Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000. eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduism tekkis 1. aastatuhende keskel e.m.a. brahmanismi (preestritekeskne ohverdamisreligioon) reformimise tulemusena. Hinduism on etniline religioon tuhandete jumalustega ja tal puudub rajaja. India elanikest on 80% hinduistid.
Püha veis Delhi tänaval
Pilt Vikipeediast
https://lv.wikipedia.org/wiki/Hinduisms
Kuna hindud näevad kõiges jumalikkuse kohalolekut, austavad nad ka kõiki eluvorme. Austus väljendub ahimsa ideena, st keeldumisena kahjustamast mistahes elusolendit. Ahimsa aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. Kõige rohkem austatakse lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Kuna lehm on inimesest kõrgem olend, ei tohi teda tappa. Seepärast sureb vaga hindu pigem ise, kui surmab lehma. Hindud ei söö veiseliha.
Erand on siiski, veiseliha võivad süüa kastitud ehk need kellel midagi muud süüa pole. (Ringvee, R. Usu jõud, hinduism. Klassikaraadio 24.10.2007a.)
Hinduismi vanimat ja usuliselt kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse Veedadeks. Veedasid on 4: rigveda, jadžurveda, samaveda ja atharvaveda. Hinduismi ainus nõue on usk Veedade autoriteeti ja nende jumalikku päritolusse.
Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad inimese-looma suhet:
Ahisma: vägivallatuse printsiip
Samsara: taassündide protsess
Karma: varasemad teod määravad käesoleva seisundi
Braahmanitest (kõrgemasse kasti kuuluvad hinduistid) kokad on hindude seas iseäranis hinnatud, sest braahmani valmistatud toitu võib süüa iga hindu, ükskõik, mis kasti ta ka ei kuuluks, kuna aga mingist muust kastist pärit koka valmistatud toitu tohib süüa ainult sama või madalama, mitte mingil juhul aga kõrgema kasti liige. Rituaalseid ettekirjutusi toidu suhtes jälgivad hindud väga rangelt ja ei suuda kuidagi mõista, kuidas küll eurooplased ilma selliste reegliteta läbi saavad.
Ayurvedavatarana (nn Ayurveda järeltulija) teooria kohaselt peetakse Ayurveda päritoluks Hindu jumala brahma jumalikku ilmutust, mida ta nägi siis, kui ärkas universumi taasloomiseks. Selle ilmutuse edastas jumalatele jumalik raviarst Dhanvantari, kes ilmus mäslevast taevalikust ookeanist.
Ajurveeda on Veedade täiendus, mis käsitleb tervise ja pika eluea terviklikku süsteemi. Ajurveeda vanuseks arvatakse olevat 7000 aastat.
Ajurveeda ei sea rangeid reegleid, vaid paneb tähele inimese individuaalseid vajadusi ja iseärasusi. Inimese põhilaaditüübid (vata, pitta ja kapha) selgitavad inimese vahekorda toitumisega. Iga põhilaadi puhul on õige maitsesuundade suhe erinev.
Dhanvantari
Pilt Vikipeediast
https://fr.wikipedia.org/wiki/Hindouisme
1. Toidus peab olema kuus erinevat maitset.
Ajurveda tunneb kuut maitset: magus, hapu, soolane, mõru, kootav, terav. Magus toetab ja rahustab, mõru ja kootav äratavad keha üles. Terav, hapu ja soolane soojendavad. Magus, mõru ja kootav jahutavad. Kui oled tüdinenud oma tavalisest toidust või tekib isu ebatervisliku toidu järele, tähendab see, et sa ei saa piisavalt kõiki kuut maitset. Toitumuslik tasakaalutus võib viia sõltuvusteni. Meel ja keha tunnevad rahuldamatust ja inimene ei tea, mis tal puudu on. Kui jätta see seisund tähelepanuta, on tagajärjeks sõltuvus, pidev vajadus tubaka, alkoholi, narkootikumide, seksi, poodlemise või teravate elamuste järele.
2. Keedetud toidud seeduvad kergemini.
Ajurveda põhimõtete järgi on kõige parem kergesti seeduv toit. Seetõttu on hästi keedetud, küpsetatud või hautatud toidul eelis toortoidu ees, kuumal toidul külma ees, värsket sööki tuleks eelistada soojendatule.
3. Võta paar lonksu sooja vett koos toiduga.
Söögi kõrvale rüübatav soe või vähemalt toatemperatuuriga vesi hõlbustab seedimist. Soe keedetud vesi oli ka maailma esimene ravim seedehäire korral.
4. Ära joo tund aega enne ja pool tundi pärast sööki.
Vedelik vaigistab seedetule ehk teisisõnu - vedelik aeglustab seedimist.
5. Valmista sooja toitu ilma meeta.
Üle 40 kraadi kuumutatud mesi tekitab toksiine ja jääkainet amat.
6. Joo piima eraldi, mitte koos toiduga, v.a. magusa kõrvale.
Piim sobib kokku ainult magusa maitsega. Joo piima magustoitude, mee, nisu- ja riisitoitude kõrvale. Ajurvedas loetakse piima täiuslikuks toiduaineks, mis sisaldab kõiki kuut maitset. Kui jood piima teiste maitsete kõrvale, tekitab see jääkaineid ja madalat energiataset.
7. Kui võimalik, söö alati värskelt valmistatud toitu.
Toitumine on üks viis (lisaks unele, hingamisele, mediteerimisele), kuidas inimene saab eluenergiat ehk praanat. Eluenergia säilib valmis tehtud toidus kuus tundi. Kauem seisnud toidust keha enam kehalise õnne vastet ojast ei valmista.
8. Väldi jääkülmi toite ja jooke.
Sellised toidud kustutavad seedetule ja jahutavad seedesüsteemi maha. Välja lülitub seedimist hõlbustavate ensüümide tootmine, mis töötab kõige paremini keha normaaltemperatuuril. Võta arvesse ka aastaaegu ning väldi selliseid jooke ja toite eriti talvel.
9. Väldi musta teed, kohvi, alkoholi, liigset soola, saiatooteid ja valget suhkrut.
Need toiduained tekitavad rajaslikku ehk vihast või tamaslikku ehk uimast seisundit ja sõltuvust ning lükkavad seedetule rütmist välja.
10. Mälu toit enne neelamist korralikult läbi.
Toidu seedimine algab juba suus - korralik läbimälumine aitab aktiveerida seedimist soodustavaid ensüüme.
11. Söö magustoitu sooja toidu vahele.
Et magus maitse on jahutav, siis viib see seedetule alla, seepärast on magustoitu parem süüa sooja toidu vahele.
12. Söö nii palju, kui mahub su kausiks kokku pandud peopesadesse.
Kausiks kokku pandud peopesad näitavad mao suurust ja üle selle söömine on juba ülesöömine, mis teeb uimaseks. Seedimise soodustamiseks jäta kolmandik kuni neljandik maost tühjaks. Seedetrakt töötleb väiksemaid portsjoneid kergemini ning pärast väiksemate koguste söömist oleme elavamad ja energilisemad.
13. Pärast sööki istu paar minutit vaikselt.
Pärast sööki veel natuke aega laua taga istudes aitad kehal üle minna seedimise rütmi.
14. Söö iga päev ühel ja samal ajal.
Samal ajal söömine tagab seederütmi. Kui sööd sobivat ja kõiki kuut maitset sisaldavat toitu iga päev samal ajal ja magad piisavalt, siis tegutsevad keha ja meel kooskõlas. Kui keha harjub söögiaegade regulaarsusega, on seedemahlad valmis tööks juba enne sööki ning aitavad tõhusamalt seedida. Kui toit seedub täiuslikult, siis suudab keha taastada kudesid ja asendada kulunud rakke. Kui amat kehasse ei teki, on energiatase kõrge - ei ole lõunajärgset väsimust ega hommikust uimasust.
15. Oota järgmist söögikorda kerge eine puhul 2-4, tugevama puhul 4-6 tundi.
Enne kui pakud kehale uut toitu, peab eelmine annus olema seeditud. Uue portsjoni liiga varane lisamine põhjustab käärinud ja haput amat.
16. Söö põhitoidukord lõuna ajal, kella 12 ja 14 vahel.
Looduse poolt on näljatunne sel ajal tipus ja seedetuli põleb kõige tugevama leegiga, pärast seda hakkab seedetuli nõrgenema. 12 ja 14 vahel on parim aeg meeldivas keskkonnas rahulikult istudes sooja toitu süüa.
17. Ära jäta toidukordi vahele.
Seedetuli tahab päevas kolm korda tegutseda, vastasel juhul läheb see rütmist välja.
18. Ära söö toidukordade vahepeal.
Kui sul ei ole kavatsust korralikult süüa, ära erguta söögiisu, sest seedetuli tahab alustatut lõpuni viia. Tühi ergutamine viib seedetule rütmist välja.
19. Ära söö tugevalt peale kella kaheksat õhtul.
Selleks kellaajaks on seedetuli juba väga nõrk ega jaksa seedida. Toit jääb makku ootele, tekitades kehasse amat. Süüa võib midagi kerget, mis kindlasti seeduks enne magamaminekut. Näiteks joo sooja piima.
20. Söö rahulikus õhkkonnas.
Toit seedub täielikult ja energiat andvalt just rahulikus õhkkonnas. Istu vaikselt ja keskendu toidu värvidele, lõhnadele ja maitsetele. Väldi telerit, raadiot ja telefonikõnesid. Rahutu atmosfäär ei lase seedesüsteemil korralikult keskenduda ja tagajärjeks on jällegi ama, mis põhjustab laiskust ja uimasust.
21. Naudi seda, mida sööd.
Jäta mured ja muud segajad toidulauast eemale. Naudingut aitab suurendada, kui hingad enne sööma asumist paar korda sügavalt sisse ja välja ning tänad pärast toidu eest. Paljudes kultuurides lausutakse juba enne sööma asumist toitu austav palve. Kõik see aitab luua kirgast, puhast, elavat tunnet, mis on abiks toidu seedimisel ja energia saamisel.
22. Süües või juues istu alati.
Seistes või liikudes söömine ei lase toidul korralikult seeduda ega anna piisavalt energiat, pigem tekitab kehasse väsimust ja tülpimust põhjustava ama.
23. Valmista toitu armastuse ja hoolega.
Juba vanades ajurveda tekstides on öeldud, et koka tunnete vibratsioonid mõjutavad toidu kvaliteeti. Kõik tunded ja emotsioonid, mida koged toiduvalmistamise ajal, kanduvad üle toitu ja sealt edasi ka sööjatele. Seetõttu on tähtis valmistada toidud oma perele ise, et anda edasi oma armastust ja hoolitsust. Tee ka kõige pisemast toiduvalmistamisest enda jaoks oluline sündmus ja ole heas tujus.
24. Serveeri toit kaunilt.
Oluline on süüa vaikses, nägusas ja puhtas keskkonnas, sest seedetrakt mitte ainult ei varusta keha vajalike ainetega, vaid reageerib ka emotsioonidele.
Arutle ajurveedalikke söömisjuhiseid kaaslasega.
Kas need juhised on rakendatavad ka meil Eestis käesolevas ajas ja tingimustes (majanduslikud, usulised, klimaatilised ...)? Põhjendage vastust teineteisele?
Kas esineb takistusi neid nõuandeid järgimast? Kui jah, siis millised?