Ratsutamine ning muu aktiivne puhkus Põlvamaal- tulge üksi, pere või sõpradega! Laadige alla 6,36 MB kasulikku teavet või lugege otse blogist SIIN Muud põnevat infot kitsede kohta: Ameerika
Piimakitsede Assotsiatsooni loodud klassifikatsioon kuuele piimakitse tüübile Hammaste
järgi vanuse määramine ning info kitsede vanuse kohta: artiklist selgub, et emasloomad elavad keskmiselt
11-12 aastat, kuid...nende eluiga on otseses seoses tallede toomisega! Kui
pärast 10- ndat eluaastat jätta kits "puhkusele", võib ta vabalt
elada 16-18 aastat! Hiljuti on leitud eksemplar, kelle vanuseks koguni 24
aastat. Kastraatide keskmine eluiga 11- 16 aastat. Sikud- 8-10 aastat. Sikkude lühemat eluiga seostatakse nende igaaastase stressirohke innahooajaga. Lisaks sellele peab sikutalle 3- ndal elukuul emast ja kitsekarjast eraldama. Samas võib kitsetall vabalt veel täiskasvanueaski karjas kontakti emaga hoida.
* Kitsed taluvad külma, kuid mitte niisket, tuulist ilma(NB! Udar on paljas ja külmetub!). Neil peab sajuperioodil olema vähemalt varjualune. * Pooleteise aasta vanust kitse võib hakata lüpsma ka siis, kui sikku pole käepärast olnud. Noor kitseke kasvatab ja kahandab puberteedi saabudes (4-12 kuiselt, olenevalt sünniajast) ise udarat. Kevadel värske ädala peal pidades võib korra päevas ühel ja samal ajal julgelt alustada tema lüpsmisega. Sama kehtib ka üle kümne aasta vanuse kitse kohta, keda enam pole soovitatud paaritada. Vana kits ei pruugi poegimisega toime tulla. NB! Oleme saanud järele proovida! * Kuigi puberteet võib saabuda ammu enne aastaseks saamist, on noort kitse kindlasti parem mitte paaritada enne 8- 12 kuu vanuseks saamist või 36 eluskaalu kilo saavutamist. Ja kui vähegi võimalik, oodata sellega isegi 18 kuud! Pahandusega võib hakkama saada juba 6 nädala vanune sikuke. * Just seepärast tuleb sikud kitsedest eraldi karjas pidada. Või kastreerida. Seetõttu oleks meie kogemustele tuginedes kõige optimaalsem sikk kitsekarja lasta oktoobrikuus, sellisel juhul sünnivad talled märtsis. See on hea üsna mitmel põhjusel: 1) sündinud kitsetalled saavad pooleteiseaastaseks e. paaritusealiseks järgmise aasta septembris ja on oktoobrist valmis oma esimest tiinust kandma 2) kastreeritavatel sikktalledel on vähem tüsistusi kuna pole veel palavust ja kärbseid, samas on lootust üsna varsti pääseda lauda allapanult (ja seega ka infektsiooniohust) õue 3) talled sünnivad lauta ent on juba piisavalt tugevad aprillikuuks õue värske õhu kätte jalutama minekuks. Et talled ei satuks rebaste või teiste kiskjate saagiks, varustame nad alati kaelarihma külge kinnitatud kellukestega. Neid saab varuda jõulumüükidelt või valmistada ise kolmest ketilülist metalselt tiliseva "kaelaehte". * Karjatamisperioodil poegivad kitsed nõuavad hoolikamat jälgimist, et murdjad enne tilina kaelapanemist vastsündinuid metsa ei veaks. Ning kuna septembri teisest poolest väheneb järsult piima hulk udaras, oleks hea viimased poegimised jätta mitte hilisemaks kui augustiks. * Kastreerimise meetodi valikul pidage nõu oma veterinaariga! Kel asjalikku veterinaari pole, võtke julgelt ühendust mõne kogenud kitse- või lambakasvatajaga, koos leiab lahenduse! * Suguloomana kasutusel olevaid sikke oleme hoidnud paari kilomeetri kaugusel metsade ja soode taga naabrimehe põllul ketis. Lahtised noored armuvalus sikud on augusti lõpus kippunud siiski hääle või lõhna peale kitsekarja juurde teed otsima. Lisaks kerkis alates 2011 aasta suvest ootamatult esile ka kahejalgsete karjavaraste probleem. Seetõttu oleme noorsikkude suhtes langetanud otsuse nad esimese elunädala jooksul kastreerida ning sellega saame hoida kõiki loomi ühes karjas. * Innatsükkel vältab 18-23 päeva, kestab 12-39 tundi, tiinus 5 kuud (150 päeva) Kõikumine 5 päeva varem/hiljem! Indleva kitse tunneb ära sabaliputamise, häälitsemise ja sikuga kontaktiotsimise järgi. Meil levinud piimakitsed indlevad tavaliselt augustist märtsini. Talled sünnivad siis jaanuarist augustini. Minikitsed ja lõunamaised tõud indlevad aastaringselt. * Tiinuskalender siit ( ja klikkida vasakul linkide veerus "Due Dates") * Sikk haiseb innaajal spetsiifiliselt, sellega ta meelitab kitsi enda juurde. Et olla veelgi vastupandamatum, pissib sikk oma habemesse, esijalgade- ja kõhukarvadesse. Kitsede piima kvaliteet sikuga koos pidamisest ei muutu. Piima kvaliteet oleneb eelkõige lüpsihügieenist ja jahutustingimustest. * Noort esimesel lüpsil kitse saab õpetada rahulikult paigal seisma kui kütkes oleval kitsel lüpsi- (ehk parempoolne) tagajalg üles võtta ning pista see kükakil lüpstes parempoolse põlveõndla vahele lüpsja keharaskuse alla, samal ajal rahulikult lüpstes. Meetodit saab kasutada ka parmuderohkel suvel, mil õppinud rahulik kits ei pruugi nii rahulik olla. * Kitsed naudivad kui neil selga sügatakse. Pärast lüpsi on parim viis neile selja kratsimisega tänu avaldada. * E. Musto "Kitsekasvatuskäsiraamatus" on soovitatud lüpsta kitsi nn lüpsiriiulil. Kel puusepatöö ei sobi, võib kombineerida lüpsinurga väiksema ree ja aiakäru abil: kits hüppab seina ääres seisvale reele, hakkab nosima risti ree ette lükatud aiakärult heina või muud maiust ning nii saab teda mugavalt küljega kitse poole, reel istudes lüpsta. * Nii nagu meie kreemitame aeg- ajalt oma ihu (ühed peavad rohkem, teised vähem) vajab ka mõne kitse udar kevaditi kreemitamist, et vältida kuivamise ja lõhede tekkimist. Võib valmistada kitse oma piimavõidest või astuda sisse farmitarvete poodi, kus müüakse Helosan salvi. * Samalaadne lugu on nn. "bikiinipiirkonnaga". Karvad võivad olla kaunistuseks aga kindlasti mitte lüpsikus! Kui kitse udara ümbrus on väga karvane, on mõistlik seda pisut piirata. Lambakäärid lõikavad suurepäraselt ka kitse karva. * Esimese elunädala lõpuks on aimatav, kas kasvab sarvedega või nudi isend- sarvenukkide teravused on katsudes tunda. Nudistada tuleb kohe, kui sarvealged on näha- mitte hiljem kui 5 nädalaselt. Meie seadus lubab nudistada vaid volitatud veterinaaridel. Kel jätkuvalt asjalikku vetti pole, pöörduge kogenud kasvatajate poole! * Väiksed kuni paarikuised kitsetalled on parimad massöörid. Kui neid harjutada inimestega, trallitavad nad meelsasti iga kõhuli visanud hädalise seljal, pidades teda lihtsalt künkaks, mille otsa ronida. * Kord või paar aastas on vaja värkida sõrgu. Kõige käepärasem on seda teha tavalise kabjanoaga. Kitsedele meeldib ise lihvida oma sõrgu kive või kiviaedu pidi turnides. * Kits on võimeline hüppama/ronima/küünitama kaugelt üle oma turjakõrguse/kehapikkuse. Kui pea mahub läbi, mahub ka kits ise läbi. Aed peaks kõrguma minimaalselt 1,3 m olenevalt tõust. Meie pole oma talus elektriaiaga katsetanud, paar juhtlooma käib lihtsalt ketti. NB! Enne ketitamist tutvuge loomade heaolu nõuetega! * Kes naudib vihtade tegemist, on väga hea. Meie oleme kenadel päikselistel päevadel kogu karjaga lihtsalt teeäärse võsa veerel jalutamas käinud. Kitsed nosivad siis ise neid võrseid, mis maitsevad. * Vastavalt põllumajandusministri põllumajandusloomade märgistamise korra määrusele nr 77 §3 lõige 41 märgistatakse kits kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral. * Paar korda aastas on soovitav ka kitsedel läbi teha ussikuur. Meie kasutame selleks Albendazoli. Aga nagu ikka kuldne soovitus - "Enne tarvitamist pidage nõu arsti või apteekriga!" Kui turjakarvadesse on ilmunud kitsetäid, tuleb kasutada juba tugevamaid preparaate: pihustamiseks Neostomosani vesilahus (piimatarbimiskeeld inimesele 4 päeva) või süstelahuseid Bimectin, Ecomectin (piimatarbimiskeeld inimesele ~60 päeva) * Talu kogemused on näidanud, et alates 2007- st aastast, mil kari kasvas ligi 40 peani ning sai võimalikuks tegeleda juba ka turustamisega, on reaalne kitsepidamissaadustega (müügiloomad, liha, piim, nahad) teenida keskmiselt € 950 (~15 tuhat krooni) aastas. * Briti Kitseseltsi kodulehekülg- kaunid fotod ning rikkalik lisainfo kitsede pidamise
kohta inglise keeles! NB!! Loe ka meie poolt Kitsepiima kohta kogutud infot!!  Meie kitsede perekonnad:Karjas on kuus peamist kitseperekonda. Kõige arvukam neist on (I) Lahedalt pärineva valge nudi kitse Kill U perekond. Kill U ise on sündinud 8.03.2004 kolmiktallena. Koos temaga sündis veel 1 sikk (hukkus peale sündi) ja sarvedega kitseke Äpu. Äpu sai müüdud Laheda kanti teise perre tagasi, kuid on tänaseks hukkunud. Kill U ja Äpu tallepõlv möödus väga õnnelikult Põlvamaal Lahedal, memme- taadi seltsis. Kill U sai näiteks mõnikord magada koos taadiga sängis, seljad vastakuti. Ka pere koer oli neile toredaks mängukaaslaseks. Seetõttu kasvas Kill U julgeks enesekindlaks kitseks, kes ei kartnud ühtegi koera. Vajadusel tegi ta oma nudi peakesega neile kõhklematult säru. Inimesi usaldas, hoidis ligi. Seetõttu me ei tea, mis juhtus 2010 aasta suvel Kill U udaraga, kuidas see sai kummalisel kombel kahest kohast lõhki. Uus poegimine 2011 aprillis ei toonud loodetud pööret paremuse suunas, pigem halvendas udara olukorda ning vastu tuli võtta raske otsus. Orvuksjäänud sikktalled said piima teistelt kitsedelt. Kokku tõi Kill U seitsme poegimisega 15 talle. Septembris, varsti pärast Kill U ja Äpu saabumist sai Võukülast karja laenatud ka musta- valgekirju sarvedega sikk. Meie noorikud olid sirgunud selleks hetkeks tugevateks kuuekuisteks noorkitsedeks. Tollal pidasin seda normaalseks vanuseks ning 2005 veebruaris sündisid Äpul sikupaar ja KillU-l segapaar. See Kill U esimene kitsetall sai nimeks Lumeroos. Tema on samuti lumivalge, nudi, omab rohkelt järglasi, s.h. kolmiktallesid, on sama leebe loomuga, hea ema ning piimaanniga, kerge lüpsta. 2009 märtsist Lumeroos uues kodus Taheval. 2006 jaanuaris sai laenatud Adistest tume nudi sikk. Lumeroos 11 kuine. Nii Kill U-l kui Lumeroosil sama aasta juunis segapaar kaksikuid. Lumeroosi kitsetall valge kuid sarvedega, nimeks Lumivalguke. Kill U kitsetall valge nudi Ace Delicate, kes tõi 2007 aprillis ühe sikutalle. Kuna Ace Delicate oli karjas tõrjutud, elas heinasõime all ja selle tõttu kõveraks kasvanud esijalaga, praakisime ta pärast sikutalle üleskasvatamist välja. Lumivalguke, nüüdseks juba müüdud Mustiverre, on toonud kolmel korral järglasi: 2007 aprillis roostekarva üksik kitsetall Karamell, 2008 aprillis segapaar: valge kits Lumikelluke ja mustakirju sikk Koma. 2009 veebruaris tõi Lumivalguke ilmale kolmikud - kaks sigrimigri sikku ja üks must kitseke Szüszi. Lumivalguke on olnud hoolimata pisemast kasvust rohke piimaanniga suurepärane ema. Suure üllatusena tõi juba 2009 veebruaris segapaari ka tema tütar Lumikelluke. Kitseke sündis surnult, kuid sikule nimega Lumetorm sai teiste kitsede piima lisaks antud ning tema kasvas jõudsalt. Karjaraamatu andmeil sai 5- ndal elukuul Lumikellukesele seda sohki teha Juss. Juhtum näitas, et 5- s elukuu tiinuseks ja 10- s elukuu poegimiseks on ilmselgelt liiga vara. Verinoor emme on siiski olnud päris hoolas, ka piimaand suvega kasvab.Lumikelluke läks perelemmikuks Valgesoo kanti. Szüszi müüdud 2011 kevadel Kiidjärvele samuti lemmikuks. Lumeroosil sündisid 2007 aprillis kolmikud: mustakirjud sarvilised- sikuke ning kitsed Kesköö ja La Traviata. Kõik kasvasid kenasti üles. 2008 aprillis sündis üksik mustakirju sarvedega sikk. 2009 jaanuaris kaksikud valged sikud. KillU-l sündisid 2007 veebruaris Poisist valged kaksikud sikud, üks sarvedega, teine nudi. 2008 mais Koosa sikust Potisoldatist valged kaksikud, segapaar: nudi sikk ja sarvedega kitseke Luminestsents. 2009 märtsis Tonja küla Jussist valged kaksikud kitsetalled Viru Valge ja Piña Colada, 2010 veebruaris Juhanist kolmikud. Kokku on seitsme aastaga Kill U kõiki järglasi 44. Hetkel karjas kuus kitse. Kill U liini headus on järglastest ja järglaste piimannist juba näha. Esmapoegijad tõid 2009 jaanuaris kaksikud- Karamellil sikupaar ning Keskööl, samuti La Traviatal (juba uues kodus) segapaar. Kesköö kitsetalle nimi Pigipiiga (müüdud Järva- Madisele). Karamell müüdud 2009 juunis Mõnnastesse. (II) Pamela perekond: ema Mõnistest, isa Rõuge saane siku poeg. Üks meie esimesi kitsi alates käesoleva aastatuhande kitsepidamisest. Pere fotoarhiivi järgi sündinud 2001 juunikuus. On andnud suurepärase piimaanni ja iseloomuga nudid hallikirjud järglased: Hallika ning Sukad- Sokid. Samuti sikutalle nii aastal 2005 kui ka 2007. Tema eripäraks ongi olnud üksiktallede toomine ja hiiglaslikud maanirippuvad nisad ning oma nimegi on ta saanud kuulsa nimekaimu Pamela Andersoni järgi. Kuid mõlemad "tilgutitega“ tütred, Hallika ja Sukad- Sokid, on toonud kolmiktallesid. Hallika tütar, nudi musta- valgekirju Sweety on samuti toonud kolmikud. Liini eripära: Pamela ja tema järglaste udarad on olnud mahukamad kui näiteks Kill U liini kitsedel. Meie Pamela on müüdud 2007 sügisel Pala kanti. Karjas on hetkel esindatud tema liinist nudi hallikirju tütar Hallika ja selle tütar sarvedega hallikirju Viibeke, üks kolmikutest. Viibeke tõi 2009 südasuvel kena kitsetalle Vihmapisara, kes annab juba päris palju piima. Jaanuaris 2009 sündis Hallikal taas segapaar kaksikuid: Täpiliis ja Tärn. Kokku Pamelast meie talus 24 järglast kuue aasta jooksul. Hallika esimest korda paaritatud 18 kuu vanuselt, Sweety müüdud 2007 sügisel Tõraverre, Sukad- Sokid koos kolmikutest kitsetalledega 2008 suvel Mõnistesse, Viibeke ja Täpiliis 2010 talvel Järva- Madisele. (III) Lumehelbekese perekond: ema Mõnistest, isa Rõuge saane siku poeg. Lumehelbeke nagu nimigi ütleb, oli üleni valge 14.02.2001 sündinud suurt kasvu, nudi „tilgutitega“ kits. Samuti üks esimesi kitsi kui alustasime uuesti kitsepidamisega Leevile kolides. Esimese tiinuse ja poegimise kohta täpsed märkmed puuduvad. Teadaolevalt on ta 2005 veebruaris toonud kolmikud 2008 veebruaris tõi Lumehelbeke viimased kaksikud kitsetalled, kellest Mileya on müüdud Kanepi kanti. Lumehelbeke on olnud väga hea, kergelt lüpstav rohke piimaanniga kits; natuke aravõitu, kuid leivalõhna tundes ronis kasvõi taskusse. 2007 suvel on tema piimaga üles kasvatatud nii temal endal sündinud üksiktall Valentina, kui ka teise kitse- Leevilt pärit vana Sarviliine orvuks jäänud kaksiktalled Midri ja Bambi, kes asuvad 2008 detsembrist juba uues kodus Pranglis Tartumaal - teadaolevalt on Midri toonud seal kaksikud. Lumehelbekesest on olnud kokku 13 järglast kuue aastaga, neist karjas Lumelörts (sünd 2008) kes toonud ühe sikktalle (2009). Jaanuaris 2009 sündis tütar Valentinal segapaar Gehenna ja Koljat. Valentina müüdud Taheva. Gehenna osutus 1,5- aastaselt erakordse piimaanni ja kiindunud olekuga noorkitseks juba enne paaritust. Liini eripära: tihedamat värkimist nõudvad ja laiad sõrad. 2007 mais täienes kitsekari Koosalt ostetud 5 kitse ja 8 tallega. Neist enamus sai aasta lõpuks realiseeritud, nimetamisväärset aretustööd ette ei võetud. Koosa kitsede eripära: neljanisaline udar ning karvkattes läbikumav punane värv. Piimaand vähene. 2008 oktoobris lisandus tallu Krabilt pärineva valge sarvedega kitse (IV)Mona perekond. Koosneb 15.02.2004 sündinud Monast, kes tuli karja koos 15.02.2008 sündinud tütre Minni ning Minni isa Nännuga. Oli teada, et Minni on tiine oma isast Nännust ning 11- ndal elukuul sündiski temal tütar Tuhkatriinu (läks mõistagi praakimisele). Minni müüdud Ahjale. Mona tõi nii 2009 veebruaris kui 2010 märtsis valged kolmikud.2011 aprillis segapaari Lumimari ja Lumetorm, 2012 taas kolmikud. Mona järglasi nelja aastaga talus 13. Iseloomulik pikem innaaeg. 2009 jaanuarist kuni kesksuveni olid karjas ema ja tütar Palmse mõisa lähistelt- Mõisapreili ja Mõisaproua, kes jäid tallede ootele Juhanist. Mõisapreilil sündis jaaniööl kitsetall Sõnajalaõis. Kõik müüdud. 2009 juunist 2010 oktoobrini oli talus nudi valge märtsis 2006 Kuigatsis sündinud kits (V)Göggizeya. Kolmandal lüpsil, tõi veebruaris 2010 meile kolmikud Juhanist: valge kitsetall Klaabu ja kaks kirjut sikku. Göggizeya müüdud Rakverre. Klaabu esmapoegis 1. aprillil 2012 ja tõi kohe neli talle. 2010 veebruaris täienes kari kolme kitsega Kildu kandist: mustad nudid Sofi ja tütar Kenya ning valge sarviline Liisa. Kõik müüdud. 2010 detsembris täienes kari kolme valge sarvilise noorkitsega Pärnumaalt Nedrema külast: Nedre, Tuisu ja Tuija. Teadaolevalt oli Nedre toonud kevadel ühe sikutalle, kes kastreerituna ja koos kits Tillu ja tema kastraadiga sattus meie tallu pisut hiljem, 2011 juunis. 2011 jaanuaris täienes kari kahe tiine põnevalt kirju kitsega Krabi kandist: Maori ja Iisebel. Maori põlvneb Uus- Meremaalt toodud vanemaist. Tõid peagi pärast saabumist kokku kolm sikutalle. Iisebel on üks kõige värvikama karakteriga kitsi, kes mul eales olnud- nudi punase peaga, võimsate nisadega, vahest kuri kui Siidoni kuninga tütar Iisebel. Sai järgi selle oma nime. 2011 mais täienes kari Raplamaalt Lelle kandist toodud kirju kitsega Katja, Viljandimaalt Kõolt valge sikuga Aldo, tumeda kitsega (VII)Ornella, tema valge tütre Johanna ja Johanna valge kitstallega Vanemõde. Hetkel on karja jäänud ainult nooruke Vanemõde. 2011 sügisel täienes kari seitsme piimatõugu kitsega. Ahjalt noor nudi Öö, Kasaritsast noored valged nudid Klaara ja Lumivalguke, Mammastest valged sarvilised Ragulka ja Marmor, Puhjalt noored poeginud sarvilised must Puki ja valge Kajakas. 2011 talvel lisandus kamerunide pere: Karamell, @Ätt ja Valgekoib. Karjas suguloomadena kasutatud sikud on reeglina sisse toodud/vahetatud. Nende vanemate päritolu kohta on pererahvalt alati küsitud, et vältida võimalikku sugulust. Eestimaa pindala on vaid 4 522 710 ha, samas kitsede arv 2008 aasta seisuga tõusnud juba nelja tuhande peani. Meie alul üsna väikses karjas on tegutsenud: aastatel 2000- 2002 suur valge nudi sikk Hesbollah Rõugest/tallesid sündis umbes 10; 2004- seitsme kitse jaoks laenatud nimetu musta- valge kirju sarvedega sikk Võukülast/tallesid sündis 14 2005- samuti seitsme kitse jaoks laenatud Adistest suur nimetu tume nudi sikk/tallesid sündis 11; 2006- üheteistkümne kitse jaoks vahetatud (Hallika poja Kulmurulli vastu) Adistest suur hall sarvedega Poiss/tallesid sündis kokku 22 aasta 2007- lisaks Poisile vahetatud Sirvakult (Kill U poja Pihvi vastu) valge sarvedega Rommi ning Koosalt ostetud valge sarvedega Potisoldat/tallesid sündis talu laudas 14 ent seejuures poegis üks osa tiineid kitsi juba uutes kodudes 2008- kaheksa kitse jaoks vahetatud (Hallika poja Letosveti vastu) Urvastest suur valge nudi sikk Juhan Parts, lisaks ostetud Setumaalt Tonjast hiigelsuur valge nudi Juss, Haanjast hiigelsuur hall sarvedega Nännu ja Kambjast valge sarvedega Villu I/tallesid sündis 26 2009- endiselt tegev Juhan, karja lisaks toodud Alatskivilt ekstrasuur valge nudi Eduard ning suur must nudi Miku . 2009 aasta sügiseks oli karjas 11 noort ja 4 tiinet kitse ning 3 aretussikku. 2010 märtsiks on poeginud Juhanist 3 kitse, kõigil kolmikud ja aprilliks Keskööl kaksikud (Eduardist). Oktoobris 2010 on Saksamaalt toodud sikk Jaschkaga kokku lastud 9 paaritusealist kitse. Ent kuna novembri lõpust hakkasid kõik kitsed taas järjest indlema, tõime Läänemaalt Nõvalt juurde kaks suurt sikku: üks saane välimusega valge nudi, teine sarvedega vesihall. Uuele katsele saane sikuga läksid Mona, Kill U, Lumelörts, Hallika, Gehenna. Seejärel Viru Valge, Lumikelluke, Szüszi ja Liisa. Sellest sikust sündis 7-l kitsel 13 talle. Liisa ei jäänud tiineks ning Szüszi poegis juba uues kodus. Novembris 2011 sai saaneverd Aaduga kokku lastud kõik 14 paaritusealist piimakitse, kameruni sikk Mäks kokku Oljaga. Aprilliks 2012 poegisid kõik kitsed peale Iisebeli ja Gehenna, mõned neist juba uutes kodudes. Sündis kokku 35 talle.
 Kasulikke viiteid:Refereering Enhard Musto "Kitsekasvatuse" käsiraamatust Mõned määrused ja nõuded kitsepidamisel, "Maaleht" 06. aprill 2009 Kitsekasvatussaaduste tootmine ja töötlemine aastal 2001.docx Piimakitsede söötmisnormid: S. Tölp, P. Piirsalu Eesti Maaülikool Kange Hiiu naise Kaire blogi kitsedest ja kitsejuustu valmistamisest Kitsepiima koostisest & kasulikkusest Kits küsib vähe aga annab palju Kantküla kodukitsed tõstavad iivet Kitsed Kunda linnas Oosi tänaval Kitsed ja kanad õpetavad lastehoidu Cervacoliga võõbatud puid kitsed ei söö Skandaalne lugu kitsedega Ameerikas Piim, kuid mitte lehmalt, vaid kitselt. Ajakiri "Loodusesõber" Hea kits annab sama palju piima kui vilets lehm. "Maaleht" Ingliskeelset lugemist: NB!! Väga hea poegimisega seotud teave: http://www.tennesseemeatgoats.com/articles2/letthekiddingbegin06.html Veel poegimisabist: http://goatbeat.net/index.php?topic=291.0;wap2
Udara eest hoolitsemine ja ettetulevad probleemid: http://www.goatwisdom.com/udder_care.html Kitsede tõud otstarbe kaupa, fotod: http://www.karlschatz.com/yearofthegoat/primer.shtml Mõnede haiguste sümptomid ja nõuanded: http://www.dpi.nsw.gov.au/agriculture/livestock/goats/health Pildiseeriad albumite kaupa- kitselaut, haigused, sõrad jpm: http://www.flickr.com/photos/baalands/collections/72157622671549924/ Kuidas näevad välja saane tõugu kitsed ja sikk: http://thekebun.wordpress.com/2008/10/07/the-saanen/ Põhjalik käsiraamat algajale lambakasvatajale: http://www.sheep101.info/201/index.html Väga palju kasulikku lugemist ja lisalinke kameruni kääbuskitsede kohta: http://marshviewpygmygoats.farming.officelive.com/Links.aspx Nn. "kitsede varjupaiga" leht UK-s! Siit näeb, et kitsed võivad elada üsna eakaks: http://www.buttercups.org.uk/list_of_goats.html | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kitsed |
