Võhanduveere swot-analüüs
Piirkonda läbivate tugimaanteede lähedus (Põlva-Värska ja Võru–Räpina) See on hea piirkonda saabuvate loodushuviliste jaoks–kas siis bussi, auto või jalgrattaga (märgitud ja kaardistatud jalgratturitee). Lisaks sellele veel säilinud raudtee (linnast rongiga Ruusale/Veriorale)
Majutust ja muid teenuseid (kanuu- ja ratsamatkad, toitlustust Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalus, saarjärve puhkemajas, maasikatalus) pakkuvate ettevõtjate olemasolu
Suhteliselt hea viidastatus
Muude looduskaitsealade ja vaatamisväärsuste lähedus (Meenikunno MKA, Piusa LKA). Samuti supluskohtade (Saarjärv, Veriora järv, Must- ja Valgejärv, Partsi järved, Paidra järv) lähedus
Turvalisus. Eelkõige telkijatele
Inimtegevusest veel üsna räsimata loodus. Ulukite elupaigad (kitsed, metssead, põdrad) Võimalus neid kohata. Kopra tegevuse jälgimine. Mitmekesine linnustik, kalastik
Omakultuur (võrukeelne keskkond)
Riiklik huvi põlvamaa kui turismipiirkonna arendamiseks (väljatöötamisel on arengukava ja ka varasemad arengukavad soosivad turismi). See oluline eelkõige projektide kirjutajatele
Inimressurss (siiski on inimesi, kes tahavad midagi ära teha)
Infosulg ja koostöö puudumine
Maaomanike vastuseis muutustele
Seadusandluse lünklikkus ja vähene oskus neis orienteeruda
Kohaliku elanikkonna huvi puudus ja vaoshoitus
Ühtse reklaami- ja turunduskanali puudumine
Infostendide vähesus (mida tohib, mis on vaadata)
Keskkonna taluvuse ületamine (linnud-loomad lahkuvad liigse lärmi tõttu, pinnase erosioon)
Asi toimib, kuid ainult osaliselt
Elanikkond saab häiritud liigse külastajate hulga tõttu