Embedded Files
Kutseala: Toitlustus- ja majutusteenindus
Sihtrühm: Koka erialal õppijad
Moodul: Rahvusköögid
Teema: Maailmausunditest tulenevad toitumise eripärad; 0,4 EKAP
Õpiobjekti eesmärk: Avardada õppija terviklikku maailmapilti, arendada sallivust ja tolerantsust, õppida tundma erinevate usuliste kultuurierinevutega klientide toitumise eripärasid.
Õpiväljund :
omab ülevaadet maailma suurimatest usunditest ja nende mõjust toidutraditsioonide kujunemisele.
mõistab usundite olulisust hoiakute ja väärtushinnangute kujundajana.
tunneb kultuurilisi ja etnilisi erinevusi ning on tolerantne kultuuriliste erinevuste suhtes.
teab erinevate usunditega seotud roogi, söömistavasid, paastumise olemust ja toitumistabusid.
kirjeldab maailmausunditest tulenevaid toitumistavade eripärasid
Maht: 8 akadeemilist tundi + 2 iseseisva töö tundi.
Hindamine: Arvestuslik hinne.
Hinde kriteeriumid:
lahendab edukalt kõik harjutusülesanded
sooritab lõputesti ja situatsioonülesanded edukalt.
SISSEJUHATUS
SISSEJUHATUS
Maailmas on usundeid või usundilahke üle 16 000. Monoteistlikest usunditest on suuremad kristlus ja islam.
Monoteistlik tähendab uskumist ühte ainujumalasse, kelle kõrval ei tohi eksisteerida teisi jumalusi. Eelnevatest väiksem monoteislik usund on judaism. Vastand on polüteism. Nt loodusrahvaste usundid või hinduism.
Vanimaks usundiks loetakse judaismi. Ligi 4000 aastat vana. Kristlus hakkas levima alates Kristuse elutööst meie aja arvamise algusest ja islam on noorim usund alates 570. pKr.
Budismi õpetuse alusepanija Siddhartha Gautama elas 6. saj. eKr. Algne budism oli ateistlik. Mahajaana-budismis austatakse jumalana Buddhat, samuti muid jumalusi ja bodisattvasid.
Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000. eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduism tekkis 1. aastatuhende keskel eKr brahmanismi (Preestritekeskne ohverdamisreligioon) reformimise tulemusena. Hinduism on etniline religioon tuhandete jumalustega ja tal puudub rajaja.
Kristluse levik 13. sajandiks.
Pilt Vikipeediast https://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus
Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus.
Pilt Vikipeediast https://et.wikipedia.org/wiki/Islam
Budistide osakaal riikide rahvastikust.
Pilt Vikipeediast https://fi.wikipedia.org/wiki/Buddhalaisuus
Rahvaloenduse (2011.a.) andmetel erinevate usuvoolude järgijaid Eestis
Usuvoolud Eestis 2011.pdfÕppematerjali looja on Haapsalu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja MSc Aili Tervonen
Õppematerjalis on kasutatud autori fotosid ning fotosid Vikipeediast ja Pixabayst.
Harjutused ja ülesanded on loodud järgmiste vahenditega: LearningApps.org, H5P.org
Page updated
Report abuse