Üldpädevusi kujundatakse kooliastmes taotletavate pädevuste kaudu. Igas koolastmes arendatakse digipädevusi vastavalt riiklikus õppekavas digipädevuste määratluses ettenähtud kujul.
Keila Kooli põhikooli õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.
Üld- ja valdkonnapädevused ning õppeainepädevused kujunevad õppetundides, samuti projektide, kooli sündmuste ja kodukorra täitmise kaudu.
Õppeainepädevus kujuneb kõigi õppeainete omandamisel peamiselt meetodite valiku kaudu ning saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti.
Valdkonnapädevused on Keila Kooli õppekavas lahti kirjutatud ainekavades.
I kooliastme pädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist;
on viisakas, täidab lubadusi;
teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
käitub loodust hoidvalt; austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
oskab ilu märgata ja hinnata.
Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamise tulemusena õpilane
oskab vältida ohtlikke olukordi ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema;
hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve.
Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse ja teistesse rahvustesse lugupidavalt.
Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane
tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas;
oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada;
oskab koostada päevakava ja seda järgida;
suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada;
oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda.
Suhtluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
oskab suhelda eakaaslaste ja täiskasvanutega;
omab oskusi suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks;
mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamise tulemusena õpilane
arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades.
Ettevõtlikkuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
osaleb ühistegevustes, suudab luua ideid ja ellu rakendada, oskab teha valikuid ning vastutab võetud kohustuste täitmise eest.
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes
Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse
kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisse ja õppimisse;
õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.
Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.
II kooliastme pädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● hindab sõbralikke inimsuhteid, suhtub lugupidavalt kaasinimestesse, peab kinni kokkulepetest, vastutab oma tegude eest;
● väärtustab oma rahva kultuuri ning suhtub teiste rahvaste kultuuri eelarvamuste vabalt ning lugupidavalt;
● väärtustab säästvat eluviisi;
● väärtustab kuntsiloomingut ja suudab end kunstivahendite abil väljendada.
Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● teab ja järgib üldkehtivaid käitumistavasid;
● oskab teha rühmatööd;
● Suhtub lugupidavalt inimeste kultuurilistesse ja psühho-sotsiaalsetesse erinevustesse.
Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
● suudab mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi,
● suudab analüüsida oma käitumist erinevates olukordades.
Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● suudab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab kasutada eakohaseid õpivõtteid (sh paaris-ja rühmatöövõtteid);
● oskab leida vajalikku infot erinevatest allikatest, seda tõlgendada ja kasutada;
● oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua korrektseid suulisi ja kirjalikke tekste;
● suudab iseseisvalt kavandada ja täita õppeülesandeid;
● oskab esitada küsimusi ja leida neile vastuseid.
Suhtluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;
● tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes lihtsamates suhtlusolukordades;
● oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina, on teadlik sealsetest ohtudest.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● on omandanud arvutus-ja mõõtmisoskuse;
● oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
● suudab kirjeldada ümbritsevat maailma kasutades loodusteaduslikke mudeleid;
● oskab kasutada arvutit ja internetti kui töövahendit.
Ettevõtlikkuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● oskab oma tegevust kavandada, rakendada ja korrigeerida;
● omab üldist ettekujutust töömaailmast;
● kastutab võetud kohustuste täitmise eest;
● julgeb esitada oma ideid ja väljendada oma eriarvamust.
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes
Teises kooliastmes keskendutakse
õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
III kooliastme pädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
● tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teisest rahvusest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt.
Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● on teadmishimuline, oskab õppida;
● suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
● mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;
● oskab püstitada küsimusi ja leida neile vastuseid.
Sotsiaalse pädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● oskab leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
● suudab lahendada suhtlemisprobleeme;
● oskab teha koostööd erinevates rühmades;
● mõtleb loovalt, süsteemselt ja kriitiliselt, on avatus enesearendamisele.
Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
● mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
● suudab analüüsida oma käitumist erinevates olukordades ja kasutada olukorras sobivaid käitumisviise;
● seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
● väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest, on füüsiliselt aktiivne.
Suhtluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
● valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika, ruumiline mõtlemine) ja mudelite kasutamist;
● oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
● suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tuttavat tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult ohutult kasutada.
Ettevõtlikkuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane
● on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale;
● oskab leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
● omab algatusvõimet ja võtab vastutuse oma tegude eest.
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes
Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse
õpimotivatsiooni hoidmisele;
õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele;
pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele,
eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.
Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused
Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi;
läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega;
läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
Läbivate teemade õppe realiseerumine
Õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
valikainete valikul, mille on teinud kool, arvutiõpetus ja karjääriõpetus toetavad läbivate teemade taotlusi;
läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.
Läbivate teemade ja lõimingu käsitlemise põhimõtted
„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.
Valdkond on lõimitud erinevatesse ainetundidesse kõikides kooliastmetes. Eraldi käsitletakse karjääri planeerimist 8., 9. klassi karjääriõppetunnis.
„Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustab jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.
Valdkond on lõimitud erinevatesse ainetundidesse, kulmineerudes ülekooliliste sündmustega kooliastmeti – keskkonnanädal, konverentsid erinevatel keskkonnateemadel. Õpilased osalevad erinevates keskkonnaprogrammides.
„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.
Õpilaste kodanikualgatust ja ettevõtlikkust kujundatakse läbi erinevate heategevuslike ettevõtmiste – õpilaste heategevuskontserdid hooldushaiglas, jõululaadad, kevadlaadad, raamatuvahetuslaadad, loomade varjupaiga külastused ja muud klassivälised tegevused. Õpilaste osalemine erinevatel talgutel.
„Kultuuriline identiteet“ – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.
Õpilaste kultuurilist identiteeditunnetust arendatakse läbi rahvuslike tähtpäevade, emakeelepäeva, vabariigi aastapäeva tähistamise. Süvitsi toimub huvi arendamine rahvuskultuuri vastu muusika ja tantsu süvaõppeklassides. Toimuvad õpilaste teaduskonverentsid. Õpilased osalevad laulu- ja tantsupidudel, esinevad Keila linna sündmustel.
„Teabekeskkond“ – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.
Erinevaid ainetunde viiakse läbi arvuti- ja teabeklassides ning raamatukogus.
Õpilastega arutatakse meedias kajastatud päevakajalistel teemadel.
Õpilased omandavad kogemuse eetilisest käitumisest tänapäevastes kommunikatsioonikeskkondades (meililistid, blogi, kooli leht Facebooki suhtlusvõrgustikus).
„Tehnoloogia ja innovatsioon“ – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
Kool on varustatud kaasaegsete tehnoloogiavahenditega – interaktiivsed tahvlid, avalik WiFi, arvutiklass, videoklass, laborid, kooliraadio ruum, heli-valgusruum jms, mille abil õpilased saavad arendada oma tehnoloogilisi oskusi. Õppetöö toimub osaliselt kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades.
„Tervis ja ohutus“ – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.
Õpilased sooritavad 3. või 4. klassis. Jalgratturi juhiloa saamiseks liikluseksami.
Valdkond on lõimitud erinevatesse ainetundidesse kõikides kooliastmetes.
Kool on Tervist Edendav Kool.Koolis toimuvate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel lähtutakse tervist toetavatest põhimõtetest. Koolis tegutseb TORE ühendus.
„Väärtused ja kõlblus“ – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.
Väärtuste ja kõlbluse arendamine on lõimitud kõikidesse ainetundidesse kõikides kooliastmetes. Koolil on igaks õppeaastaks väärtust kandev juhtmõte, mille alusel on planeeritud õppeaasta eesmärgid ja läbivad tegevused. Iga koolitöötaja on oma isikliku eeskujuga väärtuste ja kõlbluse edasikandja.
Läbi teemaõpetuse toimub I kooliastmes pidev ainetevaheline lõimumine. I kooliastme ainekavad ja õppematerjalid on üles ehitatud kalendaarsel printsiibil, toetudes kalendritähtpäevadele, muutustele looduses ja sündmustele laste elus. Teemad lõimuvad aineti pidevalt.
Keila Kool lähtub ülekooliliste ning koolidevaheliste projektide ja sündmuste kavandamisel kooli traditsioonidest ja läbivatest teemadest, olles samas avatud uuendustele. Erinevad projektid ja sündmused toetavad üldpädevuste saavutamist.
Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid, klasside õppekäigud kavandatakse üldjuhul enne õppeaasta algust.
Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid, klasside õppekäigud on kooskõlas Keila Kooli õppekava õppe ja kasvatuse sisuga. Õppekäigud ja -projektid on osa õppeainetevahelisest lõimingust.
Õppetool või õpilasesindus teeb ettepanekud kooli juhtkonnale ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide, klasside õppekäikude, uute projektide algatamise ja ka olemasolevate projektide jätkamise kohta.
Kinnitatud projektid kajastuvad kooli üldtööplaanis.
Traditsioonilised ülekoolilised projektid on ainepäevad, tervisepäevad, võimlemispidu, matkad, rahvakalendri ja riiklikud tähtpäevad, kooli aktused, kontserdid, kooli sünnipäeva tähistamine, spordipäevad, mälumängud / viktoriinid, stiilipidu, öölugemine, vilistlaste kokkutulekud, teemanädalad, õpilaskonverentsid, direktori vastuvõtt.
Traditsioonilised koolidevahelised projektid on maakondlikud lauluvõistlused, laulu-ja tantsupidu, spordivõistlused, aineolümpiaadid, konkursid, ainepäevad, karjääripäevad, õpilasvahetus sõpruskooliga Hollandis.
Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandatakse sageli koostöös Keila ja Harjumaa erinevate asutuste ning organisatsioonidega (Keila Avatud Noortekeskus, Keila Tervisekeskus, Kultuurikeskus, Harjumaa Muuseum, Keila Muusikakool, Keila päästekomando, Keila Terviserajad jpt.
Ülekoolilised tunni- ja klassivälised tegevused ning projektid
Pereõhtu
Kogukonnapäev juunis
Õpilaskonverentsid
Eesmärk: õpilane oskab iseseisvalt hankida õppimiseks vajaminevat informatsiooni, teha järeldusi ning neid analüüsida. Õpilane saab esinemiskogemuse esitlust ette kandes.
Korraldus: Konverentsid toimuvad igale kooliastmele. Teema valikul lähtutakse õppe ja kasvatuse üldeesmärkidest ning ülekoolilistest projektidest. Õpilasi juhendavad klassiõpetajad või vastava aine õpetajad. Konverentsi ettekanded säilitatakse kooli raamatukogus. Konverentsis
Keskkonnakuu
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada ja hoida loodust, on keskkonnateadlikud ning jätkusuutliku mõtlemisviisiga.
Korraldus: keskkonnakuu tähistamine toimub kevadel (aprill-mai). Keskkonnakuu raames toimuvad näitused (fotonäitus jms, joonistused), viktoriinid, õppekäigud ja osaletakse erinevates haridusprogrammides ning töötubades.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: keskkonnakuu on seotud enesemääratluspädevuse kujundamisega, mille tulemusena õpilane mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes. Läbiv teema on keskkond ja jätkusuutlik areng, kus taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna-ja inimarengu küsimustele. Põimitud ainetega nagu loodusõpetus, geograafia, bioloogia.
Mälumäng
Eesmärk: õpilased oskavad kasutada õpitut, orienteeruda infoühiskonnas ning teha koostööd.
Korraldus: mälumängud toimuvad vanuseklassiti erinevate nimetuste all – „Nupuke“, „Nupula“, „Mälumäng“. Teemad tulenevad läbivatest teemadest ja päevakajalistest sündmustest.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: mälumäng aitab kaasa õpipädevuse kujundamisele, mille tulemusena õpilane on teadmishimuline, oskab õppida, mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. Samuti toetab suhtluspädevuse kujundamist, mille tulemusena õpilane suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid. Läbivaks teemaks on teabekeskkond, kus taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida. Lõimub kõikide õppeainetega vastavalt mälumängu teemale.
Tervisedendus
Eesmärk: õpilased oskavad hinnata terveid eluviise, turvalisust, liiklusohutust. Õpivad käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras; õpilastel kujuneb tauniv hoiak sõltuvusainete tarbimise suhtes.
Korraldus: Toimuvad spordipäevad, pallivõistlused.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: tervisedendus toetab sotsiaalsete pädevuste kujundamist. Läbivatest teemadest on tervisedendus seotud tervise ja ohutusega (õpilase kujunemine vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele). Tervisedendus on lõimitud ja kõikide teiste õppeainetega.
Iga õppeperioodi alguse kogunemine
Eesmärk: õpilased on kaasatud ja informeeritud üldtööplaani rakendamisse, neile on antud tagasiside õpilaste saavutustest õppetöös, erinevatelt võistlustelt jms.
Korraldus: õpilasteinfominutid toimuvad vanuseklassiti aulas. Eesmärgiks on oma kooli tunde tekitamine, informatsiooni vahendamine, õpilaste tunnustamine, kes on saavutanud auhinnalisi kohti koolis või väljaspool kooli (olümpiaadid, võistlused, näitused jms).
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: trimestri alguse kogunemised on seotud väärtuspädevustega (viisakus, lubaduste täitmine, õpilane teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida, kaaslaste tunnustamine), sotsiaalsete pädevustega (õpilane oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda, teab, kelle poole erinevate probleemide korral pöörduda, hoiab puhtust ja korda).
Läbivad teemad on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (õpilane kui aktiivne ja vastutustundlik kogukonnaliige), tervis ja ohutus (turvaline käitumine, õpilane kui sotsiaalne ühiskonnaliige), väärtused ja kõlblus (taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ja järgib üldtunnustatud väärtus- ja kõlbluspõhimõtteid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ja vajadusel sekkub oma võimaluste piires). Kogunemistel lõimitakse erinevaid õppeaineid sõltuvalt vajadusele.
Kalendritähtpäevad
Eesmärk: õpilased on teadlikud meie rahvakommetest, kalendritähtpäevadest.
Korraldus: toimub vanade rahvakommete õpetamine ja tutvustamine õpilastele. Abiks on praktilised tegevused läbi viktoriinide, mängude ja kommete, lõimumine eesti keele, ajaloo, kehalise kasvatuse, loodus-, muusika-, kunstiõpetusega.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: kalendritähtpäevade tähistamine toetab enesemääratluspädevuse kujundamist (teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse ja teistesse rahvustesse lugupidavalt). Läbivatest teemadest on kalendritähtpäevade tähistamine seotud kultuurilise identiteediga (väärtustab omakultuuri). Kalendritähtpäevad on lõimitud erinevate ainevaldkondadega.
Võõrkeelepäev
Eesmärk: õpilased oskavad kasutada omandatud teadmisi, õpivad tundma erinevaid kultuure ning nende traditsioone jms.
Korraldus: võõrkeelepäev (inglise keel, saksa keel, hispaania ja vene keel) toimuvad detsembris. Toimuvad praktilised tegevused: näidendid, etteasted, laulud ja mängud.
Emakeelepäev
Eesmärk: õpilased oskavad hinnata ja väärtustada meie emakeelt.
Korraldus: toimub emakeelepäeva etteütlus, esitletakse ülekoolilise temaatilise projekti tulemusi.
Emakeelepäeva aktus
Perepäev
Eesmärk: toimub koostöö kooli ja perede vahel pargimajas.
Korraldus: toimub keskustepäevana.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: päev toetab eelkõige väärtuspädevuse (õpilane peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist) kujundamist. Perepäev on lõimitud muusika-, kunsti-– ja tööõpetuse, eesti keele, tantsuõpetuse ja, kehalise kasvatusega.
Aabitsapidu
Eesmärk: õpilased väljendavad oma oskusi ja teadmisi aabitsast õpitu kohta.
Korraldus: 1. klassi õpilased riietuvad aabitsategelasteks, loevad ette aabitsajutte, laulavad ja mängivad. Pidu toimub jaanuaris.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: aabitsapeoga toetatakse väärtuspädevuse (kaaslase kuulamine ja tunnustamine), õpipädevuse (õpilane tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest), sotsiaalse pädevuse (õpilane hindab loovust ja tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest) kujunemist. Aabitsapidu on lõimitud eesti keele, muusikaõpetuse, kunstiõpetuse, kehalise kasvatuse ja tantsuga.
Etlejate konkursid
Eesmärk: õpilastele on loodud tingimused loovuse ja ande arendamiseks.
Korraldus: konkursid toimuvad erinevatel kooliastemetel erinevatel aegadel. Konkursside võitjad osalevad maakondlikel etlejate konkurssidel.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: toetab väärtuspädevuse kujundamist (õpilane oskab ilu märgata ja hinnata). Läbivatest teemadest on etlejate konkurss seotud kultuurilise identiteediga (õpilane väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust). Etlejate konkurss on lõimitud eesti keelega.
Solistide konkurss
Eesmärk: õpilastel on esinemisjulgus ning nad suudavad end asjakohaselt väljendada.
Korraldus: lauluvõistlus toimub märtsi II poolel. Esinejaid valmistavad ette muusikaõpetajad. Konkursside võitjad osalevad lauluvõistlusel „Keila laululaps“ ja maakondlikul konkursil.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist (õpilane hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest). Läbivatest teemadest on solistide konkurss seotud kultuurilise identiteediga (õpilane väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust). Solistide konkurss on lõimitud eesti keele ja muusikaõpetusega.
Kauni käekirja konkurss
Eesmärk: õpilased pööravad tähelepanu ilusale käekirjale ja tööde korrektsele vormistusele.
Korraldus: konkurss toimub III trimestril.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: kauni käekirja konkurss toetab kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi oskuse ilu märgata), õpipädevuse (läbi oskuse end häälestada ülesandega toimetulemisele) kujundamist. Läbivatest teemadest on kauni käekirja konkurss seotud kultuurilise identiteedi loomisega, väärtustades omakultuuri. Kauni käekirja konkurss on lõimitud eesti keelega.
Vaba Lava
Eesmärk: õpilastel areneb esinemisjulgus
Korraldus: õpilased astuvad laval üles enda poolt valitud numbritega. Üritusel osalevad ka noored väljaspoolt Keila Kooli.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: Vaba Lava aitab III kooliastmes kaasa õpipädevuse kujundamisele, mille tulemusena õpilane suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist, mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. Samuti ettevõtlikkuspädevuse kujundamisele, mille tulemusena õpilane on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale. Lõiming toimub kehalise kasvatuse, muusika, kunstiõpetuse ja eesti keelega.
Öölugemine
Eesmärk: õpilased suudavad end selgelt ja asjakohaselt väljendada, tunnevad rõõmu lugemisest, mõistavad kirjandust.
Korraldus: öölugemise teema tuleneb Keila Kooli põhiväärtustest. Osalevad õpilased I ja II kooliastmest. Öölugemise käigus loevad õpilased üksteisele ette katkendeid teemaga seotud raamatutest, kohtutakse kirjanikega, vaadatakse lavastusi jms.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: öölugemine toetab kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi kaaslase kuulamise oskuse), sotsiaalse ja kodanikupädevuse (läbi loova eneseväljenduse) ning suhtluspädevuse (läbi oskuse suhelda eakaaslastega) kujundamist. Läbivatest teemadest on öölugemine enim seotud kultuurilise identiteedi loomisega, väärtustades omakultuuri. Öölugemine on lõimitud eesti keele ja muusikaga.
Luuletund
Eesmärk: õpilased mõistavad luulet, oskavad kuulata, suudavad end selgelt ja ilmekalt väljendada.
Korraldus: luuletunniga tähistatakse hingedepäeva. Osalevad I kooliastme õpilased.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: luuletund toetab kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi kaaslase kuulamise oskuse), sotsiaalse ja kodanikupädevuse (läbi loova eneseväljenduse) kujundamist. Läbivatest teemadest on luuletund enim seotud kultuurilise identiteedi loomisega, väärtustades omakultuuri. Luuletund on lõimitud eesti keelega.
Ettelugemise päev
Eesmärk: äratada huvi raamatute vastu.
Korraldus: 1. klassi õpilastele loevad raamatuid ette õpetajad ja 3. klassi õpilased.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: ettelugemise päev toetab eelkõige kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi kaaslase kuulamise oskuse) kujundamist. Läbivatest teemadest on ettelugemise päev enim seotud kultuurilise identiteedi loomisega, väärtustades omakultuuri. Ettelugemise päev on lõimitud eesti keelega.
Raamatulaat
Eesmärk: õpilastel kujuneb lugemishuvi.
Korraldus: õpilased saavad tuua kodust läbiloetud raamatuid ja vahetada neid teiste raamatute vastu. Laat toimub III trimestril.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: raamatulaat toetab õpipädevuse (õpilane tunneb rõõmu teadasaamisest), sotsiaalse pädevuse (õpilane hindab loovust) kujundamist. Läbivatest teemadest on enim seotud kodanikualgatuse ja ettevõtlikkuspädevusega (taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks). Raamatulaat on lõimitud eesti keelega.
Teatrikülastus
Eesmärk: õpilased mõistavad teatrietenduse sisu, oskavad käituda teatris, õpivad osa saama kultuurisündmustest.
Korraldus: ühiskülastused teatritesse toimuvad õppeaasta jooksul.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: teatrikülastus toetab eelkõige kultuuri-ja väärtuspädevuse (õpilane on viisakas, oskab kuulata, oskab ilu märgata ja hinnata) ning sotsiaalse pädevuse (õpilane hindab loovust) kujundamist. Läbivatest teemadest on teatrikülastus enim seotud kultuurilise identiteedi loomisega (õpilasel on ettekujutus kultuuri mitmekesisusest). Teatrikülatus on lõimitud eesti keele, kunsti- ja muusikaõpetusega.
Matemaatikaalased võistlused
Eesmärk: õpilased oskavad kasutada matemaatikatundides õpitut.
Rahvusvaheline matemaatikavõistlus „Känguru”
Korraldus: võistlus toimub III trimestril.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: matemaatikavõistlus toetab eelkõige õpipädevuse kujundamist (õpilane oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada); matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus (õpilane arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades). Läbivad teemad ja lõiming: läbiv teema on elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, mis seondub antava hinnanguga õpilase võimele abstraktselt ja loogiliselt mõelda. Oma tunnetusvõimete reaalne hindamine on üks olulisemaid edasise karjääri planeerimise lähtetingimusi. Õpilast suunatakse arendama oma õpioskusi, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi. Matemaatikavõistluse ülesanded on sisu kaudu lõimitud kõikide teiste õppeainetega.
Jõuluaeg
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada meie kultuuriruumi ning on selles aktiivsed osalejad.
Advendihommikud, kontserdid, jõululõunad, päkapikudisko, piparkoogibaar, jõululaat
Korraldus: esinemised esmaspäevastel kogunemistel. Toimuvad kirikukontserdid jm üritused. Õpilastele toimuvad ühised jõululõunad.
Üldpädevused – kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamine (õpilane peab lugu oma perekonnast ja peretraditsioonidest), sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamine (õpilane hindab loovust ja tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest ja tegevusest. Läbivateks teemadeks kultuuriline identiteet (õpilase kujunemine kultuuriteadlikuks inimeseks) ning väärtused ja kõlblus (taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks). Lõimitud on eesti keele, inimeseõpetuse, kunsti – ja tööõpetuse ning muusikaga.
Kaunid kunstid
Koolimaja kaunistamine erinevateks tähtpäevadeks, kunstinädal III trimestril I kooliastmes, õpilastööde näitused.
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada loomingut ja ilumeelt. Õpilased oskavad leida ideid ning neid ellu viia.
Korraldus: koostöös kunsti- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajatega lepitakse kokku läbiv teema erinevateks tähtpäevadeks (sügis, mardi- ja kadripäev, jõulud, vabariigi aastapäev, sõbrapäev, kevad) ning valmistatakse koolimaja kaunistused vastavates ainetundides.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamine (õpilane oskab märgata ja hinnata ilu), õpipädevus (õpilane oskab sihipäraselt vaadelda, märgata erinevusi ja sarnasusi ning neid kirjeldada). Läbivateks teemadeks kultuuriline identiteet (õpilase kujunemine kultuuriteadlikuks inimeseks) ning väärtused ja kõlblus (taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks). Lõiming kunsti- ja tööõpetuse, eesti keele ja loodusõpetusega.
Aktused
1. septembri avaaktus
Eesmärk: 1. klassi õpilaste vastuvõtt kooliperre, õpilased oskavad väärtustada kooli traditsioone.
Kooli sünnipäeva aktus (tähistatakse eraldi kooli sünnipäeva ja algkooli hoone sünnipäeva – vabadussõja mälestusmärk).
Eesmärk: õpilased väärtustavad oma kooli, tunnevad kooli ajalugu, tunnetavad oma kooli tunnet.
Vabariigi aastapäev
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada oma isamaad ja kultuuritraditsioone.
Lõpuaktus
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada kooli traditsioone ning analüüsida enda tugevusi ning nõrkusi.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: aktustega aidatakse kaasa mitmete pädevuste kujunemisele. Väärtuspädevus – õpilane tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires, tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri. Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist. Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust. Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kus taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna-ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Ning samuti kultuuriline identiteet, kus taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte-ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.