Maksekaart on kliendi ja kaupmehe jaoks mugav võimalus teostada sularahata arveldusi.
Esimese maksekaardi maailmas väljastas mittepangandusasutus Diners Club 1950. a. ja see oli ette nähtud klubiliikmetele maksete teostamiseks piiratud arvuga teenindusasutustes (kahesajal esimesel kliendil oli võimalus sularahata ja tšekita arveldamiseks 27-s New Yorgi restoranis). Pangakaartide võidukäik algas 1960. aastatel koos arvutite laialdasema kasutuselevõtuga panganduses pärast Bank of America poolt BankAmericard loomist 1960. aastal. Hiljem kasvas BankAmericardi organisatsioonist välja täna üks tunnustatumaid rahvusvaheliste maksekaartide väljastajaid Visa International.
Esimesed pangakaardid Eestis väljastati 1994. Iga aastaga kasvab maksekaarte vastuvõtvate kohtade kui ka nende kasutajate arv. (Meie igapäevane pangakaart, 2009)
Fotod: Swedbank AS
Müüja kohustub võimaldama Kliendil tasuda kaupade või teenuste eest terminali või kassasüsteemi abil.
Õigus kaardiga tehinguid teha on ainult Kliendil. Müüjal on kohustus keelduda kaardi teenindamisest, kui tehingut ei tee Klient.
Müüja on kohustatud autoriseerima tehingu Kliendi juuresolekul.
Müüja ei tohi jagada korraga makstavat ostusummat mitme tehingu ja kviitungi vahel välja arvatud juhul, kui kaardiomanik soovib maksta ühe osa tehingust kaardiga ja teise osa sularahas.
Müüja ei oma õigust kaartide vahendusel teostada sularaha tehinguid.
Müüja kohustub tehingu autoriseerima kui kehtivusaeg kaardil on aegunud või pole veel kehtiv. Positiivse autoriseerimise korral kohustub müüja tehingu sooritama. (Nets Estonia AS, 2023)
Kasutatava tehnoloogia poolest võib maksekaardid jagada kolmeks: kiipkaart, viipekaart, magnetkaart.
Müüja võimaldab kaardiomanikul omakäeliselt sisestada kaardi kiibilugejasse, kui kaardil on kiip ning terminali ekraanile ilmuvate vastavate teadete korral, sisestada PIN-kood.
Kui kaardi kiibile on salvestatud rohkem kui üks maksefunktsioon, siis nende ilmumisel terminali ekraanile võimaldama kliendile sobiva maksefunktsiooni valikut.
Müüja sooritab tehingu makseterminali kasutusjuhendi kohaselt. Kui makseterminal ei suuda lugeda kaardi kiipi, siis tuleb tehing sooritada makseterminali kasutusjuhendi kohaselt kasutades kaardi magnetriba.
Kui kliendi identifitseerimise meetodiks on PIN-kood ja identifitseerimine ebaõnnestub PIN-i lukustumise tõttu, tuleb tehing katkestada ja jätta kaart maksevahendina aktsepteerimata.
Kui Kliendi identifitseerimine PIN-koodi abil õnnestub, andma kviitungikoopia või teise eksemplari kliendile.
Viipemakse maksevahend võib olla nii maksekaart, võtmehoidja, randmerihm või mobiiltelefon ja neil kõigil peab olema kuvatud viipemakset võimaldav sümbol. Mobiiltelefonil kuvatakse viipemakse sümbol mobiili ekraanil.
Kui viipekaart ja terminal mõlemad toetavad nii kiibi - kui viipetehingut, siis otsustab kaardivaldaja, mil viisil tehing sooritatakse. Kui viipemakse ei ole võimalik, võib terminal suunata tehingut sooritama kiibi või magnetriba tehinguna.
Viipekaardi sümbol
Foto: Nets Estonia AS
Viipemakse maksevahendiga puudutatakse lugerit vähemalt pool sekundit kohas, kus on lugeril viipemakset toetav sümbol. Enne viipemakse sooritamist on kaardilugejal tavaline tervitustekst. Kui alustatakse viipemakse sooritamist, siis kuvatakse lugeri ekraanil müüja poolt sisestatud tehingu summa ja suunatakse kaardiomanik maksevahendit kasutama. Viipemakse sooritamisel mobiiliga võib luger suunata ostjat järgima oma mobiili ekraanile ilmuvaid juhiseid.
Kui viipekaart annab lugerile infot, et tehing tuleb sooritada kiipi või magnetriba lugedes, kostub terminalist ebaõnnestunud tehingu toon (kaks piiksu), siis tuleb järgida ekraanile ilmuvaid juhiseid.
Eduka tehingu märguanne on üks pikk piiks. (Nets Estonia AS, 2023)
Müüja peab kaardi enda kätte võtma ja tegema kindlaks, et kaart millega klient soovib maksta, kuulub kaartide hulka, mida antud ettevõte aktsepteerib.
Kaarti ei tohi tagastada enne tehingu lõpetamist
Müüja peab kontrollima kaardi turvatunnuseid ja nõutud andmete olemasolu:
Kaardi logo. Eestis on kasutusel järgmiste logodega pangakaardid
Kaardi valdaja nimi
Kaardi kehtivusaeg – neljakohaline number, millest esimesed kaks näitavad kuud, kaks viimast numbrit aastat.
Valdaja allkirja – allkirja paneel peab olema vigastusteta. Allkiri peab olema parandusteta.
Foto: erakogu
Kui kaart ei vasta nõuetele tuleb tehing katkestada.
Kaart lükatakse läbi magnetriba lugeja ning müüja sisestab kaardi neli viimast numbrit.
Müüja kontrollib kaardil olevate ja maksekviitungile trükitud kaardi nelja viimase numbri kokkulangemist.
Klient peab kaardimakse kviitungi allkirjastama.
Müüja kontrollib kas kviitungil ja kaardil olev allkiri on sarnased.
Müüja kirjutab kviitungile isikuttõendava dokumendi andmed.
Kliendile tuleb tagastada:
Kviitungi koopia
Pangakaart
Isikut tõendav dokument
Kui makseterminal või kassasüsteem annab teada, et kontrolleesmärgil sisestatud kaardi neli viimast numbrit ei kattu magnetribalt loetuga, kaarti mitte tagastama, identifitseerima isiku ning kutsuma politsei.
Välja trükitud kviitung tuleb säilitada.
Vaata kokkuvõtvat Nets Estonia AS videot maksete vasuvõtmise kohta ning vasta küsimustele.