1.Keila Kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on luua igale õpilasele võimalus saada oma võimetele vastav haridus.
2. Õpetajad jälgivad õpilase arengudünaamikat ja toimetulekut koolis, selgitavad välja õpilase individuaalsed õpivajadused ning kohandavad õpet ja õppemeetodeid õpilase vajaduste kohaselt:
● jõukohastavad õppevara ja töökorraldusi
● suunab kasutama õppeprotsessis ja ülesannete lahendamisel abimaterjale
● võimaldab õpilase töö- ja tähelepanuvõime langedes või väsimuse märkide ilmnedes lühemaid õppesessioone ja pikemaid puhkepause õppetöös või anda lisaaega ülesande sooritamiseks
● juhendab õpilast individuaalselt, annab eduelamust võimaldavat tagasisidet õppetegevusele, tunnustab pingutust ja positiivset suhtumist, võimaldab rahulikku keskkonda vastamisel (individuaalne vastamine)
3. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, üldise toena täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Õpilasele tagatakse vajadusel logopeedi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi teenus, õpe õpiabirühmas või võimalus õppida pikapäevarühmas, õppeaine konsultatsioonis. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus.
4. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid, vajadusel kaasatakse spetsialiste/eksperte.
Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse väga heade tulemuste saavutamisest aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.
5. Direktor määrab koolis haridusliku erivajadusega õpilaste koordinaatori(d), kelle ülesandeks/ülesanneteks on haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel.
Nad teevad ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks.
6. Koolis töötab õpiraskustega ja käitumisprobleemidega õpilaste toetamiseks võrgustiku töögrupid (Pargimajas ja Põhjamajas), kuhu kuuluvad õppealajuhatajad, haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija, logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, vajadusel kaasatakse kooliväiseid spetsialiste/eksperte.
7. Kui koolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.
8. Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.
9. Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.
10. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada kooli õppekava punktis 3 alapunktis 3.1. nimetatud tunniressurssi.
11. Kool pakub võimalusel õpiraskustega õpilastele järgmisi tugiteenuseid:
1) kõneravi/ logopeediline abi;
2) pikapäevarühm;
3) aineõpetus tasemegruppides;
4) individuaalne nõustamine;
5) individuaalne õppekava, milles on sätestatud kohandatud muutused: õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes (RÕK-i miinimumini);
6) psühholoogi teenus;
7) sotsiaalpedagoogi teenus;
8) aineõpetuse konsultatsioon;
9) individuaalse õppekava integreerimine rehabilitatsiooni plaaniga;
10) kool võib arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi;
11) õppe läbiviimine rühmades või tasemerühmades;
12) vajadusel koduõppe, tõhustatud - või eritoega klassis õppimise võimaldamine;
13)koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel on võimalus jätkata õpinguid mittestatsionaarses õppes 14-17.aastastel õpilastel (8- 9.klassis).
13. Andekate õpilaste arengu toetamiseks pakub kool järgmisi tugiteenuseid:
1) individuaalsed õpiülesanded ja täiendav nõustamine/ individuaalne õppekava;
2) ettevalmistus olümpiaadideks, õpilasvõistlusteks;
3) aineõpetus tasemegruppides;
4) osalemine projektides,
5) õppekäigud.
14. Individuaalse õppekava koostamine või muu tugisüsteemi määramine õpilasele, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
● Esimese tugisüsteemina rakendatakse Keila Koolis õpilastele, kelle trimestrihinne on „puudulik“, „nõrk“ või hinne on jäänud välja panemata, õpitulemusvestlust (õpilane, klassijuhataja, kooli sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog, aineõpetaja ja hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaator), kõrgendatud järelvalvet tunnitöö ja koduste ülesannete õppimise osas ning tõhustatakse tunnitööd.
● Kui õpilasel tuleb hoolimata eelpool mainitud meetmete rakendamisest ka järgmiseks trimestrihindeks „puudulik“, „nõrk“ või hinne jääb välja panemata, rakendatakse täiendava tugisüsteemina lisakonsultatsioone direktori käskkirja alusel. Vastav käskkiri tehakse teatavaks ka õpilase vanematele.
Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhul kui:
● õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse;
● kui õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast;
● kui õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse või kui õpilasele rakendatud kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga;
● kui kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada kohustusliku õppeaine õppimisest (Põhikooli riiklik õppekava §17, § 22 (7), (8); PGS §18(1).
Muu tugisüsteem määratakse „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 22 lõikes 7 sätestatud tingimustel. Individuaalse õppekava rakendamine tugimeetmena toimub „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 58 ja § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja korras.
Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
15. Eritoega õpilaste klassis võib muuta tunnijaotusplaani ning vähendada või asendada õpitulemusi võrreldes „Põhikooli riiklikus õppekavas“ sätestatud õpitulemustega ning vähendada õppekoormust, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas.
7.1. Hariduslike erivajadustega õpilaste hindamine ja õppeprotsessi tulemuslikkuse tagasisidestamine
1. Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul määratakse õpilase ja lapsevanemaga kindlaks, milliseid oskusi ja teadmisi õpilaselt eeldatakse ja kuidas neid hinnatakse.
2. Hindamisel lähtub kool põhimõttest, et motiveeritud ja sihikindla õppimise korral on õpilasel võimalik saada hindeid „rahuldavast“ kuni „väga heani“.
3. Kui õpilasele on võimaldatud õppeprotsessi käigus kasutada eritingimusi abivahendite näol (sõnaraamatud- nt muukeelsel õpilasel matemaatika ülesannete lahendamisel ülesande sisust arusaamiseks, eesti/inglise keeles reeglid ja matemaatikas raudvara (sh näited), valemite, kalkulaatori kasutamine, rohkem aega töö sooritamiseks jne), siis rakendatakse neidsamu tingimusi ka kontrolltööde, tasemetööde ja põhikooli lõpueksamite sooritamisel ja need kajastatakse õpilase IÕK-lepingus.
Haridusliku erivajadusega õpilase tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord on sätestatud haridus- ja teadusministri määrusega.
4. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas õppekavas toodud oodatavate õpitulemustega ning tema õppele püstitatud eesmärkidega, võttes arvesse koolivälise nõustamismeeskonna otsuseid ja mis on sätestatud vastavalt kooli hindamisjuhendis ja individuaalses õppekavas.
5. Õppetunni vältel annab õpetaja suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta.
6. Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.
7. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid (eesti keeles ja võõrkeeltes), kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalse õppekava alusel logopeedi nõuannete järgi.
Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks.
Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge «Hinnatud diferentseeritult».
8. Käitumisraskustega (ATH, autismispektrihäire vm) õpilase puhul, tema lapsevanema nõusolekul ja koostöös kooliväliste spetsialistide/ekspertidega, (kooli tugispetsialistidel on info õpilase diagnoosist, puude raskusastest jne), õpilase käitumist ja hoolsust ei hinnata ega lisata tunnistusele. Käitumise osas tuuakse sõnaliselt muutused käitumises jooksvalt tagasisidestatuna ja arenguvestlustes.