1. Üldsätted
1.1. Keila Kooli õpilase hindamise, sellest teavitamise, hinnete ja hinnangute vaidlustamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise kord lähtub põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, põhikooli riiklikust õppekavast, Keila Kooli õppekavast, kodukorrast ja põhikirjast.
1.2. Korra kehtestab Keila Kooli direktor. Hindamise kord esitatakse arvamuse andmiseks Keila Kooli hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele.
1.3. Keila Kool avalikustab korra kooli kodulehel www.keilakool.ee
2. Hindamise alused
2.1. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavaga kehtestatud nõutavatest teadmistest ja oskustest. Individuaalse õppekava alusel õppival õpilasel arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
2.2. Õpilase käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse Keila Kooli õppekava ning kodukorra nõuetest.
3. Hindamise eesmärk
3.1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on
3.1.1. toetada õpilase arengut;
3.1.2. anda tagasisidet kooli juhtkonnale, õpetajale, õpilasele ja tema vanemale või eestkostjale (edaspidi vanem) õpilase õpiedukusest;
3.1.3. suunata õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3.1.4. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
3.1.5. suunata õpetaja tegevust õpilase individuaalse arengu toetamisel;
3.1.6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks, otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning põhikooli lõpetamise kohta.
3.2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
3.2.1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning kooli kodukorra nõudeid;
3.2.2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õpiülesandeid;
3.2.3. motiveerida õpilast kasutama olukorrale vastavaid suhtlusviise.
4. Hindamisest teavitamine
4.1. Kooli ja kodu vaheliseks esmaseks kontaktisikuks on klassijuhataja.
4.2. Kooli hindamise korda tutvustatakse õpilasele kooliaasta alguses klassijuhatajatunnis. Juhul kui hindamiskorda muudetakse, tutvustatakse olulisemaid muutusi lastevanemate üldkoosolekul.
4.3. Trimestri jooksul läbitavad peamised teemad, hindamise korraldus (nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aeg ja vorm) ja planeeritavad kontrolltööd, üritused, vajalikud õppevahendid tehakse põhikooliõpilastele teatavaks trimestri algul. Õpetaja juhindub kehtestatud nõudmistest kogu trimestri jooksul.
4.4. Kontrolltöö koos töö teemaga märgitakse e-päevikusse hiljemalt nädal enne selle toimumist.
4.5. Õpilasel ja Vanemal on õigus saada teavet õpilase õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse kohta e-päevikust, klassijuhatajalt ja aineõpetajatelt. Hinded ja hinnangud märgib aineõpetaja e-päevikusse üldjuhul 5 koolipäeva jooksul peale hinde saamist tunnis. Kiitused ja märkused sisestatakse samal päeval.
4.6. E-päevikus on lapsevanemal kohustus järjepidevalt jälgida lapse hindeid. Juhul kui lapsevanemal puudub võimalus e-päevikut kasutada, informeerib lapsevanem sellest klassijuhatajat ja koos lepitakse kokku teine võimalus õpilase hinnete teavitamiseks (väljatrükk e-päevikust vms).
4.7. Õppeaasta lõpul antakse põhikooliõpilasele klassitunnistus.
5. Teadmiste ja oskuste hindamine
5.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
5.2. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate ulatuslike tööde (edaspidi kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajate ja õpilastega nii, et klassil ei oleks ühes õppepäevas rohkem kui üks kontrolltöö ja ühes õppenädalas rohkem kui kolm kontrolltööd.
5.3. Kontrolltööde toimumist kajastatakse e-päeviku kontrolltööde plaanis hiljemalt üks nädal enne töö toimumist. Õpetaja, kes esimesena fikseeris e-päevikus oma õppeaines kontrolltöö, saab õiguse selle läbiviimiseks.
5.4. I kooliastmes kontrolltöid pikaajaliselt ette ei kavandata. Töö viiakse läbi siis, kui kontrollitav õppematerjal on õpilaste poolt omandatud. Kontrolltööde sagedust reguleerib klassiõpetaja.
5.5. Kui töö sooritajate tulemustest on 50% ja enam mitterahuldavaid hindeid, siis loetakse töö luhtunuks, hindeid e-päevikusse ei kanta, korratakse õppematerjali ja korraldatakse uus töö.
5.5.1. Luhtunuks ei loeta kokkulepitud tähtajaks õpilaste poolt sooritamata kodutöid ja ülesandeid, sh kodust lugemist jms.
5.6. Kui õpilane kasutab töö sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, hinnatakse vastav suuline vastus, kirjalik või praktiline töö, praktiline tegevus või selle tulemus hindega «1».
5.7. Klassijuhataja teavitab põhikooliõpilase vanemat võimalikest õppeainete mitterahuldavatest trimestrihinnetest hiljemalt kolm nädalat enne trimestri lõppu.
5.8. Trimestrihinded pannakse välja hiljemalt üks koolipäev enne trimestri lõppu (erisused kooskõlastatakse vastava kooliastme õppealajuhatajaga).
5.9. Rakendatava kujundava hindamise kaudu saavad õpilane ja vanem õppetegevuse vältel õpetajatelt, kaaslastelt või enesehinnangu abil suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste, käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata, tõsta õpimotivatsiooni ning parandada õpitulemusi. Kirjalikku tagasisidet annab õpetaja kirjalike tööde juurde ning e-päeviku kaudu.
5.10. Sõnalist hindamist rakendatakse esimeses ja teises klassis. Igapäevastele tunnitöödele annab aineõpetaja suuliselt või e-päevikus lühihinnangu. Hinnang sisaldab õpitu lühikirjeldust ja omandamist, vajadusel lisab õpetaja soovitused paremate tulemuste saavutamiseks. Kolm korda õppeaastas saab õpilane tunnistuse, millele kantakse kokkuvõttev hinnang tema edasijõudmisest kõigis õppeainetes. Omapoolse hinnangu saavad anda ka õpilane ise ning lapsevanem enesehinnangulehel.
5.10.1 Sõnalist hindamist rakendatakse kolmandas klassis liikumisõpetuses..
5.11. Esimese kooliastme lõpus (3. klassis) annab aineõpetaja lisaks numbrilistele hinnetele õpilasele ka kirjaliku tagasiside õpilase õpitulemuste kohta. Tunnistusel kirjutatakse lahti omandatud oskused ja antakse soovitusi paremate tulemuste saavutamiseks.
5.11.1. Kolmanda kooliastme lõpus (9. klassis) antakse õpilasele arenguvestluse käigus soovitusi edasiseks karjäärivalikuks.
6. Hinded viiepallisüsteemis
6.1. Õpilasi hinnatakse viiepallisüsteemis kolmandast kuni üheksanda klassini.
6.1.1. Hindega «5» hinnatakse suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see vastab täiel määral õppekava nõuetele (90–100%).
6.1.2. Hindega «4» hinnatakse õpitulemust, kui see vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (75–89%).
6.1.3. Hindega «3» hinnatakse õpitulemust, kui see vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid esineb puudusi ja vigu ( 50–74%).
6.1.4. Hindega «2» hinnatakse õpitulemust, kui see vastab osaliselt õppekava nõuetele, esineb olulisi puudusi ja vigu ( 20–49% ).
6.1.5. Hindega «1» hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele (0–19%).
6.2. Õpetajal on õigus kasutada hinnete puhul märke "+" ja "-". Kokkuvõtvate hinnete (trimestri- ja aastahinnete) puhul neid ei kasutata.
6.3. Positiivseteks hinneteks loetakse hindeid „3“, „4“ ja „5“.
6.4. Mitterahuldavateks hinneteks loetakse hindeid „1“ ja „2“.
7. Individuaalse õppekava rakendamine
7.1. Individuaalne õppekava koostatakse õpilasele, kelle eriline andekus ja / või õpi- ja käitumisraskused, terviserikked, puuded ja pikemaajaline õpikeskkonnast eemal viibimine põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal, samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel.
7.2. Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava alusel, hinnatakse vastavalt individuaalse õppekava lepingus sõlmitud kokkuleppele, mida õpetaja rakendab oma töökavas. Individuaalse õppekava alusel õppiva õpilase tunnistusele vastavat märget ei tehta.
8. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord.
8.1. 3.-9. klassis on õpilasel õigus mitterahuldavaid hindeid järele vastata.
8.2. Õpilasele antakse võimalus mitterahuldavat kontrolltöö hinnet parandada. Järeltöö tuleb sooritada 10 koolipäeva jooksul koolituleku päevast alates (kui õpilane on puudunud, oluliselt pikemate puudumiste puhul võib kokkuleppel klassijuhatajaga anda järeltöö sooritamiseks ka pikema aja).
8.2.1. Teiste mitterahuldavate hinnete (tunnikontrollid, jooksvad hinded jne) parandamise võimalus antakse igale õpilasele, kel ei ole põhjuseta puudumisi vastavat teemat käsitlevate tundide vältel, kes on täitnud kõik õpitulemuste saavutamiseks vajalikud ülesanded ja kes on vastu võtnud kooli poolt pakutava õpiabi (konsultatsioonid, logopeedia, õpiabitunnid jne)
8.3. Trimestrihinde saamiseks peab tasemetest matemaatikas ja eesti keeles olema sooritatud.
8.4. Kui kontrolltöö jääb tegemata, siis märgib aineõpetaja e-päevikus hinde taga olevasse kommentaari lahtrisse järeltöö tegemise võimaliku aja ning juhib sellele kommentaarile tähelepanu, lülitades sisse „tähelepanu!“ nupu (markeeri tund või hinne). Nimetatud kommentaar ja tähelepanu asendatakse järeltöö hindega. Kui tegemata tööd ei sooritata õpetajaga kokkulepitud aja jooksul või hiljemalt punktis 8.2. nimetatud aja jooksul, siis hinnatakse seda hindega „1“.
8.5. Õpilasel on õigus saada konsultatsiooni ja teha järeltöid väljaspool tema õppetundide aega.
8.6. Järeltöö hinne kantakse töö hindega samasse päeviku ruutu kaldjoone ("/") järele.
9. Üleminekueksamid
9.1. 8. klassi õpilastele korraldab kool õppeaasta lõpul üleminekueksami. Üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord sätestatakse „Üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja korras".
10. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted põhikoolis
10.1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri-või aastahinne.
10.2. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
10.3. Kokkuvõtva hindamise täpsustatud põhimõtted võib aineõpetaja määratleda vastava õppeaine ainekavas lähtudes käesolevast korrast, arvestades õppeaine spetsiifikat ja järgides põhimõtet, et kokkuvõttev hinne ei ole aritmeetiline keskmine.
10.4. Õpilasele, kellele on jäetud trimestrihinne välja panemata, märgitakse e-päevikusse detailsed kommentaarid trimestrihinde saamise kohta. Kui õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval trimestril omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele "1".
10.5. Klassijuhataja jälgib trimestri kestel õpilaste edasijõudmist ja kutsub vajadusel kokku ümarlaua mitterahuldava õpijõudlusega õpilas(t)e õpiprobleemide arutamiseks. Klassijuhataja kaasab ümarlauda õpilas(t)e aineõpetajad, õpilas(t)e vanemad, tugispetsialistid, vajadusel kooli juhtkonna liikmed.
10.6. Põhikooliõpilasele, kelle trimestri kokkuvõttev hinne on „1“ või „2“, määratakse järgnevaks trimestriks individuaalne õppekava või muu tugimeede (konsultatsioonid, logopeediline abi, vestlus, ümarlaud, õpiabirühm jne).
10.7. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
10.8. Põhikooli lõpuklassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
10.9. Põhikooli lõpetajale, kes soovib parandada mitterahuldavat aastahinnet õppeaines, mille põhikooli lõputunnistusele kantav kokkuvõttev hinne pandi välja enne põhikooli lõpuklassi jõudmist (7. või 8. klassis), võib anda võimaluse parandada aastahinnet ühes sellises õppeaines. Võimaluse andmine otsustatakse vastava aine õpetaja, klassijuhataja ning õppealajuhatajaga koostöös.
11. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine
11.1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu kuni kahe nädala jooksul.
11.2. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Õpilase üleviimine järgmisse klassi otsustatakse õppenõukogus.
11.3. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
12. Õpilase klassikursust kordama jätmine
12.1. Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega erandjuhul jätta põhikooli õpilase klassikursust kordama, kui
12.1.1. õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja mitterahuldav aastahinne;
12.1.2. täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud;
12.1.3. õppekavaga nõutavate õppetulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.
12.2. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama põhikooli õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne mitterahuldav.
12.3. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama. Õppenõukogule eelneb ümarlaud, kus on esindatud klassijuhataja, lapsevanem, õpilane, aineõpetaja (-d), õppealajuhataja ja tugigrupi liige.
13. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
13.1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
13.2. Põhikoolis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes on sooritanud täiendava õppetöö positiivsele tulemusele, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt õppeaasta viimase õppenõukogu otsusega augusti lõpus.
14. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted
14.1. 1. ja 2. klassis käitumist ja hoolsust ei hinnata, vaid antakse sõnaline kirjeldus. Alates 3. klassist hinnatakse õpilase käitumist ning hoolsust.
14.2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse õpilase isiksusest, tema omapära ja iga arvestavalt, tuginedes edusammude tunnustamisele. Õpilase käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajate ning teiste pedagoogidega. Lõplik otsustaja hinde väljapanekul on klassijuhataja.
14.3. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
14.4. Käitumist hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“ järgnevalt:
14.4.1. käitumishindega „eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorda. Talle on üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine ja kooli kodukorra täitmine harjumuspärane. Ta käitub kõikides ainetundides eeskujulikult, väldib häirivat käitumist, ei häiri tunnikorda, ei kasuta õpetaja loata multimeediavahendeid, käitub nii õpetajate, kaasõpilaste kui ka teiste koolitöötajatega sõbralikult, lugupidavalt, abivalmilt. Ta on viisakas, heatahtlik ja salliv kaasõpilaste ja koolitöötajatega, täidab endale võetud kohustusi. E-päevikus on enamiku aineõpetajate (minimaalselt 90%) hinnang tema käitumisele „eeskujulik“. Lisaks ta ei hiline ega puudu põhjuseta;
14.4.2. käitumishindega „hea" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorda. Ta käitub ainetundides hästi, mõnikord vajab õpetajapoolset meeldetuletamist, ei kasuta õpetaja loata multimeediavahendeid. Ta on viisakas õpetajatega, kuid esineb üksikuid suhtlemisprobleeme kaasõpilastega, esineb teistega mittearvestamist. Õpetajate hinnang tema käitumisele on „hea“, esineb üksikuid märkusi trimestri jooksul, põhjuseta puudumisi ei ole ning maksimaalselt 1–2 hilinemist trimestris;
14.4.3. käitumishindega „rahuldav" hinnatakse õpilast, kes eksib sageli kooli kodukorra vastu. Esineb tunnikorra rikkumisi: segab tundi, vajab pidevat keelamist ja tuleb ette õpetaja loata multimeediavahendite kasutamist. Tal esineb konflikte kaasõpilaste ja kooli töötajatega, puudub koostöövalmidus. Õpilane väldib kohustusi ning ei täida kõiki lubadusi Õpetajad on andnud tema käitumisele hinnangu „rahuldav“ või „heade“ ja „eeskujulike“ hinnangute kõrval on üks „mitterahuldav“ hinnang. Õpilasel on trimestri jooksul märkusi, maksimaalselt 3–5 hilinemist ja kuni 8 õppetundi põhjuseta puudumist;
14.4.4. käitumishindega „mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kellel esineb järjepidevaid rikkumisi kooli kodukorras kehtestatud reeglite vastu, kes on tunnist korduvalt eemaldatud, ei allu tunnikorrale ja kasutab korduvalt õpetaja loata multimeediavahendeid. Tal on esinenud kaasõpilaste kiusamist, vägivalda. Ta ei allu õpetajate ja teiste kooli töötajat korraldustele, esineb korduvaid konflikte. Rohkem kui pooled aineõpetajad on andnud tema käitumisele hinnangu „mitterahuldav“. Õpilasel on ühe trimestri jooksul märkusi ja põhjuseta puudumisi 20 tundi või rohkem.
14.4.5. Õpilase käitumise võib hinnata "mitterahuldavaks" ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
14.4.6. Lõpliku käitumis- ja hoolsushinde otsustab klassijuhataja.
14.5. Iga kümme hilinemist on võrdne ühe põhjuseta puudumisega.
14.6. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus, võimetekohane pingutamine ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
14.7. Hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik", „hea", „rahuldav" ja „mitterahuldav" järgnevalt:
14.7.1. hoolsushindega „eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes harjumuspäraselt suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, õpib võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel;
14.7.2. hoolsushindega „hea" hinnatakse õpilast, kes üldjuhul suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on hoolikas, püüdlik ja töökas õppeülesannete täitmisel;
14.7.3. hoolsushindega „rahuldav" hinnatakse õpilast, kes pole piisavalt töökas või pidevalt järjekindel õppeülesannete täitmisel või kes õpib alla oma tegelike võimete või kellel on kooli kaasa võtmata õppetööks vajalikud õppe- ja töövahendid;
14.7.4. hoolsushindega „mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt või suhtub õppeülesannetesse vastutustundetult või kellel on korduvalt kooli kaasa võtmata õppetööks vajalikud õppe- ja töövahendid;
14.8. Põhikooli õpilane viiakse üle järgmisse klassi, olenemata käitumise või hoolsuse aastahindest.
15. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
15.1. Õpilasel või vanemal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kolmekümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjaliku taotluse koos põhjendustega. Taotlus sisaldab aadressi või e-maili, kuhu vastus saadetakse.
15.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Vaidlustamise protsess sisaldab üldjuhul ka vestlust vaide esitajaga.