehingamine. Samuti on lubatud toitu valmistades või ostes seda maitsta, kuid sel juhul ei tohi seda alla neelata. Paastu ei tühista ka parfüümi nuusutamine, aga kavatsuslikult ninna tõmmatud ained, mis satuvad kõhtu, nullivad paastu.

Äärmiselt oluline on ramadaani mõju tervisele. Koraanis on öeldud, et tuleb süüa ja juua, kuid mitte liialdada, sest Allahile ei ole see meeltmööda. Paljude haiguste põhjused saavad alguse kõhust. Söömisel tuleb kõht jagada kolmeks: kolmandik toidule, kolmandik joogile ning kolmandik õhule.

Allikas: Eesti-Araabia Selts

2026. aastal on ramadaan 17. veebruarist kuni 19. märtsini.  Ramadaan kestab 4 nädalat.